Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei: erinevus redaktsioonide vahel

Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
	Eesti erakond
Asutamine	1922, 1925 ühines ESDTPga
Peakorter	Tallinn
Ideoloogia	sotsialism
Meediakanal	Tööliste Võitlus

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 21. september 2020, kell 16:42

Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (lühend ISTP) ka Iseseisvad sotsialistid oli Eesti Vabariigis tegutsenud partei.

Rahvakeeles kutsuti partei liikmeid ka isesotsideks.

Partei moodustumine

Partei moodustamise aluseks oli 1917. aastal Eestis moodustatud Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Parteist moodustatud Eesti Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei vasak- ja parempoolse tiiva erinevatest poliitilisest suunitlusest tingitud parteisiseste lahkhelide tulemusena toimunud lõhenemine.

EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.

1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.

1922. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis Kominterniga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei.

EISTP-s aga õnnestus kommunistide poolt parteis juhtpositsiooni haaramine 1922. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja.

Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei häälekandja oli ajaleht Tööliste Võitlus, mille toimetaja oli Oskar Gustavson.

ISTP II Riigikogus

II Riigikogu valimistel 1923. aastal sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21 704 häält ehk 4,7% häältest ja 5 kohta II Riigikogus.

Partei likvideerumine

1925. aasta aprillis ühinesid Iseseisvad sotsialistid ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja moodustasid Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei.

Välislingid

Mari-Leen Tammela, Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920-1923), Ümberpaiknemine isesotside ridades, Riigikogu Toimetised, 19, 2009

Vaata ka

Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP)

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
  color_code    = |
   partei_staatus   = Eesti erakond|
-  esimees = |
+  esimees = | [[Hans Kruus]]
   Eurparlament =  |
-  ajaleht = |
+  ajaleht = [[Tööliste Võitlus]] |
   colorcode = red |
   koalitsioon =   |
   ideoloogia = [[sotsialism]] |
   kodulehekülg =  |
+  asutamine = [[1922. aasta Eestis|1922]], [[1925. aasta Eestis|1925]] ühines [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]ga |
-  asutamine = [[1922]] |
   peakorter = Tallinn
 }}
@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 ==Partei moodustumine==
 Partei moodustamise aluseks oli 1917. aastal Eestis moodustatud [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]st moodustatud [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] vasak- ja parempoolse tiiva erinevatest poliitilisest suunitlusest tingitud parteisiseste lahkhelide tulemusena toimunud lõhenemine.
+[[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|pisi|[[Hans Kruus]]]]
 EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.
-[[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
+[[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees [[Hans Kruus]] [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
+[[1922]]. aastal [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] lõhenes, kuna partei [[vasakpoolsus|vasak tiib]] tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei [[parempoolsus|parem tiib]] ja asutas '''Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei'''.
+EISTP-s aga õnnestus kommunistide poolt parteis juhtpositsiooni haaramine [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|EKP]] käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja.
-[[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei [[vasakpoolsus|vasak tiib]] tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei [[parempoolsus|parem tiib]] ja asutas '''Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei'''.
+Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei häälekandja oli ajaleht [[Tööliste Võitlus]], mille toimetaja oli [[Oskar Gustavson]].
-EISTP-s aga õnnestus parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja.
 ==ISTP II Riigikogus==