Tartu tähetorn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
nime
Minorax (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 193.40.60.74 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
Märgis: Tühistamine
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib tähetornist Tartus; samanimelise gravüüri kohta vaata [[Tartu tähetorn (gravüür)]]}}
{{See artikkel|räägib tähetornist Tartus; samanimelise gravüüri kohta vaata [[Tartu tähetorn (gravüür)]]}}

Guu guu gaa gaa[[Pilt:Tartu Tähetorn veebrauaris 2012.JPG|pisi|Tartu tähetornis lehvib [[Eesti lipp|sinimustvalge lipp]] 23. juunist 1988 ööpäev läbi]]
[[Pilt:Tartu Tähetorn veebrauaris 2012.JPG|pisi|Tartu tähetornis lehvib [[Eesti lipp|sinimustvalge lipp]] 23. juunist 1988 ööpäev läbi]]
'''Tartu tähetorn''' on [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäel]] ([[Uppsala tänav|Uppsala]] 8, 2018. aastani [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi]] 40) asuv [[Tartu Ülikool]]i ajalooline [[observatoorium]], mille esimesel korrusel on välja pandud ka [[astronoomia]]t puudutav osa [[Tartu Ülikooli muuseum]]i ekspositsioonist. Ruumikitsikuse ja linna [[valgusreostus]]e tõttu toimub astronoomiaalane teadustegevus tänapäeval peamiselt [[Tartu Observatoorium|Tartu observatooriumis]] [[Tõravere]]s.

Tähetornis tegutseb juba aastaid [[Tartu Tähetorni Astronoomiaring|astronoomiaring]], samuti korraldatakse seal loenguid ja avalikke astronoomilisi vaatlusi huvilistele.

[[Tartu Hansapäevad]]e ajal on tähetorni ümbruses traditsiooniliselt teaduslinn, kus toimuvad loodusteaduslikud eksperimendid, tutvustatakse teaduslikke saavutusi ja seadmeid.

[[Eesti Vabariigi aastapäev]]al 24. veebruaril kogunevad tartlased kell 10 hommikul tähetorni juurde [[Eesti lipp]]u tervitama. Tähetornis lehvib sinimustvalge lipp [[23. juuni]]st [[1988]] ööpäev läbi, seda ei langetata päikeseloojangul ega heisata päikesetõusul. 

==Ajalugu==
[[Pilt:Tartu tähetorn 2006.jpg|pisi|Tartu tähetorn Toomemäel (2006)]]
[[Pilt:Tartu observatory 21-11-2008.JPG|pisi|Tartu tähetorn öösel (2008)]]
[[Pilt:Tartu Tähetorn 2011 10.jpg|pisi|Tartu Tähetorn ja [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument|Struve monument]] 2011. aastal]]
Pärast [[Tartu Ülikool]]i taasavamist [[1802]]. aastal rajas matemaatikaprofessor [[Johann Pfaff]] aastatel [[1805]]–[[1807]] esimese ajutise observatooriumi, mis asus tänase [[Poe tänav]]a ja [[Küüni tänav (Tartu)|Küüni tänav]]a nurgal. [[1807]]–[[1809]] avati teine ajutine observatoorium [[Õpetaja tänav]]as asjaarmastaja-astronoomi [[Andreas von Lambert]]i majas.

[[1808]] hakati ehitama alalist observatooriumi Toomemäe kaguossa [[Tartu piiskopilinnus|keskaegse piiskopilinnuse]] varemetele ja see valmis [[1810]]. Aastal [[1813]] määrati [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] tähetorni astronoom-observaatoriks. Paigaldati [[Dollondi passaažiriist]]. Regulaarseid vaatlusi alustati [[1814]].

[[1820]]–[[1839]] oli tähetorni direktor F. G. W. Struve ja Tartu tähetorn oli oma kuulsuse tipul. [[1822]] saabus [[Reichenbachi meridiaanring]] ning [[1824]] jõudis tähetorni [[Fraunhoferi refraktor]], mis oma 9-tollise läbimõõduga objektiiviga oli selle aja suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Aastal [[1825]] laiendati tähetorni kuplit ja sinna paigaldati Fraunhoferi refraktor. F. G. W. Struve uuris sellega peamiselt [[kaksiktäht]]i. [[1837]] ilmus F. G. W. Struve peateos "Mensurae micrometricae...", milles avaldati peale kaksiktähtede uurimise tulemuste ka Struve poolt maailmas esmakordselt tehtud tähe kauguse määrang. [[1839]] lahkus Struve Tartust – läks [[Peterburi]] lähedal asuva [[Pulkovo observatoorium]]i direktoriks – ning sellega lõppes üks oluline etapp tähetorni ajaloos.

[[1840]]–[[1864]] oli tähetorni direktor [[Johann Heinrich Mädler]], kes sai tuntuks [[Kuu]] uurimisega. Ta oli ka silmapaistev populariseerija ning tema raamat "Populäre Astronomie" ilmus mitmes trükis.

