Artur Vahter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. september 2020, kell 12:21

Artur Vahter

Artur Vahter (23. veebruar 1913 Kalvi vald Virumaa – 12. august 2004 Tallinn) oli eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog.

Elulugu

Artur Vahter õppis 1920. aastatel Koila koolis.^[1] 1932. aastal lõpetas ta Rakvere Õpetajate Seminari ja 1941. aastal Eesti NSV Tallinna Konservatooriumi koolimuusika erialal.

Aastatel 1932–1940 töötas Artur Vahter õpetajana Narvas. 1941. aastal, mobiliseerituna Punaarmeesse, saadeti ta algul metsatöödele Venemaa põhjaossa Ivdelisse. Kui loodi Eesti rahvuskorpus, sai temast korpuse kapellmeister kuni demobiliseerimiseni 1946. aasta augustis.

Aastatel 1946–1957 oli Artur Vahter Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) dirigent Gustav Ernesaksa kõrval. Aastatel 1959–1963 dirigeeris ta Eesti Raadio segakoori (peadirigent Jüri Variste). Samal ajal oli Vahter Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo ning dirigeerimise õppejõud ja aastatel 1949–1966 muusikateaduse kateedri juhataja. 1966–1971 töötas ta muusikapedagoogika kateedri juhatajana Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Kui kateeder toodi üle Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, jätkas ta kateedrijuhatajana kuni 1983. aastani. 1962. aastast oli ta dotsent ja 1968. aastast professor.

Muusikateadlasena oli Vahter Eesti Heliloojate Liidu liige.

Artur Vahter suri 12. augustil 2004 Tallinnas ja ta maeti 21. augustil 2004 Metsakalmistule^[2].

Isiklikku

Aastast 1944 oli Artur Vahter abielus Salme Vahteriga (neiuna Maripuu, 1925–2010). Neil oli kaks poega: muusik Tauno Vahter (1946-2018) ja kunstnik Kuulo Vahter (sündinud 1954). Arturi vend oli õigusteadlane ja poliitik Leonhard Vahter (1896–1983).

Teosed

"Gustav Ernesaks", Tallinn 1959
"Gustav Ernesaks", Moskva 1961
"Aleksander Läte", Tallinn 1963
"Lauluga läbi aegade" (koos Arvo Ratassepaga), Tallinn 1965
"Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Bibliograafiline leksikon." Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1966
"Nõukogude Eesti muusikast" (koos Leo Normetiga eesti, vene ja inglise keeles), Tallinn 1965
"Aleksander Läte" (vene keeles), Leningrad 1968
"Eesti muusika I" Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1968
"Eesti muusika II" Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1975
"Miina Härma", Tallinn 1971
"Karl August Hermani päevik", Tallinn 1989
"Kapellmeistri päevik", Tallinn 1990
"Karl August Hermann. Lühimonograafia", Tallinn 1990
"Konstantin Türnpu. Monograafia", Tallinn 2003
"Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng", Tallinn 2003
"Kui mina alles noor veel olin" (mälestuspilte karjapõlvest, koolitee algusest, õppimisest algkoolis, Rakvere Õpetajate Seminaris ja Tallinna Konservatooriumis, kohustuslikust sõjaväeteenistusest ning kutsetööst algkooliõpetajana), Tallinn 2003

Viited

[1] Heili Tarjan. Koila - iidne sumbküla, kuhu sajandeid tagasi plaaniti linn ehitada. Eesti Elu, 20. märts 2013

[2] ttp://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=86562

[1]

[2]

Redaktsioon: 10. juuli 2019, kell 19:38 redigeeri VillaK (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 11 978 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. september 2020, kell 12:21 redigeeri eemalda AleksandraKV (arutelu \| kaastöö) 49 muudatust Lisasin foto Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
			[[Fail:Vahter, Artur.jpg\|pisi\|Artur Vahter]]
	'''Artur Vahter''' ([[23. veebruar]] [[1913]] [[Kalvi vald]] [[Virumaa]] – [[12. august]] [[2004]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[muusikateadlane]], [[dirigent]] ja muusikapedagoog.		'''Artur Vahter''' ([[23. veebruar]] [[1913]] [[Kalvi vald]] [[Virumaa]] – [[12. august]] [[2004]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[muusikateadlane]], [[dirigent]] ja muusikapedagoog.