Tartu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
nimi
Minorax (arutelu | kaastöö)
678 muudatust
P Tühistati kasutaja 193.40.60.74 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Bandaranaice.
12. rida: 12. rida:
| maakond = Tartu
| maakond = Tartu
| asendikaardi_pilt =
| asendikaardi_pilt =
}}
}}

'''Tartu''' ([[lõunaeesti keel]]es ''Tarto'') on rahvaarvult [[Eesti]] teine linn, linnasisese linnana haldusliku [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna]] keskasula, [[Lõuna-Eesti]] suurim keskus ja [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] [[halduskeskus]]. Linn asub [[Emajõgi|Emajõe]] kallastel.

Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim [[ülikool]] – [[1632]]. aastal asutatud [[Tartu Ülikool]] – ning Eesti vanim tänini tegutsev [[teater]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli [[ärkamisaeg|eestlaste rahvusliku ärkamisaja]] arengul ja [[Noorlätlased|lätlaste rahvusliku ärkamise]] alguskohana. Linnas toimus [[1869]]. aastal [[I üldlaulupidu]].

Vanimad inimasustuse jäljed Tartu aladel on leitud [[Uus-Ihaste asulakoht|Uus-Ihaste asulakohas]] ja nende vanuseks loetakse [[8. aastatuhat eKr|umbes 8000 eKr]]. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu Tähetorn]]i kohale [[Tartu linnus|muinaslinnus]]. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat [[1030]], kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] võitis [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue.

[[Fail:Heart of Tartu.jpg|pisi|[[Toomemägi|Toomemäe]] nõlvalt avanenud sügisene vaade vanalinnale: [[Jaani kirik Tartus|Jaani kirikule]] ja [[Tartu raekoda|Tartu raekojale]]]]

Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid ''Tarbatu'', ''Dorpat'', ''Dorpt'', ''Dörpt'', ''Derpt'', ''Jurjev'' jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ''ülikoolilinn'', ''Emajõe linn'' ja ''Emajõe Ateena''.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel sõlmiti Tartus rahulepingud [[Tartu rahu|Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa]] (1920) ning [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa]] (1920) vahel.

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus [[Riigikohus]], [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tartu Vangla]], [[Ravimiamet]] ja [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA). Suurimaks muuseumiks on [[Eesti Rahva Muuseum]].

[[Tartu Raekoja plats]]il paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on {{koord|tekst=/|NS=58/22/49/N|EW=26/43/21/E|nimi=Tartu keskpunkt}}. [[Tartu vanalinn]] on [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala|muinsuskaitseala]].<ref name="wTlHp" />

[[2024]]. aastal on Tartu üks kolmest [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Euroopa kultuuripealinnast]].<ref>http://www.tartu2024.ee</ref><ref>https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu</ref>

[[Fail:Emajõgi Business Centre.jpg|pisi|[[Tartu kesklinn|Kesklinna]] suveõhtune vaade: [[Riia tänav]]a algus, taamal [[Emajõe Ärikeskus]] ja [[Tasku Keskus]], kõrval [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartali kaubanduskeskus]]]]
[[Fail:Annelinn_(2020).jpg|pisi|Vaade [[Tartu avaturg]]u Annelinnaga ühendavale [[Turusild|Turusillale]]. Vasakul [[Paju 2]] kõrghoone, paremal [[Anne kanal]], taamal [[Annelinn]]a korterelamud]]
[[Fail:Puitelamu Tartus Oa 1.jpg|pisi|[[Supilinn]]a juugendstiilis puitelamu [[Oa tänav]]a alguses]]
[[File:Riia tänava vaade Lembitu Konsumi juurest.jpg|thumb|Riia tänava vaade Lembitu Konsumi juurest]]
[[File:Vaade avaturu juurest Turusillale.jpg|thumb|Vaade avaturu juurest Turusillale]]
==Nimi==
Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb Vene [[leetopiss]]idest, kus seda kutsuti Jurjeviks (''Юрьев''). Esimest korda mainitakse seda seoses 1030. aasta sündmustega, mil [[Kiievi-Vene]] suurvürst [[Jaroslav Tark]] rajas [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Jurjevi linnus]]e. Kohale võidi anda nimi vürsti [[ristinimi|ristinime]] Georgi (Juri) järgi.<ref name="OhqEX" />

13. sajandi alguses kirjutatud [[Henriku Liivimaa kroonika]] kutsub Tartu linnust ''Tarbata'', ''Tharbata'', ''Tharbete'' ja ''Darbete''. Sellest nimest pärinevad ka praegune [[Eesti kirjakeel|kirjakeelne]] ''Tartu'', [[lõunaeesti keel|lõunaeestikeelne]] ''Tarto'', [[läti keel|lätikeelne]] ''Tērbata'', [[saksa keel|saksakeelne]] ''Dorpat'' ning viimase [[vene keel|venekeelne]] variant ''Дерпт''. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. [[Friedrich David Lenz]] pakkus 1803. aastal välja, et see seondub [[tatarlased|tatarlastega]]. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga [[liivi keel|kuramaaliivi keeles]] tuntud sõna ''tarabos'' või ''taraab'', tähendusega ''[[sarapuu]]''. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala [[Thor]]i või müütilise eestlaste jumala [[Taara]] nimest.<ref name="Tvauri238" /> Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju ''taarpaato'', kus ''paat(o)'' oleks tuletis sõnast ''[[paas]]'' ja ''taarpaato'' tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit ''paato'' ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana ''Taarpadu'' ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.<ref name="Alvre97" /> Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.<ref name="Tvauri238" /> Veel on [[Lauri Kettunen]] nime alusena välja pakkunud tegusõnu ''tarvastama'', ''tarvama'', ''tarbama'', ''tõrvama'', ''tõrbama'' (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).<ref name="Alvre97" />

