Komposiitorder: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:


== Ajaloost ==
== Ajaloost ==
Komposiitorder ilmub Vana-Rooma arhitektuuris. Seda tüüpi varaseid kapiteele leiab juba 1. sajandil eKr Pompeii palestra sammastel. Umbes 40. aastal Kölnis püstitatud Pobliciuse hauamonumendil on varased komposiitkapiteelid selle nurgapilastritel. Roomas leiab varaseimad komposiitkapiteelid Tituse võidukaarelt, mis valmis ajavahemikus 81.–90. aastail. Keiser Hadrianuse ajal levis toretseva komposiitorderi kasutamine kiiresti üle terve Rooma riigi ja sai korintose orderi kõrval eelistatud orderitüübiks riiklike ehitiste tarvis.
Komposiitorder on Vana-Rooma arhitektuuri sünnitis. Seda tüüpi varaseid kapiteele leiab juba 1. sajandil eKr [[Pompeii]] [[palestra]] sammastel. Umbes 40. aastal [[Köln]]is püstitatud Pobliciuse hauamonumendil on varased komposiitkapiteelid selle nurga[[Pilaster|pilastritel]]. [[Rooma]] linnas leiab varaseimad komposiitkapiteelid [[Tituse võidukaar]]elt, mis valmis ajavahemikus 81.–90. aastail. Keiser [[Hadrianus]]e ajal levis toretseva komposiitorderi kasutamine kiiresti üle terve Rooma riigi ja sai korintose orderi kõrval eelistatud orderitüübiks riiklike ehitiste tarvis.


Renessanssarhitektid arendasid komposiitorderi iseseisvaks kindlate reeglitega orderiks. nad uurisid klassikaliste orderite proportsioone ja suhteid ning määrasid Vitruviuse teostele toetudes kindlaks mõõtühikud, niinimetatud ''moduli'', et kirjeldada samba alumise osa läbimõõdu ja samba kõrguse suhet. Komposiitorderi jaoks kehtis suhe 1:10 kuni 1:12 ja seega oli komposiitorderi sammas saledaim kõigist orderitest.
Renessanssarhitektid arendasid komposiitorderi iseseisvaks kindlate reeglitega orderiks. Nad uurisid klassikaliste orderite proportsioone ja suhteid ning määrasid [[Vitruvius]]e teostele toetudes kindlaks mõõtühikud, niinimetatud ''moduli'', et kirjeldada samba alumise osa läbimõõdu ja samba kõrguse suhet. Komposiitorderi jaoks kehtis suhe 1:10 kuni 1:12 ja seega oli komposiitorderi sammas saledaim kõigist orderitest.


== Pildid ==
== Pildid ==

Redaktsioon: 27. august 2020, kell 16:35

Komposiitorder
Komposiitkapiteel

Komposiitorder, ka liitorder (ladina keeles compositum 'koostatud') on rooma arhitektuuris esinev saledaima tüvesega ja visuaalselt kergeim klassikaline order, mille kapiteelis on kokku pandud joonia voluudid kapiteeli ülaosas ja korintose orderi akantuslehed nende all. Muus osas sarnaneb korintose orderiga[1]. Komposiitorderit on kasutatud Rooma, Bütsantsi, renessanss- ja barokkarhitektuuris, samuti historitsismis.

Kirjeldus

Komposiitorder on tegelikult puhtalt sambakujundus, selle sokkel ja talastiku ehitus pole kindlaks määratud ja lähtub laiades joontes korintose orderi vastavatest osadest. Samba baas on vabalt kombineeritud ja vahel rohkemate rihvade ja mõigastega kui Vana-Kreeka orderites. Samba tüvese kujundus ja proportsioon järgivad korintose orderi kujundusmalli. Komposiitorderi rikkaliku ja lopsaka kujundusega kapiteelil allosas on korintose orderile iseloomulikud akantuselehtede read, nende kohal joonia kapiteeli diagonaalse asetusega voluudid rullumas üle munavöötliistu.

Ajaloost

Komposiitorder on Vana-Rooma arhitektuuri sünnitis. Seda tüüpi varaseid kapiteele leiab juba 1. sajandil eKr Pompeii palestra sammastel. Umbes 40. aastal Kölnis püstitatud Pobliciuse hauamonumendil on varased komposiitkapiteelid selle nurgapilastritel. Rooma linnas leiab varaseimad komposiitkapiteelid Tituse võidukaarelt, mis valmis ajavahemikus 81.–90. aastail. Keiser Hadrianuse ajal levis toretseva komposiitorderi kasutamine kiiresti üle terve Rooma riigi ja sai korintose orderi kõrval eelistatud orderitüübiks riiklike ehitiste tarvis.

Renessanssarhitektid arendasid komposiitorderi iseseisvaks kindlate reeglitega orderiks. Nad uurisid klassikaliste orderite proportsioone ja suhteid ning määrasid Vitruviuse teostele toetudes kindlaks mõõtühikud, niinimetatud moduli, et kirjeldada samba alumise osa läbimõõdu ja samba kõrguse suhet. Komposiitorderi jaoks kehtis suhe 1:10 kuni 1:12 ja seega oli komposiitorderi sammas saledaim kõigist orderitest.

Pildid

Vana-Rooma ja bütsantsi kunstis

Hilisemas kunstis

Vaata ka

Viited