Eduard Kuuskor: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tuudur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Tuudur (arutelu | kaastöö)
Muutsin sünnikoha järjekorda. Üldjuhul kirjutatakse väikseim asula kõige ette. Kustutasin ära ka 2 viidet, mille taga olevad lingid viisid lehekülgedele, kus uudised on juba kustutatud
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus
1. rida: 1. rida:
'''Eduard Kuuskor''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[1918]] [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola vallas]], [[Russalu mõis]]as<ref name="Harju Elu" /><ref name="Kaitsevägi" />) on endine [[Eesti]] sõjaväelane ja radist, [[Raua tänava lahing]]u veteran.
'''Eduard Kuuskor''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[1918]] [[Russalu mõis]]as, [[Varbola vald (Nissi kihelkond) | Varbola vallas]]) on endine Eesti sõjaväelane ja [[radist]], [[Raua tänava lahing]]u [[veteran]].


Kuuskor õppis [[Tallinna 21. Kool]]is<ref name="Harju Elu" /> ning Tallinna poeglaste täienduskoolis<ref name="0GgCE" />, raadiotehnikat õppis ta Noorte Meeste Kristliku Ühingu raadiokoolis.<ref name="Nädala tegija" /> Aega teenis ta [[Sidepataljon]]i raadiorühmas. [[1940]]. aastal, [[NSV Liit|NSV Liidu]] okupatsiooni alguses, viidi pataljon üle 21. kooli hoonesse Raua tänaval, kus 21.–22. juunil toimus Raua tänava lahinguna tuntuks saanud episood, kui sidepataljonlased (sh ka ta ise) hakkasid vastu riigipöörajate katsele neid relvituks teha.<ref name="Harju Elu" /> Kuna Eesti kaitsevägi ühendati Punaarmeega, siis oli Kuuskor kuni [[1941]]. aastani selle ridades, kuid sõjategevuse käigus põgenes ta üle rindejoone ja andis end Saksa sõjaväe kätte ning peagi vabastati ta tervisehädade tõttu tegevteenistusest.<ref name="gRm8Y" /> Seejärel tegutses Kuuskor Tallinnas luurerühma [[Haukka]] sidemehena.<ref name="Harju Elu" />
Kuuskor õppis [[Tallinna 21. Kool]]is<ref name="Harju Elu" /> ning Tallinna poeglaste täienduskoolis<ref name="0GgCE" />, raadiotehnikat õppis ta Noorte Meeste Kristliku Ühingu raadiokoolis.<ref name="Nädala tegija" /> Aega teenis ta [[Sidepataljon]]i raadiorühmas. [[1940]]. aastal, [[NSV Liit|NSV Liidu]] okupatsiooni alguses, viidi pataljon üle 21. kooli hoonesse Raua tänaval, kus 21.–22. juunil toimus Raua tänava lahinguna tuntuks saanud episood, kui sidepataljonlased (sh ka ta ise) hakkasid vastu riigipöörajate katsele neid relvituks teha.<ref name="Harju Elu" /> Kuna Eesti kaitsevägi ühendati Punaarmeega, siis oli Kuuskor kuni [[1941]]. aastani selle ridades, kuid sõjategevuse käigus põgenes ta üle rindejoone ja andis end Saksa sõjaväe kätte ning peagi vabastati ta tervisehädade tõttu tegevteenistusest.<ref name="gRm8Y" /> Seejärel tegutses Kuuskor Tallinnas luurerühma [[Haukka]] sidemehena.<ref name="Harju Elu" />

Redaktsioon: 12. september 2020, kell 23:53

Eduard Kuuskor (sündinud 2. jaanuaril 1918 Russalu mõisas, Varbola vallas) on endine Eesti sõjaväelane ja radist, Raua tänava lahingu veteran.

Kuuskor õppis Tallinna 21. Koolis[1] ning Tallinna poeglaste täienduskoolis[2], raadiotehnikat õppis ta Noorte Meeste Kristliku Ühingu raadiokoolis.[3] Aega teenis ta Sidepataljoni raadiorühmas. 1940. aastal, NSV Liidu okupatsiooni alguses, viidi pataljon üle 21. kooli hoonesse Raua tänaval, kus 21.–22. juunil toimus Raua tänava lahinguna tuntuks saanud episood, kui sidepataljonlased (sh ka ta ise) hakkasid vastu riigipöörajate katsele neid relvituks teha.[1] Kuna Eesti kaitsevägi ühendati Punaarmeega, siis oli Kuuskor kuni 1941. aastani selle ridades, kuid sõjategevuse käigus põgenes ta üle rindejoone ja andis end Saksa sõjaväe kätte ning peagi vabastati ta tervisehädade tõttu tegevteenistusest.[4] Seejärel tegutses Kuuskor Tallinnas luurerühma Haukka sidemehena.[1]

Märtsipommitamise ajal hävis Kuuskori sideaparatuur, kuid sellest hoolimata süüdistati teda nõukogudevastases tegevuses ning 1944. aastal mõisteti ta 10 aastaks vangi.[3] Ta viibis ka asumisel Komimaal, kus ta töötas kaevanduses ning jäi ka pärast vabastamist sinna mõneks ajaks elama, sest põhjas töötades oli pereisal võimalik pensionile saada juba 50-aastaselt. 1968. aastal naasis ta Eestisse ning elab alates sellest ajast Keilas.[1] Eestis viibides töötas ta siiski Eesti NSV Geoloogia Valitsuses geofüüsika alal.[5]

Kuuskorile kui Raua tänava lahingu veteranile on antud mitu sõjalist autasu. 2002. aastal sai ta Kotkaristi IV klassi teenetemärgi[6], 2016. aastal lisandus Staabi- ja sidepataljoni kõrgeim autasu: pataljoni rinnamärk.[7] 3. jaanuaril 2018 kinkis Riho Terras Kuuskorile kaitseväe juhataja lipu.[1][5]

Isiklikku

Eduard Kuuskor on lesk (abikaasa Astrid suri aastal 2008), tal on 1950-ndatel sündinud poeg.

Viited

Välislingid