Erinevus lehekülje "Delta" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P (→‎top: pisitoimetamine)
P
 
Delta kuju mõjutavad [[Merelaine|lained]] ja [[looded]]. Lained takistavad deltade arengut, uhtudes setteid jõesuuetest laiali ja moodustades [[rannavall]]e, mis täidavad suuetevahelist ala ja ummistavad ka jõesuudmeid. Tugeva lainetuse korral võivad rannavallid ummistada kõik suudmed peale ühe. Delta võib esineda ka siis, kui jõgi hargneb suudme lähedal ja harud ühinevad taas enne rannavallist läbimurdmist, näiteks [[Guadalquivir]]i jõe delta.
 
Ka [[looded]] takistavad delta moodustumist: mõõnaga jõest välja voolav merevesi uuristab lehtrikujuliselt laieneva suudme ja uhub setted avamerele, tõusuga ujutab meri jõekaldad üle ning kannab setteid jõesängist välja. Suure hulga setete puhul võib delta siiski moodustuda, sest jõgi moodustab mitu lehtersuuet, mille vahele jääb saari. NäiteksNii on näiteks [[Jangtse]] ja [[Meghna]] jõedjõega.
 
Delta võib moodustuda ka sisemaal. Näiteks [[Okavango]] ja [[Bartang]]i jõgi moodustavad delta, aga [[harujõgi|harujõed]] ei suubu kuhugi, vaid kaovad hoopis [[kõrb]]eliiva. [[Nigeri jõgi|Nigeri jõel]] on [[keskjooks]]ul sisedelta, aga allavoolu harud ühinevad taas. Sisemaa deltasid ei nimetata siiski alati deltaks.
115 603

muudatust

Navigeerimismenüü