[[Paul Alvre]] ja tema seisukohta toetava [[Andres Tvauri]] arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk [[tarvas|tarva]] järgi. Alvre eeldab, et sõna ''tarvas'' võis käänduda nii ''tarvas:tarva'' (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud ''Tarwanpe'' ehk [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] puhul) kui ''tarvas:tarba'' (nagu näiteks ''varvas:varba''). Nime algkuju oli sel juhul ''Tarbata''. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit ''-ta'' (nagu ''varvas:varba-ta''). Hiljem on tema oletuse kohaselt [[sisekadu|sisekao]] tulemusena teise silbi ''a'' ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud [[assimilatsioon]] ''b-t'' > ''tt'' ning nime hakatud hääldama ''Tarťtu''.<ref name="Alvre97" /> Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, [[Tarvastu]], [[Tarvasjõgi]], Tarva). Ka mitmetel teistel 13. sajandi linnustel olid loomanimed (lisaks Tarvanpääle veel [[Otepää linnus|Otepää]] ja [[Varbola linnus|Varbola]]).<ref name="Tvauri238" />

Nime "Tarbatum" kasutati kuni [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.<ref name="EEvana" />

Linna lüüriline hüüdnimi on "[[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]]".

== Ajalugu ==
{{vaata|Tartu ajalugu}}
===Vanaaeg===
Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, [[Emajõgi|Emajõe]].<ref name="msAUj" /> Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Tartu linnus|linnus]]. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] [[Vana-Vene]] [[leetopiss]]ide andmetel ründas [[tšuudid|tšuude]], võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi ''Jurjev'' tuleneb Jaroslav Targa [[ristinimi|ristinimest]] ''Juri''. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist [[sossolid|sossolite]] poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.<ref name="zASL8" /> Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.<ref name="Lang" />

===Keskaeg===
[[Fail:Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15.saj..JPG|pisi|vasakul|[[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] säilmed]]
13. sajandi alguses, [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, läks [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai [[Tartu piiramine (1224)|Tartu muinaslinnuse vallutamine]] [[1224]]. aastal, mida on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud [[linnus]]e asemele püstitati kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. [[Tartu raad]]i on allikais mainitud esmakordselt [[1262]]. Linn kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade hulka, mis elatus [[Venemaa]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahelisest kaubandusest. Seal asus neli [[klooster|kloostrit]] ja kaheksa [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut.

===Uusaeg===
[[Fail:Dorpat im Jahre 1553.png|pisi|Tartu vaade aastal 1553]]
Tartu esimene õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. [[1558]]–[[1582]] kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]] (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (''Юрьев-Ливонский''), seejärel [[1583]]–[[1625]] [[Poola]]le vaheajaga [[1601]]–[[1603]], mil linn kuulus [[Rootsi]]le. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati [[1571]] kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust [[Tartu ülikool|ülikool]] – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni [[1699]]. aastani. Linna lähedale [[Ropka mõis]]a asutati [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval ''Academia Gustavo-Carolina'' nime all.

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes [[küüditamine|küüditati]] [[1708]]. aastal linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, [[1775]] hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Kivisild (Tartu)|kivisilla]].

[[Fail:Tartu 1866.jpg|pisi|vasakul|Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]]]]
1802. aastal avati Tartus [[Aleksander I]] käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänapäevani. [[19. sajand]]i esimesel poolel oli [[Tartu Ülikool]] kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli seal oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte [[Postimees]], tegutsesid [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja [[Õpetatud Eesti Selts]] ning [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Tartu sai [[raudtee]]ühenduse [[1876]]. aastal. [[1893]]. aastal muudeti [[venestamine|venestamise]] käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis ''Jurjew'').<ref name="FDixa" /> Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid ''Taaralinn'', ''Embach-Athen'', ''Embachstadt'', ''Musenstadt am Embach-Ufer'' jne.

====Uusim aeg====
[[Fail:Tartu raekoda ja Raekoja plats,19. sajand.jpg|pisi|[[Tartu raekoda]] ja [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 19. sajandi piltpostkaardil]]
[[Esimene maailmasõda]] ja [[Vabadussõda]] möödusid Tartus suuremate purustusteta. [[2. veebruar]]il [[1920]] sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]] ja [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1920 [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa vahel]].

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati [[Tähtvere]] linnaosa. [[Raadi mõis]]a rajati [[Eesti Rahva Muuseum]]. Linnas tegutsesid ülikool, [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] ja [[Pallas]]e kõrgem kunstikool.

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] hooned jpm. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. [[1960. aastad|1960. aastatel]] algas hoogne elamuehitus [[Annelinn]]as. [[1960]]. aastal valmis [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[1980]]. aastal [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]], mis ühendab Annelinna [[Karlova]]ga, rajati ülikooli uus [[Tartu Ülikooli füüsikahoone|füüsikahoone]] ning [[Tartu Ülikooli raamatukogu|raamatukogu]]. Linnas paiknenud suure [[Raadi sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] tõttu oli Tartu [[kinnine linn]]: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel.

[[Fail:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|vasakul|[[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] 1913. aasta paiku]]

[[Tartu Katseremonditehas]]es valmistati [[veoauto]] [[GAZ]] raamile Eestis laialt levinud [[leivaauto]]sid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides [[Scania]] kontserni all [[buss|liinibuss]]ide tootmist. Esimese suurema partii tellis [[Tallinna Autobussikoondis]]e AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused [[Kohtla-Järve]]le, [[Narva]] ja [[Pärnu]]sse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse [[Scania Omniline]], mis Eestis sõidavad ringi [[GO Bus]]i ja [[ATKO]] liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

[[Fail:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 02.jpg|pisi|[[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] avati 2016. aastal]]
[[1980. aastad|1980. aastate]] lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]. Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse [[Riigikohus]] ja [[2002]]. aastal ka [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Rajatud on mitmeid kaubanduskeskuseid ([[Lõunakeskus]], [[Tartu Kaubamaja]], [[Tasku Keskus|Tasku]], [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] jt). Oluliselt on edasi arenenud [[Maarjamõisa]] (seahulgas on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku).

