Fail: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 82.131.18.23 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Fail''' (inglise keeles ''file'') on andmete kogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust. Faile võib avada, muuta ja kopeerida lõpmatult palju kordi.<ref name="Fail">[http://kn.eki.ee/?Q=fail Fail] - kn.eki.ee e-keelenõu. Kasutatud 19.03.2018</ref> Failidesse |
'''Fail''' (inglise keeles ''file'') on nimeline ja ühtse terviku moodustavate andmete kogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust. Faile võib avada, muuta ja kopeerida lõpmatult palju kordi.<ref name="Fail">[http://kn.eki.ee/?Q=fail Fail] - kn.eki.ee e-keelenõu. Kasutatud 19.03.2018</ref> Failidesse andmete salvestamine on analoogne sõnade kirjutamine paberile. Failidega töötamine toimub üldjuhul [[Operatsioonisüsteem|operatsioonsüsteemide]] abil. |
||
On olemas palju erinevaid failitüüpe, iga tüüpi kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Fail võib olla loodud selleks, et salvestada pilte, |
On olemas palju erinevaid failitüüpe, iga tüüpi kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Fail võib olla loodud selleks, et salvestada pilte, kirjalikke sõnumeid, videoid, [[arvutiprogramm]]e ja muid andmeid. Mõned failitüübid saavad sisaldada korraga kahte või enamat andmete tüüpi, näiteks arhiivifailid, mis võivad sisaldada pildi-, video- ja tekstifaile.<ref name="Fail2">[http://study.risk.ee/arvuti/failihaldus/ Failihaldus] - study.risk.ee. Kasutatud 19.03.2018</ref> |
||
Kuna |
Kuna kaasaegsete personaalarvutite välismälus (kõvaketastel) on harilikult väga palju faile (sadu tuhandeid või isegi rohkem), siis on need pandud gruppidesse – kaustadesse, mida kasutaja saab omaduste järgi sorteerida. Igale failile on antud nimi, mille abil fail leitakse. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Redaktsioon: 23. september 2020, kell 13:40
Fail (inglise keeles file) on nimeline ja ühtse terviku moodustavate andmete kogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust. Faile võib avada, muuta ja kopeerida lõpmatult palju kordi.[1] Failidesse andmete salvestamine on analoogne sõnade kirjutamine paberile. Failidega töötamine toimub üldjuhul operatsioonsüsteemide abil.
On olemas palju erinevaid failitüüpe, iga tüüpi kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Fail võib olla loodud selleks, et salvestada pilte, kirjalikke sõnumeid, videoid, arvutiprogramme ja muid andmeid. Mõned failitüübid saavad sisaldada korraga kahte või enamat andmete tüüpi, näiteks arhiivifailid, mis võivad sisaldada pildi-, video- ja tekstifaile.[2]
Kuna kaasaegsete personaalarvutite välismälus (kõvaketastel) on harilikult väga palju faile (sadu tuhandeid või isegi rohkem), siis on need pandud gruppidesse – kaustadesse, mida kasutaja saab omaduste järgi sorteerida. Igale failile on antud nimi, mille abil fail leitakse.
Ajalugu
Sõna "fail" pärineb ladinakeelsest sõnast filum [3].
Sõna "file" rakendati arvuti mälus esimest korda 1950. aastal Radio Corporation of America reklaamis Popular Science Magazine'is, kus öeldi, et arvutuste tulemusi saab säilitada "failis", kuhu salvestatakse numbreid ja neid võib täiendada.
Aastal 1952 oli sõna "fail" seotud perfokaartidega. Esialgu tähistati terminiga "fail" salvestusseaded, mitte selle sisu.
Faili omadused
Faili nimetus
Enamikus failisüsteemides kasutatakse faili nimetust märkimiseks, millise faili juurde tehakse päring. Enamik operatsioonsüsteeme vajab failinime unikaalsust failidel, mis asuvas ühes kataloogis/kaustas, mõned operatsioonsüsteemid lubavad ühe nimetuse mitme faili jaoks.
- Windowsi operatsioonsüsteem lubab nimetada faile suur- ja väiketähtedega, numbritega, mõnede kirjavahemärkide ja tühikuga.
- Linuxi operatsioonsüsteemis on lubatud kõik sümbolid välja arvatud "/".
- MS-DOSi failide nimetuses on lubatud ainult ladina suurtähed ja numbrid.
Failinime laiend
Failinime laiend eksisteerib FAT16, FAT32 ja NTFS-failisüsteemides, mida kasutavad MS-DOS, DR-DOS, PC DOS, MS Windows. Laiendeid kasutatakse failitüübi määramiseks, need annavad süsteemile teada millise rakendusega seda faili avada.
Vaikimisi on Windowsi operatsioonisüsteemil laiend peidetud.
Põhiatribuudid
| Atribuudi nimetus | Tõlge | Tähendus | Failisüsteemid | Operatsioonsüsteemid |
|---|---|---|---|---|
| Read only | Ainult lugemiseks | Faili sisse ei tohi kirjutada | FAT32, FAT12, FAT16, NTFS, HPFS, VFAT | DOS, OS/2, Windows |
| System | Süsteemne | Kriitiline fail operatsioonsüsteemi töötamiseks | FAT32, FAT12, FAT16, NTFS, HPFS, VFAT | DOS, OS/2, Windows |
| Hidden | Peidetud | Faili ei saa näha, kuni see on peidetud | FAT32, FAT12, FAT16, NTFS, HPFS, VFAT | DOS, OS/2, Windows |
| Archive | Arhiivne | Fail on muudatud pärast varukoopia tegemist; faili muutmisel seab OS automaatselt atribuudi | FAT32, FAT12, FAT16, NTFS, HPFS, VFAT | DOS, OS/2, Windows |
Kellaaeg
Faile võib sorteerida loomise, muutmise ja viimase avamise järgi.
Faili omanik ja grupp
Mõnes failis saab märkida faili omaniku ja omanikugrupi.
Juurdepääsuõigused
Mõned failisüsteemid pakuvad kasutajatele võimalust piirata juurdepääsu faili sisule.
Toimingud failidega
- Faili avamine
- Faili sulgemine
- Faili kirjutamine – faili sisse pannakse andmed
- Faili lugemine – faili andmed pannakse mällu