Radasłaŭ Astroŭski

Radasłaŭ Kazimiravič Astroŭski (valgevene keeles: Радаслаў Казіміравіч Астроўскі, poola keeles: Radosław Ostrowski, vene keeles: Радослав Казимирович Островский; 25. oktoober 1887 Zapolle, Minski kubermang, Vene impeerium – 17. oktoober 1976 Benton Harbor, Michigan, USA) oli valgevene poliitik, Saksa okupatsiooni ajal loodud Valgevene nukuvalitsuse ja tegevust eksiilis jätkanud Valgevene Keskraada president (1943-1945 ja 1948-1976).

Elukäik ja tegevus

Sündis jõuka perekonna ainsa lapsena Zapolle linnas Slutski lähedal. Õppis Slutski gümnaasiumis, kust visati välja 1905. a. revolutsioonis osalemise pärast. 1908 immatrikuleeriti Peterburi ülikooli matemaatikateaduskonda. Arreteeriti 1911 osalemise eest revolutsioonilises tegevuses, suleti Peterburi ja Pihkva vanglatesse. Peale vabanemist 1912 taasastus Peterburi ülikooli, kust siirdus edasi Tartu ülikooli ja lõpetas 1913. a. selle füüsika-matemaatika teaduskonna. Töötas õpetajana Poolas Częstochowas ja Minskis. 1915-1917 Minski õpetajate instituudi õppejõud.

Peale veebruarirevolutsiooni 1917 nimetas Venemaa Ajutine Valitsus ta Slutski maakonna komissariks. Sügisel 1917 asutas Slutskisse valgevene gümnaasiumi ja sai selle direktoriks. Oponeeris oktoobrirevolutsioonile. Detsembris 1917 valiti 1. Ülevalgevene Kongressi liikmeks, mille bolševikud 18. detsembril 1917 laiali ajasid (peale seda, kui kongress deklareeris Valgevene tulevikku iseseisva demokraatliku vabariigina). Peale Valgevene Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamist Valgevene Raada poolt 25. märtsil 1918 nimetati Astroŭski Valgevene haridusministriks.

Võitles Denikini armees Punaarmee vastu. Osales Slutski ülestõusus novembris-detsembris 1920, kui valgevene omakaitsejõud üritasid takistada Punaarmeed Slutskisse sisenemast, mis oli Poola-Nõukogude Venemaa vaherahulepinguga antud Nõukogude Venemaale.