2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu [[Idaringtee]]st.<ref name="s4GnB" /> 2016. aastal avati Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]].


== Sümboolika ==
== Sümboolika ==

Redaktsioon: 4. september 2020, kell 09:37

 See artikkel on Eesti linnast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Tartu linn (haldusüksus); teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehti Tartu (täpsustus), Dorpat (täpsustus) ja Jurjev (täpsustus).
Tartu
eesti Tartu
lõunaeesti Tarto
Fail:Tartu Sights And Skyline.jpg
Pindala 39,0 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 97 524 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood 8151[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 23′ N, 26° 43′ E
Tartu (Eesti)
Tartu
Kaart

Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Linn asub Emajõe kallastel.

Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli eestlaste rahvusliku ärkamisaja arengul ja lätlaste rahvusliku ärkamise alguskohana. Linnas toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.

Vanimad inimasustuse jäljed Tartu aladel on leitud Uus-Ihaste asulakohas ja nende vanuseks loetakse umbes 8000 eKr. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema Tartu Tähetorni kohale muinaslinnus. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, kui Kiievi suurvürst Jaroslav Tark võitis tšuude ja rajas vana linnuse kohale uue.

Toomemäe nõlvalt avanenud sügisene vaade vanalinnale: Jaani kirikule ja Tartu raekojale

Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ülikoolilinn, Emajõe linn ja Emajõe Ateena.

Esimese maailmasõja järel sõlmiti Tartus rahulepingud Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa (1920) ning Soome ja Nõukogude Venemaa (1920) vahel.

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Vangla, Ravimiamet ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Suurimaks muuseumiks on Eesti Rahva Muuseum.

Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 21″ E. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.[4]

2024. aastal on Tartu üks kolmest Euroopa kultuuripealinnast.[5][6]

Kesklinna suveõhtune vaade: Riia tänava algus, taamal Emajõe Ärikeskus ja Tasku Keskus, kõrval Kvartali kaubanduskeskus
Vaade Tartu avaturgu Annelinnaga ühendavale Turusillale. Vasakul Paju 2 kõrghoone, paremal Anne kanal, taamal Annelinna korterelamud
Supilinna juugendstiilis puitelamu Oa tänava alguses
Riia tänava vaade Lembitu Konsumi juurest
Vaade avaturu juurest Turusillale

Nimi

Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb Vene leetopissidest, kus seda kutsuti Jurjeviks (Юрьев). Esimest korda mainitakse seda seoses 1030. aasta sündmustega, mil Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark rajas Toomemäele Jurjevi linnuse. Kohale võidi anda nimi vürsti ristinime Georgi (Juri) järgi.[7]

13. sajandi alguses kirjutatud Henriku Liivimaa kroonika kutsub Tartu linnust Tarbata, Tharbata, Tharbete ja Darbete. Sellest nimest pärinevad ka praegune kirjakeelne Tartu, lõunaeestikeelne Tarto, lätikeelne Tērbata, saksakeelne Dorpat ning viimase venekeelne variant Дерпт. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Friedrich David Lenz pakkus 1803. aastal välja, et see seondub tatarlastega. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga kuramaaliivi keeles tuntud sõna tarabos või taraab, tähendusega sarapuu. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala Thori või müütilise eestlaste jumala Taara nimest.[8] Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju taarpaato, kus paat(o) oleks tuletis sõnast paas ja taarpaato tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit paato ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana Taarpadu ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.[9] Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.[8] Veel on Lauri Kettunen nime alusena välja pakkunud tegusõnu tarvastama, tarvama, tarbama, tõrvama, tõrbama (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).[9]

Paul Alvre ja tema seisukohta toetava Andres Tvauri arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk tarva järgi. Alvre eeldab, et sõna tarvas võis käänduda nii tarvas:tarva (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud Tarwanpe ehk Tarvanpää puhul) kui tarvas:tarba (nagu näiteks varvas:varba). Nime algkuju oli sel juhul Tarbata. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit -ta (nagu varvas:varba-ta). Hiljem on tema oletuse kohaselt sisekao tulemusena teise silbi a ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud assimilatsioon b-t > tt ning nime hakatud hääldama Tarťtu.[9] Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et läänemeresoome keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, Tarvastu, Tarvasjõgi, Tarva). Ka mitmetel teistel 13. sajandi linnustel olid loomanimed (lisaks Tarvanpääle veel Otepää ja Varbola).[8]

Nime "Tarbatum" kasutati kuni 16. sajandi 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes ürikutes ja kroonikates.[10]

Linna lüüriline hüüdnimi on "Emajõe Ateena".

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Tartu ajalugu

Vanaaeg

Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe.[11] Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati Toomemäele linnus. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Vana-Vene leetopisside andmetel ründas tšuude, võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi Jurjev tuleneb Jaroslav Targa ristinimest Juri. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist sossolite poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.[12] Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.[13]

Keskaeg

Tartu keskaegse linnamüüri säilmed

13. sajandi alguses, Liivimaa ristisõja ajal, läks Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai Tartu muinaslinnuse vallutamine 1224. aastal, mida on peetud ka muistse vabadusvõitluse lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Seal asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.

Uusaeg

Tartu vaade aastal 1553

Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 1558–1582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana Moskva tsaaririigile (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (Юрьев-Ливонский), seejärel 1583–1625 Poolale vaheajaga 1601–1603, mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust ülikool – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale Ropka mõisa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav õpetajate seminar. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval Academia Gustavo-Carolina nime all.

Põhjasõja käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes küüditati 1708. aastal linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775 hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla.

Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil Meltsiveski tiik

1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänapäevani. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli seal oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuine. Tartu sai raudteeühenduse 1876. aastal. 1893. aastal muudeti venestamise käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis Jurjew).[14] Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid Taaralinn, Embach-Athen, Embachstadt, Musenstadt am Embach-Ufer jne.

Uusim aeg

Tartu raekoda ja Raekoja plats 19. sajandi piltpostkaardil

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu ja 14. oktoobril 1920 Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati Tähtvere linnaosa. Raadi mõisa rajati Eesti Rahva Muuseum. Linnas tegutsesid ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia ja Pallase kõrgem kunstikool.

Teises maailmasõjas sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm. Nõukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. 1960. aastatel algas hoogne elamuehitus Annelinnas. 1960. aastal valmis Kaarsild ja 1980. aastal Sõpruse sild, mis ühendab Annelinna Karlovaga, rajati ülikooli uus füüsikahoone ning raamatukogu. Linnas paiknenud suure sõjaväelennuvälja tõttu oli Tartu kinnine linn: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel.

Kivisild 1913. aasta paiku

Tartu Katseremonditehases valmistati veoauto GAZ raamile Eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides Scania kontserni all liinibusside tootmist. Esimese suurema partii tellis Tallinna Autobussikoondise AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused Kohtla-Järvele, Narva ja Pärnusse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse Scania Omniline, mis Eestis sõidavad ringi GO Busi ja ATKO liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

Eesti Rahva Muuseumi peahoone avati 2016. aastal

1980. aastate lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud Jaani kirik. Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse Riigikohus ja 2002. aastal ka Haridus- ja Teadusministeerium. Rajatud on mitmeid kaubanduskeskuseid (Lõunakeskus, Tartu Kaubamaja, Tasku, Kvartal jt). Oluliselt on edasi arenenud Maarjamõisa (seahulgas on Tartu Ülikooli Kliinikum laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku).

2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu Idaringteest.[15] 2016. aastal avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus hoone.

Sümboolika

Linna ametlike sümbolite seas on Tartu lipp, Tartu vapp, Tartu logo ja tunnuslause ning viimati, 2014. aastal kinnitatud Tartu jõelipp. Ametlikke sümboleid kasutatakse vastavalt iga sümboli kohta kinnitatud kasutuskorrale. Näiteks heisatakse Tartu lipp linna ametiasutustele, logo kasutatakse linna ürituste reklaamides ja meenetel, jõelippu tarvitatakse peamiselt Tartut kodusadamaks pidavatel laevadel Emajõel ja Peipsil.

Mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu Tartu raekoda, Kivisild, Kaarsild ja Tartu toomkirik, tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu Tartu vaim.

Loodus

Pinnamood

Kalmistu paljand Tartus

Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja Kalmistu paljandil paljandub Devoni liivakivi. Kesklinnas asub looduslik kõrgendik Toomemägi, mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole. Linna kõrgeim osa asub Ringtee-Riia ristmiku lähedal, kus kõrgus ulatub ca 80 meetrini üle merepinna.

Veekogud

Emajõgi
Tartu kesklinn ja Emajõgi

Linnas on peale Emajõe teisigi veekogusid: Raadi järv, Jaamamõisa oja, Tähtvere oja, Vanemuise tiik, Tamme Gümnaasiumi tiik, Supilinna tiik, Anne kanal, botaanikaaia tiik, Peetrituru tiik, Maarjamõisa tiik jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike Ihastes. Praeguseks kadunud on Meltsi tiik ja Koolujõgi.

Haljasalad

Toomemägi kevadel
 Pikemalt artiklis Tartu kalmistud
 Pikemalt artiklis Tartu parkide loend

Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas teise maailmasõja järgse linnaarhitekti Arnold Matteuse teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada.

Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea Roman Muguri suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see Keskparki, Pirogovi platsi ja endisel Holmi saarel asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud.

Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama.

Kliima

 Pikemalt artiklis Tartu kliima

Rahvastik

Tartu on tudengite linn. Tudengite kevadpäevad 2009. aastal

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positiivne. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest. Neist 80% olid eestlased, 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98 701 registreeritud elanikku.[16] 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95 074 registreeritud elanikku.[17] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97 600 alalist elanikku, neist 44 274 naised ja 53 326 mehed. Eestlasi oli 79 700 ehk 81,7%.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 54 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0–6 aastat, 11 884 vanuses 7–18 aastat, 59 353 vanuses 19–64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.[18] Linna asustustihedus oli 2511 in/km2.[19]

Elanike arv

1825 1833 1840 1847 1856 1863 1867 1881 1897 1922
8450[20] 10 020[21] 12 203[22] 12 185[23] 12 914[24] 14 386 21 014[25] 29 974[26] 42 308[27] 50 342[26]
1934 1939 1959 1970 1979 1989 2000 2011 2015 2020
58 876[28] 60 281[29] 74 263[30] 90 459[31] 104 518[32] 113 977[33] 98 695[33] 97 600 93 805[34] 92 972[34]
Tartu elanike arv 1990–2009

Rahvastik rahvuse järgi

Rahvus 1867[35] 1881[36] 1897[37] 1922[36] 1934[38]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 9720 46,3 16 526 55,4 29 039 68,6 42 459 84,5 51 559 87,6
sakslased 8907 42,4 10 486 35,2 7020 16,6 3210 6,4 2706 4,6
venelased 1866 8,9 1818 6,1 3689 8,7 2570 5,1 2640 4,5
muud 521 2,5 1144 3,8 2560 6,1 2103 4,2 1971 3,3
Kokku 21 014 100 29 974 100 42 308 100 50 342 100 58 876 100
Rahvus 1970[39] 1979[40] 1989[41][42] 2000 2011[43]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 68 129 75,3 77 597 74,3 82 031 72,3 80 397 79,5 79 700 81,7
venelased 18 009 19,9 21 530 20,6 24 604 21,7 16 245 16,1 14 340 14,7
ukrainlased 1277 1,4 1685 1,6 2639 2,3 1239 1,2 891 0,9
soomlased 1220 1,4 1271 1,2 1275 1,1 1073 1,1 706 0,7
valgevenelased 551 0,6 749 0,7 1088 1,0 490 0,5 355 0,4
muud 1273 1,4 1549 1,5 1783 1,6 1725 1,7 1608 1,6
Kokku 90 459 100 104 381 100 113 420 100 101 169 100 97 600 100

Haldus

Tartu omavalitsusorganid on Tartu linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu linna põhimääruses. Alates 1998. aastast on Tartus võimul olnud Reformierakond, kuhu on kuulunud ka kõik linnapead.

