Eestimaa Päästekomitee: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Eestimaa Päästekomitee''' (ka '''Eestimaa Päästmise Komitee''') oli 19. veebruaril [[1918]] loodud [[Eesti]] riigivõimuorgan. |
'''Eestimaa Päästekomitee''' (ka '''Eestimaa Päästmise Komitee''') oli 19. veebruaril [[1918]] loodud [[Eesti]] riigivõimuorgan. |
||
Eestimaa Päästekomitee loodi [[Eesti Maanõukogu]] Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/4 Wanematekogu otsus Päästekomitee loomisest], Riigi Teataja, nr. 1, 27 november 1918</ref> olukorras, kus [[Nõukogude Venemaa]] väeüksused, kelle toel püsis [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] kontrolli all olev nn [[Nõukogude Eesti]], olid Eestist lahkumas ning [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa armee lähenemas]]. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Konstantin Konik]]. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad{{lisa viide}} nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. |
Eestimaa Päästekomitee loodi [[Eesti Maanõukogu]] Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/4 Wanematekogu otsus Päästekomitee loomisest], Riigi Teataja, nr. 1, 27 november 1918</ref> olukorras, kus [[Nõukogude Venemaa]] väeüksused, kelle toel püsis [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] kontrolli all olev nn [[Nõukogude Eesti]], olid Eestist lahkumas ning [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa armee lähenemas]]. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Päts]] ([[Eesti Maarahva Liit]]), [[Jüri Vilms]] ([[Eesti Tööerakond]]) ja [[Konstantin Konik]] ([[Eesti Tööerakond]]). Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad{{lisa viide}} nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. |
||
19. veebruar 1918 võeti ka vastu otsus iseseisva [[Eesti|Eesti Vabariigi]] väljakuulutamise kohta, mis toimus [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele]] [[24. veebruar]]il. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|Nõukogude]] ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i tingimustes tegutses Päästekomitee konspiratiivselt ning kasutas varjamiseks Tallinnas, [[Suur-Tartu maantee]] 11 asuvat [[konspiratiivkorter]]it, kus ka töötati välja iseseisvusmanifest. |
19. veebruar 1918 võeti ka vastu otsus iseseisva [[Eesti|Eesti Vabariigi]] väljakuulutamise kohta, mis toimus [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele]] [[24. veebruar]]il. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|Nõukogude]] ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i tingimustes tegutses Päästekomitee konspiratiivselt ning kasutas varjamiseks Tallinnas, [[Suur-Tartu maantee]] 11 asuvat [[konspiratiivkorter]]it, kus ka töötati välja [[Eesti iseseisvusmanifest|iseseisvusmanifest]]. |
||
24. veebruaril 1918 nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e eesotsas Konstantin Pätsiga. |
24. veebruaril 1918 nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e eesotsas Konstantin Pätsiga. |
||
Redaktsioon: 28. september 2020, kell 21:54
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19. veebruaril 1918 loodud Eesti riigivõimuorgan.
Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918[1] olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit), Jüri Vilms (Eesti Tööerakond) ja Konstantin Konik (Eesti Tööerakond). Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad[viide?] nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks.
19. veebruar 1918 võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. Nõukogude ja Saksa okupatsiooni tingimustes tegutses Päästekomitee konspiratiivselt ning kasutas varjamiseks Tallinnas, Suur-Tartu maantee 11 asuvat konspiratiivkorterit, kus ka töötati välja iseseisvusmanifest.
24. veebruaril 1918 nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga.
Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest
Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918: Asutada kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte kuni normalsete olude loomiseni kõik riiklik võim anda. Päästekomitee liikmeteks valida K. Päts, J. Vilms ja K. Konik. [2]
Viited
- ↑ Wanematekogu otsus Päästekomitee loomisest, Riigi Teataja, nr. 1, 27 november 1918
- ↑ RT 1918, 1