Lutheri vabriku rahvamaja: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:Lutheri vabriku rahvamaja fassaad.IMG 7659.jpg|pisi|Lutheri vabriku rahvamaja fassaad]] |
[[Fail:Lutheri vabriku rahvamaja fassaad.IMG 7659.jpg|pisi|Lutheri vabriku rahvamaja fassaad]] |
||
'''Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja''' oli 1905. aastal Lutheri vabriku töötajatele ehitatud rahvamaja Tallinnas aadressil [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] 37. Hoone arhitektid on [[Herman Gesellius]], [[Armas Lindgren]] ja [[Eliel Saarinen]]. |
'''Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja''' oli 1905. aastal Lutheri vabriku töötajatele ehitatud rahvamaja Tallinnas aadressil [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] 37. Hoone arhitektid on [[Herman Gesellius]], [[Armas Lindgren]] ja [[Eliel Saarinen]]. Lutheri vabriku rahvamaja fassaad on tunnistatud kultuurimälestiseks<ref name="KRR_3131">{{kultuurimälestis|3131|Lutheri vabriku rahvamaja fassaad}} (vaadatud 16.09.2020)</ref> |
||
Kuni 1914. aastani tegutses Lutheri vabriku rahvamajas ka näitering, mida juhtisid mõningase lavakogemusega [[Julius Rossfeldt]], kes oli tulnud rahvamaja juhatajaks 1908. aastal, ja [[Alfred Umberg]]. 1914. aastal muudeti rahvamaja sõjaväehaiglaks, näitering pidi majast lahkuma ja viidi üle karskusseltsi [[Valvaja]].<ref>Rähesoo, Jaak. Eesti teater 1. Ülevaateteos. 2011, lk 109-110.</ref> |
Kuni 1914. aastani tegutses Lutheri vabriku rahvamajas ka näitering, mida juhtisid mõningase lavakogemusega [[Julius Rossfeldt]], kes oli tulnud rahvamaja juhatajaks 1908. aastal, ja [[Alfred Umberg]]. 1914. aastal muudeti rahvamaja sõjaväehaiglaks, näitering pidi majast lahkuma ja viidi üle karskusseltsi [[Valvaja]].<ref>Rähesoo, Jaak. Eesti teater 1. Ülevaateteos. 2011, lk 109-110.</ref> |
||
Redaktsioon: 16. september 2020, kell 10:03
Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja oli 1905. aastal Lutheri vabriku töötajatele ehitatud rahvamaja Tallinnas aadressil Vana-Lõuna 37. Hoone arhitektid on Herman Gesellius, Armas Lindgren ja Eliel Saarinen. Lutheri vabriku rahvamaja fassaad on tunnistatud kultuurimälestiseks[1]
Kuni 1914. aastani tegutses Lutheri vabriku rahvamajas ka näitering, mida juhtisid mõningase lavakogemusega Julius Rossfeldt, kes oli tulnud rahvamaja juhatajaks 1908. aastal, ja Alfred Umberg. 1914. aastal muudeti rahvamaja sõjaväehaiglaks, näitering pidi majast lahkuma ja viidi üle karskusseltsi Valvaja.[2]
Nõukogude ajal kasutati hoonet Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi klubihoonena. Aastail 1995–2000 paiknes seal Sõnumilehe toimetus. Praegu on hoones Pagaripoisid.
Viited
- ↑ Lutheri vabriku rahvamaja fassaad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ Rähesoo, Jaak. Eesti teater 1. Ülevaateteos. 2011, lk 109-110.