Linnapead

 Pikemalt artiklis Tartu linnapea

Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai Georg Friedrich von Kymmel (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917) ja esimene Eesti Vabariigi aegne Tartu linnapea Jaan Kriisa.

Nõukogude ajal täitsid linnapea funktsiooni Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed (alates 1978. aastast Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed), kes tegelikult aga ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid EKP Tartu Linnakomiteele.

Eesti taasiseseisvumise järel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21. novembril 1991 Ants Veetõusme.

Tartu linnapead 1918–1940

Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead 1918–1940:

Tartu linnapead alates 1991. aastast

Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead alates 1991. aastast:

Linnaosad

 Pikemalt artiklis Tartu linnaosad

Tartul ei ole halduslikke linnaosi (erinevalt Tallinnast). Vanima asustusega on kesklinn, Ülejõe ja Supilinn. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn.

Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui ka pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga.

Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Emajõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu Supilinn, allavoolu Karlova ja Ropka tööstusrajoon, üles ürgoru nõlvadele Tähtvere, Vaksali, Ropka ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. Vasakkaldal on jõe ääres Ülejõe, Annelinn ja Ihaste, orunõlvadel Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa. Mõningal määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele, mis on andnud ka nimed mitmele linnaosale.

Jõe paremkallas (Supilinn, Veeriku, Karlova jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit).

Linnaosa Pindala (ha) Elanike arv
2011 2006 2012
Annelinn 541 30 000 28 200 27 480
Ihaste 424 1000 1800 2322
Jaamamõisa 149 3000 3000 3202
Karlova 230 9500 9000 9073
Kesklinn 180 7500 6700 6575
Maarjamõisa 113 800 500 377
Raadi-Kruusamäe 283 5000 4800 4626
Ropka 146 5500 5300 5120
Ropka tööstusrajoon 354 2700 2700 2511
Ränilinn 122 2500 1800 1732
Supilinn 48 2100 1800 1790
Tammelinn 311 8000 8100 8195
Tähtvere 250 4500 3500 3023
Vaksali 75 2900 3100 3206
Variku 77 2000 1900 1840
Veeriku 281 5500 5300 5561
Ülejõe 302 8200 7700 7876
Elukoht linna täpsusega 2900 4013

Haridus

Lasteaiad ja -sõimed

  • Kesklinna lastekeskus
  • Annike
  • Helika
  • Hellik
  • Kannike
  • Karoliine
  • Kelluke
  • Kivike
  • Klaabu
  • Krõll
  • Lotte
  • Meelespea
  • Midrimaa
  • Mõmmik
  • Nukitsamees
  • Piilupesa
  • Ploomike
  • Poku
  • Päkapikk
  • Pääsupesa
  • Ristikhein
  • Rukkilill
  • Sass
  • Sirel
  • Tripsik
  • Tõruke
  • Tähtvere
  • Mesipuu
  • Maarjamõisa lasteaed
  • Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad

Põhi- ja keskkoolid

 Pikemalt artiklis Tartu koolid

Erakoolid

Kutsekoolid

Kõrgkoolid

Tartu Ülikooli peahoone on üks linna tuntumaid hooneid
 Pikemalt artiklis Tartu kõrgkoolid
Kaitseväe Akadeemia hoone

Majandus

A. Le Coq on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid

Tähtis majandusharu on tööstus. Enam kui 20 töötajaga Tartu töötleva tööstuse ettevõtete (üle) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot.

Traditsiooniliselt on tähtsaim toiduaine- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on A. Le Coq (jookide müük aastas 76 miljonit eurot), veski Tartu Mill, konservitehas Salvest ning endine Pere leivatehas.

Metalli-, masina- ja aparaaditööstuse osa toodangust on ligi 1/3. Suurim on aparaaditehas Hanza Mechanics müügituluga 49 miljonit eurot.

Puidutööstuse osa toodangust on ligikaudu 1/9 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on trükitööstusel.

Suuremad ettevõtted on Kodumaja tehased ja trükikoda Kroonpress.

Tartu on edetabelis Startup Ecosystem Rankings 2019 226. kohal.[44]

Ettevõtlus

Tartu Mill on Baltimaade suurim teraviljatöötleja. Tartu Milli elevaator Tammelinnas

2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: OÜ Playtech (487 töötajat), Kodumaja AS (459), AS HANZA Mechanics Tartu (420), MAXIMA Eesti OÜ (335), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (311), AS G4S Lõuna-Eesti (310), AS A. Le Coq (304), Rimi Eesti Food AS (286), AS Palmako (279) ja AS Kroonpress (262).[45]

2017. aasta lõpu seisuga olid linna andmetel suurimad tööandjad AS Olerex (618), Kodumaja AS (549), Playtech Estonia (548), AS GoBus (427), AS HANZA Mechanics Tartu (411), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (404), Selver (391), AS A. Le Coq (338), AS Palmako (324) ja Rimi Eesti Food AS (273).[46]

Hotellid

Raekoja plats

Paljud Tartu hotellid asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisväärsused.

