Oskar von Riesemann: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
kui kuupäevad on kaasaegsetest allikatest, siis on need vana kalendri järgi
1. rida: 1. rida:
[[Fail:Oscar arthur von riesemann.jpg|pisi|Oskar Artur von Riesemann, 1877. aastal]]
[[Fail:Oscar arthur von riesemann.jpg|pisi|Oskar Artur von Riesemann, 1877. aastal]]
'''Oskar Artur von Riesemann''' ([[15. august]] [[1833]] [[Tallinn]] – [[15. juuli]] [[1880]] Tallinn) oli [[Eestimaa]] poliitik ja esimene [[Tallinna linnapea]], aastatel 1877–1878.<ref>[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Arnold Hasselblatt]]: ''"Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat"'', Dorpat: C. Mattiesen, 1889, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=421 Matrikkel 5622, lk.413]</ref>
'''Oskar Artur Riesemann''' (15/[[27. august]] [[1833]] [[Tallinn]] – 15/[[27. juuli]] [[1880]] Tallinn) oli [[Eestimaa]] poliitik ja esimene [[Tallinna linnapea]], aastatel 1877–1878.<ref>[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Arnold Hasselblatt]]: ''"Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat"'', Dorpat: C. Mattiesen, 1889, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=421 Matrikkel 5622, lk.413]</ref>


Oskar Artur von Riesemann sündis Tallinnas, [[Baltisakslased|baltisakslaste]] perekonnas. Isa, Heinrich Christop von [[Riesemann]] töötas Tallinnas notarina ja Toompeal [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e sekretärina, ema oli [[Soomerootslased|Soome rootslanna]] Helena Barbara (sünd) Byström. Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel [[Tallinna Toomkool]]is ning aastatel 1851–1855 [[Tartu ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]]. [[Korporatsioon Estonia]] aktiivne liige.
Oskar Artur von Riesemann sündis Tallinnas, [[Baltisakslased|baltisakslaste]] perekonnas. Isa, Heinrich Christop von [[Riesemann]] töötas Tallinnas notarina ja Toompeal [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e sekretärina, ema oli [[Soomerootslased|Soome rootslanna]] Helena Barbara (sünd) Byström. Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel [[Tallinna Toomkool]]is ning aastatel 1851–1855 [[Tartu ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]]. [[Korporatsioon Estonia]] aktiivne liige.
6. rida: 6. rida:
1857. aastal asus Oskar Riesemann elama Tallinna, kus ta töötas [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e ametnikuna kuni 1862. aastani. 1859. aasta jaanuaris abiellus ta [[Ambla kirik|Ambla]] [[Ambla Maarja kogudus|kogudus]]e [[pastor]]i, [[Alexander Leopold Paulsen]]i tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga. aastatel 1862–1864 oli Oskar Riesemann [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ülemsekretäriks ja seejärel 1864. aastast alates 12 aastat rae [[sündik]]uks, jätkates tegevust ka advokaadina.
1857. aastal asus Oskar Riesemann elama Tallinna, kus ta töötas [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e ametnikuna kuni 1862. aastani. 1859. aasta jaanuaris abiellus ta [[Ambla kirik|Ambla]] [[Ambla Maarja kogudus|kogudus]]e [[pastor]]i, [[Alexander Leopold Paulsen]]i tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga. aastatel 1862–1864 oli Oskar Riesemann [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ülemsekretäriks ja seejärel 1864. aastast alates 12 aastat rae [[sündik]]uks, jätkates tegevust ka advokaadina.


Oskar Arthur von Riesemann oli esimene [[Tallinna linnapea]] raejärgsel ajal. 24.-25. novembris 1877 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimiste järel toimus 22. detsembril 1877 linnavolikogu esimene istung, kus valiti uue seaduse järgi ka 53 häälega endine rae [[sündik]] Oskar Arthur von Riesemann, esimeseks Tallinna linnapeaks. Volikogus andsid tema poolt hääle 53 linnavolinikku 66st kohale ilmunust<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>.
Oskar Arthur von Riesemann oli esimene [[Tallinna linnapea]] raejärgsel ajal. 24.-25. novembril/6.–7. detsembril 1877 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimiste järel toimus 22. detsembril 1877/3. jaanuaril 1878 linnavolikogu esimene istung, kus valiti uue seaduse järgi ka 53 häälega endine rae [[sündik]] Oskar Arthur von Riesemann, esimeseks Tallinna linnapeaks. Volikogus andsid tema poolt hääle 53 linnavolinikku 66st kohale ilmunust<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>.