Mädleri tööd tähetorni juhtimisel jätkas [[Thomas Clausen]], kes ise tegeles rohkem matemaatika vallas ja arvutas näiteks komeetide orbiite. Samal ajal töötas tähetorni juures ka [[Peter Carl Ludwig Schwarz]], kelles sai uus direktor 1872. aastal.

[[Grigori Levitski]] käe all (direktor aastatel 1894–1907) jõudis Tartusse [[seismoloogia]]. Sel perioodil, täpsemalt [[1897]]. aastal ehitati ka tähetorni territooriumist väljapoole Toomemäe nõlvale vaatluspaviljon, kuhu paigutati samal aastal saabunud [[Repsoldi seniitteleskoop]]. 1907 sai uueks astronoomia professoriks [[Konstantin Pokrovski]], kes püüdis muuhulgas saavutada uue tähetorni rajamist linnast kaugemale. Uut hoonet küll ei saadud, kui siiski paranesid tehnilised võimalused, kui [[1911]] saadi kaheksatolline [[Zeissi refraktor]], mis paigaldati torni seal olnud Fraunhoferi refraktori asemele. See teleskoop oli varustatud [[astrograaf]]iga.

[[1919]]–[[1948]] oli tähetorni direktor esimese eestlasena [[Taavet Rootsmäe]]. Lisaks tegutses sel perioodil tähetorni juures [[Ernst Öpik]]. [[1924]] anti välja [[Tartu Tähetorni kalender|Tartu Tähetorni kalendri]] esimene number. [[1927]] paigaldati [[Petzval]]i [[astrograaf]] iseseisva instrumendina Repsoldi seniitteleskoobi tarbeks ehitatud paviljoni. See oli mõeldud eelkõige [[komeet]]ide ja [[asteroid]]ide [[fotograafia|fotografeerimiseks]] ning taevaalade pildistamiseks. [[1946]] läks tähetorn [[Tartu Ülikool]]ilt [[Teaduste Akadeemia]] alluvusse ja tähetorni ruumides asusid lisaks astronoomidele tööle ka füüsikud.

[[1964]]. aastal valmis [[Tartu Observatoorium|Tõravere observatoorium]] ja astronoomid kolisid sinna üle. Tähetorni jäi ainsa astronoomina [[Hugo Raudsaar]], kes jätkas asteroidide ja komeetide vaatlusi.

[[1969]] avati tähetorni ees [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument]] ning [[1971]] avati tähetorni muuseum. [[1975]] kolisid ka seni veel tähetornis töötanud füüsikud [[Füüsika Instituut|Füüsika Instituudi]] uude hoonesse. Tähetornis algas vaikne ajajärk. Viimane teaduslik vaatlus Tartu tähetornis toimus [[1985]]. aastal, kui Hugo Raudsaar määras [[Halley komeet|Halley komeedi]] positsiooni.

[[1. september|1. septembril]] [[1996]] jõudis tähetorn taas Tartu Ülikooli alluvusse. 2004. aastal, et tähetornist saab ülikooli muuseum. 2009–2010 tehti ulatuslik remont ja tähetorn avati muuseumina aprillis 2011.

==Vaata ka==
*[[Tartu Tähetorni Astronoomiaring|Tartu tähetorni astronoomiaring]]
*[[Vaatleja (ajakiri)]]

==Välislingid==
{{commonskat|Tartu Old Observatory|Tartu Tähetorn}}
*[http://www.tahetorn.ut.ee Tartu tähetorn]
* {{kultuurimälestis}}
*[https://kosmos.ut.ee Tartu Observatoorium Tõraveres]
*[http://muuseum.to.ee Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum]
*[http://www.dorpat.ru/sights/domberg/tahetorn.html Dorpat.ru: Старая обсерватория (Tähetorn)]

{{Coordinate|NS=58.378795|EW=26.720115|type=landmark|region=EE}}


[[Kategooria:Eesti observatooriumid]]
[[Kategooria:Eesti observatooriumid]]

Redaktsioon: 4. september 2020, kell 08:38

 See artikkel räägib tähetornist Tartus; samanimelise gravüüri kohta vaata Tartu tähetorn (gravüür)

Tartu tähetornis lehvib sinimustvalge lipp 23. juunist 1988 ööpäev läbi

Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist. Ruumikitsikuse ja linna valgusreostuse tõttu toimub astronoomiaalane teadustegevus tänapäeval peamiselt Tartu observatooriumis Tõraveres.

Tähetornis tegutseb juba aastaid astronoomiaring, samuti korraldatakse seal loenguid ja avalikke astronoomilisi vaatlusi huvilistele.

Tartu Hansapäevade ajal on tähetorni ümbruses traditsiooniliselt teaduslinn, kus toimuvad loodusteaduslikud eksperimendid, tutvustatakse teaduslikke saavutusi ja seadmeid.

Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kogunevad tartlased kell 10 hommikul tähetorni juurde Eesti lippu tervitama. Tähetornis lehvib sinimustvalge lipp 23. juunist 1988 ööpäev läbi, seda ei langetata päikeseloojangul ega heisata päikesetõusul. 

Ajalugu

Tartu tähetorn Toomemäel (2006)
Tartu tähetorn öösel (2008)
Tartu Tähetorn ja Struve monument 2011. aastal

Pärast Tartu Ülikooli taasavamist 1802. aastal rajas matemaatikaprofessor Johann Pfaff aastatel 18051807 esimese ajutise observatooriumi, mis asus tänase Poe tänava ja Küüni tänava nurgal. 18071809 avati teine ajutine observatoorium Õpetaja tänavas asjaarmastaja-astronoomi Andreas von Lamberti majas.

1808 hakati ehitama alalist observatooriumi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse varemetele ja see valmis 1810. Aastal 1813 määrati Friedrich Georg Wilhelm Struve tähetorni astronoom-observaatoriks. Paigaldati Dollondi passaažiriist. Regulaarseid vaatlusi alustati 1814.

18201839 oli tähetorni direktor F. G. W. Struve ja Tartu tähetorn oli oma kuulsuse tipul. 1822 saabus Reichenbachi meridiaanring ning 1824 jõudis tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oma 9-tollise läbimõõduga objektiiviga oli selle aja suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Aastal 1825 laiendati tähetorni kuplit ja sinna paigaldati Fraunhoferi refraktor. F. G. W. Struve uuris sellega peamiselt kaksiktähti. 1837 ilmus F. G. W. Struve peateos "Mensurae micrometricae...", milles avaldati peale kaksiktähtede uurimise tulemuste ka Struve poolt maailmas esmakordselt tehtud tähe kauguse määrang. 1839 lahkus Struve Tartust – läks Peterburi lähedal asuva Pulkovo observatooriumi direktoriks – ning sellega lõppes üks oluline etapp tähetorni ajaloos.

18401864 oli tähetorni direktor Johann Heinrich Mädler, kes sai tuntuks Kuu uurimisega. Ta oli ka silmapaistev populariseerija ning tema raamat "Populäre Astronomie" ilmus mitmes trükis.

Mädleri tööd tähetorni juhtimisel jätkas Thomas Clausen, kes ise tegeles rohkem matemaatika vallas ja arvutas näiteks komeetide orbiite. Samal ajal töötas tähetorni juures ka Peter Carl Ludwig Schwarz, kelles sai uus direktor 1872. aastal.

Grigori Levitski käe all (direktor aastatel 1894–1907) jõudis Tartusse seismoloogia. Sel perioodil, täpsemalt 1897. aastal ehitati ka tähetorni territooriumist väljapoole Toomemäe nõlvale vaatluspaviljon, kuhu paigutati samal aastal saabunud Repsoldi seniitteleskoop. 1907 sai uueks astronoomia professoriks Konstantin Pokrovski, kes püüdis muuhulgas saavutada uue tähetorni rajamist linnast kaugemale. Uut hoonet küll ei saadud, kui siiski paranesid tehnilised võimalused, kui 1911 saadi kaheksatolline Zeissi refraktor, mis paigaldati torni seal olnud Fraunhoferi refraktori asemele. See teleskoop oli varustatud astrograafiga.

19191948 oli tähetorni direktor esimese eestlasena Taavet Rootsmäe. Lisaks tegutses sel perioodil tähetorni juures Ernst Öpik. 1924 anti välja Tartu Tähetorni kalendri esimene number. 1927 paigaldati Petzvali astrograaf iseseisva instrumendina Repsoldi seniitteleskoobi tarbeks ehitatud paviljoni. See oli mõeldud eelkõige komeetide ja asteroidide fotografeerimiseks ning taevaalade pildistamiseks. 1946 läks tähetorn Tartu Ülikoolilt Teaduste Akadeemia alluvusse ja tähetorni ruumides asusid lisaks astronoomidele tööle ka füüsikud.

1964. aastal valmis Tõravere observatoorium ja astronoomid kolisid sinna üle. Tähetorni jäi ainsa astronoomina Hugo Raudsaar, kes jätkas asteroidide ja komeetide vaatlusi.

1969 avati tähetorni ees Friedrich Georg Wilhelm Struve monument ning 1971 avati tähetorni muuseum. 1975 kolisid ka seni veel tähetornis töötanud füüsikud Füüsika Instituudi uude hoonesse. Tähetornis algas vaikne ajajärk. Viimane teaduslik vaatlus Tartu tähetornis toimus 1985. aastal, kui Hugo Raudsaar määras Halley komeedi positsiooni.

1. septembril 1996 jõudis tähetorn taas Tartu Ülikooli alluvusse. 2004. aastal, et tähetornist saab ülikooli muuseum. 2009–2010 tehti ulatuslik remont ja tähetorn avati muuseumina aprillis 2011.

Vaata ka

Välislingid