Peergkorv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
[[Kesk-Euroopa]]s ja [[Skandinaavia]]s valmistati korve [[lehtpuud|lehtpuu]]peergudest. Peergkorv on vastupidavam kui [[höövel|höövli]]laastust korv.<ref name="PEERG"> [https://puuvagi.ee/iwwc/opitoad/#Pirrukorvi-punumine Pirrukorvi punumine], Vaadatud 20.07.2020</ref> |
[[Kesk-Euroopa]]s ja [[Skandinaavia]]s valmistati korve [[lehtpuud|lehtpuu]]peergudest. Peergkorv on vastupidavam kui [[höövel|höövli]]laastust korv.<ref name="PEERG"> [https://puuvagi.ee/iwwc/opitoad/#Pirrukorvi-punumine Pirrukorvi punumine], Vaadatud 20.07.2020</ref> |
||
Eestis levisid |
Eestis levisid korvid peamiselt [[laat|laada]]kaubana, vaid [[Ida-Eesti]]s valmistati neid mõnel pool ka kodudes [[käsitöö]]na enda tarbeks. [[Kagu-Eesti]]s ja [[Peipsi|Peipsi-]]äärsetes külades tegid vastavate oskustega mehed peergudest kõik vajalikud korvid: |
||
* [[kartul]]i- ja [[mari|marja]]<nowiki/>korvid; |
* [[kartul]]i- ja [[mari|marja]]<nowiki/>korvid; |
||
* seljakorvid [[hein]]a, [[õled|õlgede]], [[rohi|rohu]] vedamiseks; |
* seljakorvid [[hein]]a, [[õled|õlgede]], [[rohi|rohu]] vedamiseks; |
||
Redaktsioon: 30. august 2020, kell 18:02
Peergkorv (Lõuna-Eestis ka pirrukorv) on männipeergudest punutud korv.[1] Selliseid korve valmistavad valdavalt vastava ala meistrid.
Kesk-Euroopas ja Skandinaavias valmistati korve lehtpuupeergudest. Peergkorv on vastupidavam kui höövlilaastust korv.[2]
Eestis levisid korvid peamiselt laadakaubana, vaid Ida-Eestis valmistati neid mõnel pool ka kodudes käsitööna enda tarbeks. Kagu-Eestis ja Peipsi-äärsetes külades tegid vastavate oskustega mehed peergudest kõik vajalikud korvid:
- kartuli- ja marjakorvid;
- seljakorvid heina, õlgede, rohu vedamiseks;
- märsskorvid villade jaoks;
- kaheosalised villakorvid, mida kasutati üle Eesti;
- vibuhällid;
- pesu- ja turukorvid, mida kasutas linnarahvas;
- sibula korvid, mida kasutasid peamiselt venelased;
- suitsukala korvid, mida kasutasid kalurid;
- Avinurme saiakorvid jne.[3]
20. sajandi alguses vähenes peergkorvide kasutus märgatavalt, kuna kodune villakraasimise hääbus, mis oli villavabrikute loomisest tingitud. Praeguseks on Eestis alles vaid üksikud meistrid, kes on oma vilumuse saanud pärandoskusena.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 20.07.2020
- ↑ 2,0 2,1 Pirrukorvi punumine, Vaadatud 20.07.2020
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 139