Akantoodid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Suhteliselt väikesed või keskmise suurusega [[kalad]]. Olid esimesed [[selgroogsed|selgroogsete]] seas, kellel arenesid välja [[lõuad]]. Soomused meenutavad veidi [[luukalad]]e [[ganoidsoomus]]eid. Mitnetel liikidel [[kõhuuim]]ede ja [[rinnauim]]ede vahel nn [[lisauimed]], mis on jäänus paariliste uimede tekkele [[evolutsioon]]iliselt eelnenud nahakurrust. Kere uimede eesmises osas esines jäme oga. Vabasid ogasid esines ka mujal kehal, ilmselt oli neil muuhulgas kaitsefunktsioon. Silmad olid suured. Sabauimed [[Erihõlmne sabauim|erihõlmsed]]. |
Suhteliselt väikesed või keskmise suurusega [[kalad]]. Olid esimesed [[selgroogsed|selgroogsete]] seas, kellel arenesid välja [[lõuad]]. Soomused meenutavad veidi [[luukalad]]e [[ganoidsoomus]]eid. Mitnetel liikidel [[kõhuuim]]ede ja [[rinnauim]]ede vahel nn [[lisauimed]], mis on jäänus paariliste uimede tekkele [[evolutsioon]]iliselt eelnenud nahakurrust. Kere uimede eesmises osas esines jäme oga. Vabasid ogasid esines ka mujal kehal, ilmselt oli neil muuhulgas kaitsefunktsioon. Silmad olid suured. Sabauimed [[Erihõlmne sabauim|erihõlmsed]]. |
||
==Paleontoloogiast== |
==Paleontoloogiast== |
||
Kõige rohkem akantoode on leitud [[Šotimaa]]lt [[Devon]]i punase [[liivakivi]] lademetest, samuti on leide [[Põhja-Ameerika]]st. |
Kõige rohkem akantoode on leitud [[Šotimaa]]lt [[Devon]]i punase [[liivakivi]] lademetest, samuti on leide [[Põhja-Ameerika]]st ja [[Victoria]] osariigist [[Austraalia]]st. |
||
[[Category:Kõhrkalad]] |
[[Category:Kõhrkalad]] |
||
Redaktsioon: 28. detsember 2004, kell 12:15
Akantoodid (Acanthodii) on rühm väljasurnud kalu, enamsti paigutatakse nad kõhrkalade klassi, kuid omavad ka ühisjooni luukaladega ning käsitletakse sageli omaette klassina.
Süstemaatika ja evolutsioon
Akantoodid jagunevad kolmeks seltsiks:
Ilmselt kuulusid ka luukalade eellased akantoodide hulka, või olid nendega lähedalt suguluses. Esimesed leiud on teada Siluri algusest (mageveevormid), hiljem levisid ka meredesse. Suurima mitmekesisuse saavutasid Karbonis, Permis surid välja.
Anatoomia
Suhteliselt väikesed või keskmise suurusega kalad. Olid esimesed selgroogsete seas, kellel arenesid välja lõuad. Soomused meenutavad veidi luukalade ganoidsoomuseid. Mitnetel liikidel kõhuuimede ja rinnauimede vahel nn lisauimed, mis on jäänus paariliste uimede tekkele evolutsiooniliselt eelnenud nahakurrust. Kere uimede eesmises osas esines jäme oga. Vabasid ogasid esines ka mujal kehal, ilmselt oli neil muuhulgas kaitsefunktsioon. Silmad olid suured. Sabauimed erihõlmsed.
Paleontoloogiast
Kõige rohkem akantoode on leitud Šotimaalt Devoni punase liivakivi lademetest, samuti on leide Põhja-Ameerikast ja Victoria osariigist Austraaliast.