Fanny Kaplan: erinevus redaktsioonide vahel
Täiendavat infot |
Demyan Bedny nime korrigeerimine |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
Lenin toimetati kiiresti [[Moskva Kreml|Moskva Kremlis]] asuvasse korterisse. Kuna Lenin kartis, et talle soovitakse jätkuvalt teha atentaati ning keeldus haiglasse minemast. Arstid, kes teda ravima tulid, ei suutnud väljaspool raviasutust Lenini kehast kuule eemaldada. Vaatamata tõsistele vigastustele jäi ta elama. Lenin ei paranenud vigastustest täielikult kunagi – arvatakse, et hilisemad rabandused ja osaline halvatus oli otseselt põhjustatud just atentaadist saadud tüsistustest. |
Lenin toimetati kiiresti [[Moskva Kreml|Moskva Kremlis]] asuvasse korterisse. Kuna Lenin kartis, et talle soovitakse jätkuvalt teha atentaati ning keeldus haiglasse minemast. Arstid, kes teda ravima tulid, ei suutnud väljaspool raviasutust Lenini kehast kuule eemaldada. Vaatamata tõsistele vigastustele jäi ta elama. Lenin ei paranenud vigastustest täielikult kunagi – arvatakse, et hilisemad rabandused ja osaline halvatus oli otseselt põhjustatud just atentaadist saadud tüsistustest. |
||
Kaplan vahistati ja kuulati üle. Naine kinnitas, et oli juba pikemat aega plaaninud tulistada Leninit. Oma kaasosaliste kohta ta informatsiooni ei jaganud. Misjärel ta [[Tšekaa]] poolt ilma kohtuotsuseta maha lasti. Kaplani laskis isiklikult maha Kremli komandant [[Pavel Malkov]], endine madrus ja mereväelaste kõrgema valitava kollektiivi – Balti laevastiku keskkomitee (Tsentrobalti) liige. Pärast hukkamist valas Malkov proletaarluuletaja |
Kaplan vahistati ja kuulati üle. Naine kinnitas, et oli juba pikemat aega plaaninud tulistada Leninit. Oma kaasosaliste kohta ta informatsiooni ei jaganud. Misjärel ta [[Tšekaa]] poolt ilma kohtuotsuseta maha lasti. Kaplani laskis isiklikult maha Kremli komandant [[Pavel Malkov]], endine madrus ja mereväelaste kõrgema valitava kollektiivi – Balti laevastiku keskkomitee (Tsentrobalti) liige. Pärast hukkamist valas Malkov proletaarluuletaja [[Demjan Bednõi]] juuresolekul Kaplani surnukeha bensiiniga ja põletas<ref>[[Leonid Mletšin]]. Lenin : Venemaa võrgutamine. Tallinn, 2014, lk. 74</ref> selle Aleksandri aia raudtünnis, kuhu hiljem jäänused maeti <ref>{{Netiviide|autor=Олег Капчинский|url=https://rg.ru/2018/08/30/rodina-komendant-kremlia-pavel-malkov.html|pealkiri=Комендант Кремля Павел Мальков: "Исполнил собственноручно..."|väljaanne=Rodina|aeg=1. august 2018|vaadatud=}}</ref>. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 19. september 2020, kell 11:59
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. (August 2020) |
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! (August 2020) |
Fanny Kaplan ehk Feiga Roitblat (õieti Faina Jefimovna Kaplan, vene Фаина Ефимовна Каплан; 10. veebruar 1890 Volõõnia kubermang, Ukraina – 3. september 1918 Moskva) oli Vene revolutsionäär, kes 30. augustil 1918 tulistas Leninit.
Ta oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige.
Biograafia
Kaplan sündis seitsmelapselises juudi perekonnas. Tema vanemad olid pedagoogid. Aastal 1911 siirdusid vanemad Ameerikasse, jättes ulaka tütre üksinda. Juba noorikuna 16aastasena liitus ta esseeride (sotsialistlike-revolutsionääride) parteiga. Ta oli mõistetud juba 1906. aastal eluaegsele sunnitööle, kuna ta üritas pommiga (väidetavalt oma tehtud) tappa Kiievi kuberneri. Ta vabanes sunnitöölt pärast Veebruarirevolutsiooni, ent vangistus oli avaldanud ta tervisele mõju – naisel olid pidevad peavalud ning nägemishäired.[1]
Atentaat Leninile
Kui esseeride ja bolševike partei vahel tekkisid konfliktid, otsustas ta Lenini tappa, kuna ta nägi meest „revolutsiooni reeturina“. 30. augustil 1918 pidas Lenin kõnet Moskva Michelsoni relvatehases. Pärast seda, kui Lenin väljus tehasest, et minna oma autosse, hüüdis teda Kaplan. Kui Lenin tema poole pööras, lasi Kaplan 3 lasku. Üks kuul läbis Lenini mantli, teised kaks tungisid vasakusse õlga ja vasakusse kopsu.
Lenin toimetati kiiresti Moskva Kremlis asuvasse korterisse. Kuna Lenin kartis, et talle soovitakse jätkuvalt teha atentaati ning keeldus haiglasse minemast. Arstid, kes teda ravima tulid, ei suutnud väljaspool raviasutust Lenini kehast kuule eemaldada. Vaatamata tõsistele vigastustele jäi ta elama. Lenin ei paranenud vigastustest täielikult kunagi – arvatakse, et hilisemad rabandused ja osaline halvatus oli otseselt põhjustatud just atentaadist saadud tüsistustest.
Kaplan vahistati ja kuulati üle. Naine kinnitas, et oli juba pikemat aega plaaninud tulistada Leninit. Oma kaasosaliste kohta ta informatsiooni ei jaganud. Misjärel ta Tšekaa poolt ilma kohtuotsuseta maha lasti. Kaplani laskis isiklikult maha Kremli komandant Pavel Malkov, endine madrus ja mereväelaste kõrgema valitava kollektiivi – Balti laevastiku keskkomitee (Tsentrobalti) liige. Pärast hukkamist valas Malkov proletaarluuletaja Demjan Bednõi juuresolekul Kaplani surnukeha bensiiniga ja põletas[2] selle Aleksandri aia raudtünnis, kuhu hiljem jäänused maeti [3].
Viited
- ↑ "MINEVIKUHETK | 30. august: revolutsionäär Fanny Kaplan tulistas Vladimir Leninit". Õhtuleht.
- ↑ Leonid Mletšin. Lenin : Venemaa võrgutamine. Tallinn, 2014, lk. 74
- ↑ Олег Капчинский (1. august 2018). "Комендант Кремля Павел Мальков: "Исполнил собственноручно..."". Rodina.