Brussilovi läbimurre

Brussilovi läbimurre, tuntud ka kui Brussilovi pealetung, oli Vene keisririigi relvajõudude suurim saavutus Esimese Maailmasõja ajal ja üks kõige verisemaid läbimurdeid maailma ajaloos. Brussilovi Läbimurre toimus Juuni-September 1916. Ajaloolane Graydon Tunstall kutsus Brusilovi läbimurret Esimese Maailmasõja suurimaks kriisiks Austria-Ungaris ja Antanti suurimaks võiduks, aga see kõik oli saavutatav ainult tohutute inimelude kaotusega. Läbimurre algas 4. juunil 1916 ja kestis kuni septembri lõpuni. See leidis aset tänapäeva Lääne Ukrainas, Lvivi, Koveli ja Lutski linnade läheduses. Läbimurre sai oma nime Edela rinde komandöri kindral Aleksei Brussilovi järgi.

Eellugu

Chantilly Lepingu (Detsember 1915) kohaselt leppisid kokku Venemaa, Prantsusmaa, Britannia ja Itaalia üheaegsetes rünnakutes Keskriikide vastu 1916.a suvel. Venemaa tundis ennast kohustatuna saatma oma sõdureid võitlema Prantsusmaale ja Makedooniasse (enda soovide vastaselt) ja ründama Ida rindel, lootuses saada lisa Laskemoona Britannialt ja Prantsusmaalt. Märts 1916 algatasid venelased katastroofilise rünnaku, Narači järve ofensiivi, Vilniuse lähedal. Kus venelased kandsid sakslastega võrreldes 5 korda suuremaid kaotusi. Rünnak toimus Prantslaste soovil, Kindral Joseph Joffre lootis, et sakslased saadavad rohkem jõude itta, selle asemel et neid kasutada Verduni lahingus, mis algas 1916.a Veebruaris. Stavka kohtumisel 1916.a Aprillis, kus osalesid vanem ohvitserid ja tsaar Nikolai II, esitles oma plaani Kindral Brussilov. Kus ta pakkus välja massilist ofensiivi Edela rindel Austria-Ungari jõudude vastu Galiitsias. Plaani eesmärgiks oli vähendada survet Prantsuse ja briti armeedel, kes võitlesid Prantsusmaal, ja Itaalia armeel piki Isonzo rinnet, ning võimalusel Austria-Ungari sõjast välja lüüa. Kuna austria armee oli hõivatud Itaalias, oli Venelastel Galiitsia sektoris suur arvuline ülekaal.

Plaan

Kindral Alexei Evert, Venemaa Lääne armee grupi komandör eelistas kaitsvat strateegiat, ning oli vastu brusilovi plaanile. Tsaar Nikolai II, kes oli armeed isiklikult juhtima hakanud septembris 1915, kiitis aga Brussilovi plaani heaks. Eesmärkideks oli vallutada Koveli ja Lvivi linnad. Kuigi stavka kiitis Brussilovi plaani heaks, siis tema soov saada toetavaid rünnakuid naaberrinnetel lükati tagasi.

Pealetungi ettevalmistused

Surve Lääne liitlastelt sundis Venelasi ettevalmistustega kiirustama. Brussilov kogus kokku 4 armeed, kokku 40 jalaväe diviisi ja 15 ratsaväe diviisi. Tema vastu oli Austerlaste 39 jalaväe diviisi ja 10 ratsaväe diviisi, formeeritud kolme kaitse liini. Brussilov teades, et ta ei saa palju tugevdusi liigutas oma reservid eesliinile. Ta kasutas neid et kaevata kaevikuid(300*90m) piki eesliini. Need pakkusid sõduritele kaitset ja varjasid neid Austerlaste vaatluse eest. Brusilov valmistus üllatus rünnakuks mööda 480km pikkust rinnet. Stavka tungivalt soovitas tal oma ründe joont lühendada, kuid Brusilov jäi oma plaanile kindlaks, ning stavka andis järele.

Läbimurre

4. juunil 1916.a alustasid Venelased oma rünnakut massilise, täpse kuid lühikese suurtüki tulega. Selle pommitamise võtme-teguriks oligi selle lühidus ja täpsus. See oli vastuolus tolle aja normiga, milleks olid pikaleveninud pommitamised, mis andsid kaitsjatele aega, et tuua reservid kohale, ning eesmistest kaevikutest taganeda, samas pommitamine kahjustas lahinguvälja, ning raskendas ründava poole liikumist. Esijalgne rünnak oli edukas, ning Austria-Ungari kaevikutest murti läbi, mis võimaldas kolmel Brusi9lovi Neljastarmeest edenda piki laia rinnet. Rünnakule aitas kaasa Brusilovi innovatiivne lähenemine rünnata nõrku punkti piki Austria kaitseliine, et saavutada läbimurre, mida saaks seejärel ära kasutada põhiüksus edendamiseks.

Lahing

Attack of Russian cavalry (1916)

8. juunil vallutasid Edela rinde armeed Lutski. Austria komandör Hertsog Josef Ferdinad jõudis vaevu linnast põgeneda, enne kui vene väed kohale jõudsid, nii kiire oli venelaste edenemine. Selleks hetkeks olid Austerlased täielikus taganemises, nign venelased olid jõudnud võtta üle 200 000 sõjavangi. Brusilovi väed aga olid üle pika rinde laiali, ning ning edasiseks eduks oli vaja, et kindral Evert alustaks oma toetava rünnakuga. Evert aga jätkas viivitamisega, mis andis aega Sakslastele, et tuua lisajõude Ida rindele. Viimaks 18 juunil algas nõrk ja halvasti ettevalmistatud rünnak Everti poolt. 28.Juulil jätkas Brussilov oma rünnakuga, ja kuigi tema armme varustus oli otsakorral jõudis ta välja Karpaatia mägedeni, kuhu ta jõudis 20. septembriks. Venelaste stavka hakkas saatma jõude everti rindelt Brussilovile toetuseks, millele Brussilov ise oli vastu, sest rohkem sõdureid ainult tekitas rohkem segadust tema rindel.