Kaubanduskeskused

Tartu avaturg

Omavalitsuse eelarve 2015. aastal

Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139 434 869 eurot.[47] Linna põhitegevuse tulude eelarve oli 112,2 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaks moodustas põhitegevuse tuludest 53% ehk 59,7 miljonit eurot (kasv 2014. aasta täitmisega võrreldes 4%). Toetusi oli eelarves 33,4 miljonit eurot (−2%), enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks. Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot (6,7 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine). 56% põhitegevuse kuludest ehk 59,2 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks (sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ja põhihariduse eelarves). Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot (+2%), millest 7,9 miljonit eurot kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), sotsiaalkaitsele 9,7 miljonit eurot (+11%) ning kultuurile 9,2 miljonit eurot (+3%). Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit eurot (+12%), sellest valdav osa (3,3 miljonit eurot) tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit eurot (+6%), majandamiskulud 40 miljonit eurot (0%) ning toetused 14,3 miljonit eurot (+10%). 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustaks 49% linna põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%).[48]

Alates 2013. aastast on Tartu linnas kasutusel kaasav eelarvemenetlus: 1% tollasest linna investeeringueelarvest, 140 000 eurot, eraldatakse linlastele avaliku ideevõistluse ja hääletuse raames otsustamiseks. Tartu oli Eestis esimene omavalitsus, kus kaasav eelarve kasutusele võeti.[49]

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

 Pikemalt artiklis Tartu tervishoiukorraldus
 Pikemalt artiklis Tartu sotsiaalhoolekanne
Maarjamõisa polikliinik

Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tulevaste arstide praktikabaasiks on Tartu Ülikooli Kliinikum ja selle allasutused. Muid tervishoiutöötajaid (näiteks õdesid, ämmaemandaid ja radioloogiatehnikuid) valmistab ette Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme teise piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga.

Tervishoiualast tööd Tartus korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv tervishoiuosakond. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat apteeki, 5 veterinaarapteeki, umbes 35 perearstikeskust (firma või füüsilisest isikust ettevõtjana), umbes 40 hambaarsti või hambaravikliinikut, koolitervishoidu, terviseedendust jpm.

Sotsiaalhoolekannet korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ning toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö (päevakeskused, varjupaigad, hoolde-, turva- ja lastekodud).

Kultuur

Europeade 2011. aastal Tartu lauluväljakul

Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, mitmed koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma kammerkoor ja koolist on välja kasvanud üliõpilasteater. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid.

Linna kultuurielu koordineerib Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv kultuuriosakond. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka Oskar Lutsu nimeline Tartu Linna Keskraamatukogu koos filiaalidega.

Tartu kuulub alates 2015. aastast teaduskultuurilinnade võrgustikku[50] ja UNESCO kirjanduslinnade võrgustikku.[51]

Teatrid

 Pikemalt artiklis Tartu teatrid
Vanemuise väike maja Vanemuise tänaval

Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud Vanemuine, mis tegutseb juba pikka aega kolmežanriteatrina (draama, ooper ja ballett).

Suveetendustest on välja kasvanud Emajõe Suveteater, Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist Kalev Kudu juhitud Tartu Üliõpilasteater. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik Tartu Uus Teater, mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik Ivar Põllu. Kammerlikus Sadamateatris toimuvad väiksemad, mõnikord monoetendused. Tähelepanu on pälvinud ka Uru noorteteater.

Muusika

 Pikemalt artiklis Tartu muusika

Laulukoorid

Muuseumid

Teaduskeskus AHHAA maja Sadama tänaval
 Pikemalt artiklis Tartu muuseumide loend

Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Linnamuuseumi ning Tartu Ülikooli muuseume. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka Tartu Ülikooli botaanikaaed ning AHHAA Teaduskeskus.

Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordimuuseum on riiklik muuseum. Tartu linnale kuulub kaks muuseumi: Tartu Mänguasjamuuseum ja Tartu Linnamuuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumitest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum, Laulupeomuuseum, Oskar Lutsu majamuuseum ja KGB kongide muuseum. Eramuuseumitest teatakse enim Tartu Õlletehase muuseumi ja Eesti Trükimuuseumi.

Uusi muuseumihooneid pole Tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes. Näiteks Tartu Ülikooli Muuseum tegutseb ajaloolises Tartu toomkirikus ja Tartu tähetornis Toomemäel ning Tartu Ülikooli peahoones, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum Vanemuise 46 hoones, linnamuuseum Pistohlkorsi majas Ülejõel, kunstimuuseum Barclay de Tolly majas raeplatsil, mänguasjamuuseum mitmes vanas Lutsu tänava hoones, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. 2016. aastal avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, mille ettevalmistustööd ja ehitus käisid aastaid.

Kinod

Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Vanim neist on Nõukogude ajal ehitatud Ekraan Riiamäel, suurim Lõunakeskuses tegutsev Apollo kino. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab Tartu Elektriteater.

Traditsioonilised kultuuriüritused

Tartu Hansapäevad 2007. aastal

Skulptuurid linnaruumis

 Pikemalt artiklis Tartu skulptuurid

Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on Barclay de Tolly monument kesklinnas Barclay platsil, Gustav II Adolfi monument Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel, Jaan Tõnissoni monument Tõnissoni platsil, Hugo Treffneri monument Ülejõe pargis, Eduard Tubina monument Vanemuise teatri uue maja ees ning Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üheks Tartu sümboliks Tartu Vabadussõja mälestussamba Kalevipoja kõrval Emajõe paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur "Suudlevad tudengid" Raekoja platsil. Nimetamata ei saa jätta ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsevat Mare Mikofi skulptuurigruppi 100 000. tartlase sünni tähistamiseks ja sama autori Maanaisi Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja ees Raekoja platsil.

Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu kahtlemata Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone (nüüdse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoone) ette püstitatud Lenini mälestussammas. Esimene, istuva Lenini kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle dolomiidist osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite Garibaldi Pommeri, Ferdi Sannamehe ja August Vommi seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,[52] mil Kaitseliidu aktivistid eesotsas Harri Hennuga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles Enn Kippeli noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju Kassitoomel, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning Raadi mõisa parki rajatud mälestusmärk Nõukogude "vabastajatele".

Arhitektuur

 Pikemalt artiklis Tartu arhitektuur
Pauluse kirik. Arhitekt Eliel Saarinen, 1919

Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – umbes 13.–14. sajandil ehitatud Tartu Jaani kirik, mis on oma terrakotaskulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – 15. sajandil Toomemäele püstitatud ja Tartu piiskopkonna keskuseks olnud toomkirikust – on säilinud suurejoonelised varemed. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

1784. aastal rajati Rostockist pärit linna ehitusmeistri Johann Heinrich Bartholomäus Walter projekti järgi Tartu raekoda, mis on säilinud tänapäevani, ja Tartu kivisild, mis hävis teises maailmasõjas.

Praegune Tartu kesklinn on valdavalt klassitsistlik. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta hiigeltulekahjut. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal – endise Maarja kiriku kohale ehitati aastatel 1803–1809 ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walter). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast teises maailmasõjas taas.

Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – Supilinn, Karlova ja Ülejõe. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka juugendelementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval miljööväärtuslikena. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli Jäääär kunagise laulu järgi hüüdnime "väike puust linn". Agulitest kaugemal, Tähtveres ja Tammelinnas, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.

Funktsionalistliku arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto 1932. aastal loodud Villa Tammekann.

Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse hruštšovkasid; peamiseks paneelelamute rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks mikrorajooni. Kauaaegne Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida kohti tulevase väärtuslikuma arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid Ropka tööstusrajooni.

Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida Tigutorni, Tartu Kaubamaja uut hoonet, Emajõe Ärikeskust ehk rahvasuus Plaskut ja sellega ühendatud Tasku Keskust ehk Taskut ning hotelli ja konverentsikeskust Dorpatit.

Tartu kunstis

Tartu kujutavas kunstis

Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja 1775. aasta tulekahjus taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks August Philipp Klara akvatintatehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari August Matthias Hagenilt ja 35. aastapäevaks sari Woldemar Friedrich Krügeri litograafiateoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka Georg Friedrich Schlateri litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja Louis Höflinger, kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös Eduard Ivansoniga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "Album von Dorpat und Umgebungen". 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi Heinrich Laakmannile.[53]

Kui 1803. aastal avatud Tartu Ülikooli joonistuskool kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud Kunstiühingu Pallas kunstikoolist sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aasta augustis likvideeriti Kõrgem Kunstikool Pallas ja asutati Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, mis nimetati 1944. aasta novembris Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd Tartu Kujutava Kunsti Kool keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis.

21. sajandil on Tartu silma paistnud tänavakunsti poolest ja linna on nimetatud Eesti tänavakunsti pealinnaks.[54] Need teosed on aga juba mõeldud pigem ümbruskonna kaunistamiseks või poliitilise sõnumi edastamiseks.

Tartu kirjanduses

Tartu käsitlused ilukirjanduses on kokku koondatud veebiportaali "Tartu ilukirjanduses".

Liiklus

Tartu raudteejaam rajati 1876. aastal ning jaamahoone ehitati järgnevatel aastatel (1876–1878)
 Pikemalt artiklites Tartu liiklus ja Tartu ühistranspordiliinid

Valdav osa Tartu liiklusest on autoliiklus, seda kasutatakse nii inimeste kui ka kaubaveoks. Oluline transpordisõlm on Tartu bussijaam.

Rööbastranspordi tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse rongiliiklusega. Lisaks Tartu raudteejaamale asuvad linna piires ka Aardla raudteepeatus ja Kirsi raudteepeatus. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka sadamaraudtee, mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel. Trammi- ja trolliliiklus Tartus puudub, kuigi välja on pakutud kava trammiliini rajamiseks Annelinnast Lõunakeskuseni.[55]

2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336 km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491 km) ja 276 bussipeatust.[56] 25 liinil sõitis igapäevaselt 51 bussi ning alates 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS SEBE.[57]

Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat Tartu sadamat kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on Pegasus, Vanemuine ja Jõmmu), arvukate mootorpaatide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja -slippi. 2014. aastal avati Karlova sadam, kus on ka bensiinijaam veesõidukitele. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel selleks mootorpaate.

Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad sillad. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: Kroonuaia sild, Vabadussild, Kaarsild (jalakäijatele), Võidu sild, Turusild (jalakäijatele) ja Sõpruse sild. 2015. aastal lisandus Ihaste sild, mis ühendab Annelinna ja Ropka linnaosad.

Lennundus

Tartu on Eesti lennunduse ajaloo seisukohast oluline linn. 1912. aastal tegi vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Johannes Pääsukese filmikaadreid Utotškini lennust peetakse ühtlasi Eesti filmikunsti alguseks. Hiljem baseerus Tartus Raadil 2. Üksik Lennuväedivisjon. Saksa okupatsiooniväed rajasid Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Teise Nõukogude okupatsiooni ajal sai Raadi sõjaväelennuväljast strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn.

Samas Tartu lähedal Ülenurme vallas tegutseb Eesti Lennuakadeemia ja Kastre vallas Eesti Lennundusmuuseum. Ülenurme vallas asub ka 1946. aastal avatud Tartu lennujaam.