Oskar Artur von Riesemanni ametiaeg jäi lühikeseks, 1878. aasta 28. märtsi ööl voolas [[Ülemiste järv]] üle kallaste [[1878. aasta üleujutus Tallinnas|ja ujutas üle]] [[Tartu maantee]] ümbruskonna kuni [[Kivisilla]]ni. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi koosolekul ei osalenud. 3. aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN], linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020)</ref>.
Oskar Artur von Riesemanni ametiaeg jäi lühikeseks, 1878. aasta 28. märtsi/9. aprilli ööl voolas [[Ülemiste järv]] üle kallaste [[1878. aasta üleujutus Tallinnas|ja ujutas üle]] [[Tartu maantee]] ümbruskonna kuni [[Kivisilla]]ni. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi/11. aprilli koosolekul ei osalenud. 3/15. aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN], linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020)</ref>.


Oskar Artur von Riesemann suri 46. aasta vanuses, [[5. juuli]]l [[1880]] Tallinnas, peale haigestumist.
Oskar Artur von Riesemann suri 46. aasta vanuses, 15/[[27. juuli]]l [[1880]] Tallinnas, peale haigestumist.


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 7. september 2020, kell 22:27

Oskar Artur von Riesemann, 1877. aastal

Oskar Artur Riesemann (15/27. august 1833 Tallinn – 15/27. juuli 1880 Tallinn) oli Eestimaa poliitik ja esimene Tallinna linnapea, aastatel 1877–1878.[1]

Oskar Artur von Riesemann sündis Tallinnas, baltisakslaste perekonnas. Isa, Heinrich Christop von Riesemann töötas Tallinnas notarina ja Toompeal Eestimaa kubermanguvalitsuse sekretärina, ema oli Soome rootslanna Helena Barbara (sünd) Byström. Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel Tallinna Toomkoolis ning aastatel 1851–1855 Tartu ülikoolis õigusteadust. Korporatsioon Estonia aktiivne liige.

1857. aastal asus Oskar Riesemann elama Tallinna, kus ta töötas Eestimaa kubermanguvalitsuse ametnikuna kuni 1862. aastani. 1859. aasta jaanuaris abiellus ta Ambla koguduse pastori, Alexander Leopold Paulseni tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga. aastatel 1862–1864 oli Oskar Riesemann Tallinna rae ülemsekretäriks ja seejärel 1864. aastast alates 12 aastat rae sündikuks, jätkates tegevust ka advokaadina.

Oskar Arthur von Riesemann oli esimene Tallinna linnapea raejärgsel ajal. 24.-25. novembril/6.–7. detsembril 1877 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimiste järel toimus 22. detsembril 1877/3. jaanuaril 1878 linnavolikogu esimene istung, kus valiti uue seaduse järgi ka 53 häälega endine rae sündik Oskar Arthur von Riesemann, esimeseks Tallinna linnapeaks. Volikogus andsid tema poolt hääle 53 linnavolinikku 66st kohale ilmunust[2].

Oskar Artur von Riesemanni ametiaeg jäi lühikeseks, 1878. aasta 28. märtsi/9. aprilli ööl voolas Ülemiste järv üle kallaste ja ujutas üle Tartu maantee ümbruskonna kuni Kivisillani. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi/11. aprilli koosolekul ei osalenud. 3/15. aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta[3].

Oskar Artur von Riesemann suri 46. aasta vanuses, 15/27. juulil 1880 Tallinnas, peale haigestumist.

Välislingid

Kirjandus

Viited

  1. ↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel 5622, lk.413
  2. ↑ Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 52
  3. ↑ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN, linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Oskar_von_Riesemann&oldid=5711305"