Kaardid

• 
  Sinised ja punased jooned: Ida rinne 1916. Brussilovi läbimurre all paremal nurgas.

• 
  Vasak: Maikuu plaan. Paremal:Eesliin Brussilovi läbimurde lõpuks September 1916.

Lõpptulemus

Russian infantry

Brussilovi operatsioon saavutas oma esmase eesmärgi sundides Saksalsi peatama oma rünnakut Verdunile ning saatma jõude itta. Läbimurre murdis samuti Austria-Ungari armme, mis kandis kõige rohkem kaotusi. Hilisemates lahingutes pidid Austria-ungari armeed aina rohkem lootma Sakslaste toetusele, et saavutada sõjalist edu. Rünnaku algne edu veenis Rumeeniat liituma sõjaga antanti poolel, kuigi see lõppes Rumeenia jaoks sellega, et Sakslased vallutasid suurema osa Rumeeniast 1916 aasta lõpuks. Brussilovi läbimurde jooksul kandis Venemaa kaotusi suurusjärgus 500 000 – 1 000 000 sõdurit. Austria-Ungari 616 000 ning Saksamaa 148 000 sõdurit. Brusilovi läbimurret loetakse üheks letaalsemaks ofensiiviks maailma ajaloos. Brussilovi läbimurre, mida juhtis Brussilov isiklikult edenes väga hästi, kuid suurem kampaania, kus Brussilovi plaan pidi olema kõigest peibutuseks, kujunes Vene armeele saatuslikuks, Everti saamatuse tõttu, ning Vene armee ei olnud peale Brusilovi Läbimurret enam sarnast operatsiooni võimeline kordama. Paljud ajaloolased väidavad, et armee poolt kantud kaotused selles kampaanias, viisid armee kokkuvarisemiseni järgneval aastal. Läbimurde taktikad mängisid hiljem suurt rolli varajses saksa Blitzkriegi taktikas teise maailmasõja ajal, ning samuti hilisemates rünnakutes Nõukogude Liidu ja Lääne Liitlaste poolt, ning arenes hiljem moodsaks soomusväe taktikaks.

Kasutatud kirjandus

• Keegan, John (2000). The First World War. Toronto: Vintage Canada. ISBN 0-676-97224-1.
• Lohr, Eric (2003). Nationalizing the Russian Empire: The Campaign against Enemy Aliens during World War I. London: Harvard University Press. ISBN 0-674-01041-8. {{cite book}}: vigane väärtus: |ref=harv (juhend)
• Stone, Norman (1998) [1975]. The Eastern Front 1914–1917. London: Penguin Books. ISBN 0-14-026725-5.

Edaspidi lugemiseks

• Washburn, Stanley (1917). The Russian offensive, being the third volume of "Field notes from the Russian front," embracing the period from June 5th to Sept. 1st, 1916. London: Constable.
• Harrision, William W. "THE DEVELOPMENT OF RUSSIAN-SOVIET OPERATIONAL ART, 1904-1937, AND THE IMPERIAL LEGACY IN SOVIET MILITARY THOUGHT." (n.d.): n. pag. King's Research Portal. William W. Harrison, May 1994. Web. June 21, 2017 <https://kclpure.kcl.ac.uk/portal/files/2928872/319513_.pdf>.
• Clodfelter, Micheal. Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015. 4th ed. Jefferson, page 412, North Carolina: Micheal Clodfelter, 2017. Google Books. Micheal Clodfelter, 2017. Web. 21 June 2017
• Liddell Hart, B.H. (1930). The Real War: 1914–18. pp. 224–227.
• Schindler J. "Steamrollered in Galicia: The Austro-Hungarian Army and the Brusilov Offensive, 1916", War in History, Vol. 10, No. 1. (2003), pp. 27–59.
• Stone, David (2015). The Russian Army in the Great War: The Eastern Front, 1914–1917. Lawrence: University Press of Kansas. ISBN 9780700620951.
• Tucker, Spencer The Great War: 1914–18 (1998) ISBN 978-0-253-21171-2
• Sergei Sergeyev-Tsensky, [1943]. Brusilov's Break-Through: A Novel of the First World War, translated into English by Helen Altschuler, Hutchinson & Co, London, 1945.
• B. P. Utkin Brusilovskij proryv (2001) Mall:In lang
• Операция русского Юго-Западного фронта летом 1916 года Mall:In lang
• Jukes, Geoffrey (2003). The First World War (I); The Eastern Front 1914–1918. Minneapolis: Osprey Publishing. ISBN 0-415-96841-0.
• Neiberg, Michael; Jordan, David (2003). History of World War I; The Eastern Front 1914–1920. London: Amber Books. ISBN 0-415-96841-0.

https://www.awm.gov.au/exhibitions/1918/battles/hamel/ Australian commander's offensive: Origins of the "Blitzkrieg" warfare.

External links

• Primary Documents: Alexei Brusilov on the Brusilov Offensive, June 1916
• 4 June 1916 - The Brusilov Offensive on Trenches on the Web
• http://www.historyofwar.org/articles/battles_kovel_stanislav.html
• Map of Europe during the Brusilov Offensive at omniatlas.com