Atsetüleen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
14. rida: | 14. rida: | ||
|- |
|- |
||
| [[Molaarmass]] |
| [[Molaarmass]] |
||
| 26 |
| 26,0373 g/mol |
||
|- |
|- |
||
| [[Tihedus]] |
| [[Tihedus]] |
||
| 1 |
| 1,09670 kg/m<sup>3</sup> ([[gaas]]) |
||
|- |
|- |
||
| [[Süttimistemperatuur]] |
| [[Süttimistemperatuur]] |
||
29. rida: | 29. rida: | ||
|- |
|- |
||
| [[Keemistemperatuur]] |
| [[Keemistemperatuur]] |
||
| -80 |
| -80,8 °C |
||
|- |
|- |
||
|} |
|} |
Redaktsioon: 6. aprill 2007, kell 22:02
Atsetüleen (etüün) | |
---|---|
Acetylene | |
Keemiline nimetus | Atsetüleen |
Süstemaatiline nimetus | Etüün |
Keemiline valem | C2H2 |
Molaarmass | 26,0373 g/mol |
Tihedus | 1,09670 kg/m3 (gaas) |
Süttimistemperatuur | 305 °C |
Maksimaalne põlemistemperatuur | 3300 °C |
Sulamistemperatuur | -84 °C |
Keemistemperatuur | -80,8 °C |
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Kuna see sisaldab kolmiksidet, on atsetüleen küllastumata süsivesinik.
Süsinik-süsinik kolmikside asetab kõik neli aatomit samale joonele - HCCH side on 180° nurga all.
Atsetüleeni avastas 1836. aastal Edmund Davy, kes identifitseeris selle "uue vesiniku karburaadina." Selle avastas uuesti 1860. aastal prantsuse keemik Marcellin Berthelot, kes nimetas aine "atsetüleeniks."