Looduskaitse

Tartu põhjaosa kaitsealad. Näidatud on Aruküla koopad, Kalmistu paljand, ebatsuuga allee ja Raadi park koos dendropargiga Maa-ameti kaardil
 Pikemalt artiklis Tartu looduskaitse

Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud dokumendis Tartu Agenda 21.[58] Seal on välja toodud ka Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektide seas on nii looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde, loomi. Eri aegadel on Tartus kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi.[59] Aja jooksul on mõned neist hävinud. Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.[60]

Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:

Tartu linna territooriumile ulatuvad

Sport

Talisuplus Tartus

Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on Tartu Ülikooli korvpallimeeskond, tuntuim jalgpalliklubi on JK Tammeka. Tartus tegutsevad Ameerika jalgpalli klubi Tartu Titans, orienteerumisklubi Ilves, võrkpalliklubi Bigbank Tartu, maadlusklubi Englas, jäähokiklubi HK Tartu Kalev-Välk. Üks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.

Tartus asuvad veekeskus Aura Keskus ja siseruumidega Tamme staadion. Linna spordielu korraldab sihtasutus Tartu Sport.

Jooksuvõistlustest on linnas peetud Tartu Sügisjookse, mis on kandnud ka nime Tartu Linnamaraton. Rattavõistlustest toimuvad Tartu rattamaraton ja Tour of Estonia Tartu Grand Prix. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – Tartu maraton – kannab küll Tartu nime, aga selle võistlusrada ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud.

2001. aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline võimlemisturniir Miss Valentine, mida korraldab Võimlemisklubi Janika.

2017. aastal toimusid Tartus orienteerumise maailmameistrivõistlused.

Vaata ka

Toomkiriku varemed
Jaani kirik talvel

Viited

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 18.07.2018.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 15.08.2023.
  3. ↑ https://klassifikaatorid.stat.ee/Item/stat.ee/bea11eef-92bf-43ae-9067-c0638d1d1d08/1, vaadatud 26.07.2022.
  4. ↑ Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas
  5. ↑ http://www.tartu2024.ee
  6. ↑ https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu
  7. ↑ Andres Tvauri. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost, doktoritöö, juhendaja Valter Lang. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 215–220, 238.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Tvauri 2001, lk 238–239
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 97
  10. ↑ Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934, lk 22.
  11. ↑ Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 187–189
  12. ↑ Tvauri 2012, lk 47–49
  13. ↑ Valter Lang. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 239
  14. ↑ Sakala, 2006. Kohanimede teema sisustas päeva.
  15. ↑ Idaringtee Tartu linn
  16. ↑ Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas Tartu linna kodulehe esilehel.
  17. ↑ http://www.stat.ee/ppe-46953
  18. ↑ "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"
  19. ↑ "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"
  20. ↑ Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.
  21. ↑ Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.
  22. ↑ Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.
  23. ↑ Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.
  24. ↑ Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.
  25. ↑ Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair
  26. ↑ 26,0 26,1 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.
  27. ↑ Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)
  28. ↑ Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.
  29. ↑ Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.
  30. ↑ Перепись населения СССР 1959 года
  31. ↑ Перепись населения СССР 1970 года
  32. ↑ Перепись населения СССР 1979 года
  33. ↑ 33,0 33,1 2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis
  34. ↑ 34,0 34,1 Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar. Statistikaamet, vaadatud 2.06.2020.
  35. ↑ Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden
  36. ↑ 36,0 36,1 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.
  37. ↑ Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.
  38. ↑ Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.
  39. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллин, 1972.
  40. ↑ Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.
  41. ↑ 2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus
  42. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  43. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  44. ↑ Aivar Pau (20. aprill 2019, 09:31). "Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse". Postimees. Postimees Grupp. {{netiviide}}: |arhiivimisurl= nõuab parameetrit |arhiivimisaeg= (juhend)
  45. ↑ "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 38, ptk "Ettevõtlus"
  46. ↑ Tartu statistika aastaraamat 2017
  47. ↑ Tartu linna 2015. aasta eelarve Riigi Teataja (vaadatud 27. aprillil 2015)
  48. ↑ "Lühiülevaade Tartu linna 2015. aasta eelarvest" Tartu linna kodulehel (vaadatud 27. aprillil 2015)
  49. ↑ "Tänasest saab esitada kaasava eelarve ideid" Tartu Linnavalitsuse pressiteade 27.04.2015 (vaadatud 27. aprillil 2015)
  50. ↑ "Tartu sai teaduskultuurilinna tiitli" Bioneer, 16. jaanuar 2015
  51. ↑ Kaspar Koort Tartu pääses UNESCO loovlinnade võrgustikku Postimees, 12. detsember 2015
  52. ↑ "Mälumäng" Postimees, 21. jaanuar 2014, lk 21
  53. ↑ LINNAVAATED utlib.ut.ee
  54. ↑ Karsten Kaminski. "Tänavakunst Tartus: rohkem kui ainult kunst" kultuur.postimees.ee, 26. aprill 2015
  55. ↑ https://www.err.ee/957991/tartu-trammiliin-voib-saada-teoks
  56. ↑ "Tartu arvudes 2012"
  57. ↑ "Tartu linna ühistransport" tartu.ee
  58. ↑ "Tartu Agenda 21"
  59. ↑ Ü.Kukk, I.Alakivi "Tartus kaitse all olevad loodusobjektid" (maht ca 12 MB)
  60. ↑ Ü. Kukk, I. Alakivi "Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas" (maht ca 18 MB)
  61. ↑ "Kaitsealuste taimede uued leiukohad keeravad Tartus ehitusplaane kihva" Tartu Postimees, 14.03.2014
  62. ↑ Ropka-Ihaste looduskaitseala register.keskkonnainfo.ee

Kirjandus

Välislingid

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Tartu linna vapp

Linn: Tartu
Alevikud: Ilmatsalu | Märja
Külad: Haage | Ilmatsalu | Kandiküla | Kardla | Pihva | Rahinge | Rõhu | Tähtvere | Tüki | Vorbuse

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu&oldid=5708911"