Tallinna Vangla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Teksti peitmine
43. rida: 43. rida:
Tallinna vangla ([[Magasini tänav|Magasini tänaval]]) sai alguse aastatel 1944–1949 töötanud sõjavangilaagrist ja kuni 1990. aastateni töötanud poolkinnise režiimiga kolooniast nr 5. 1990. aastate keskpaigas renoveeriti kaks endist tööstushoonet kambervangla hooneteks ja moodustati kaks eelvangistusosakonda.
Tallinna vangla ([[Magasini tänav|Magasini tänaval]]) sai alguse aastatel 1944–1949 töötanud sõjavangilaagrist ja kuni 1990. aastateni töötanud poolkinnise režiimiga kolooniast nr 5. 1990. aastate keskpaigas renoveeriti kaks endist tööstushoonet kambervangla hooneteks ja moodustati kaks eelvangistusosakonda.


Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti [[Eesti NSV Siseministeerium|ENSV Siseministeerium]]i 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 5.
Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti [[Eesti NSV Siseministeerium|ENSV Siseministeerium]]i 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 5, moodustati Parandusliku Töö Valitsuse baasil [[Kohtuotsuste Täitmise Amet]].


2003. aastal liideti Tallinna Vanglaga [[Keskvangla]], sest 2000. aastateks olid kinnipidamistingimused muutunud seal vastuvõetamatuks. Osa vange viidi üle vastvalminud [[Tartu Vangla]]sse, osa Tallinna Vanglasse (sellest tulenevalt peetakse Tallinna Vangla algusajaks [[Keskvangla]] avamise aastat 1919).
2003. aastal liideti Tallinna Vanglaga [[Keskvangla]], sest 2000. aastateks olid kinnipidamistingimused muutunud seal vastuvõetamatuks. Osa vange viidi üle vastvalminud [[Tartu Vangla]]sse, osa Tallinna Vanglasse (sellest tulenevalt peetakse Tallinna Vangla algusajaks [[Keskvangla]] avamise aastat 1919).

Redaktsioon: 23. august 2020, kell 13:18

Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev kinnine kambervangla.[1]

Ajalugu

JUM-422/5
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Alice Tisleri tänav 31a, Tallinn
Juht alampolkovnik Vassili Maiboroda[2]
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium
Emaorganisatsioon Eesti NSV SM Parandusliku Tööde Valitsus

Tallinna vangla (Magasini tänaval) sai alguse aastatel 1944–1949 töötanud sõjavangilaagrist ja kuni 1990. aastateni töötanud poolkinnise režiimiga kolooniast nr 5. 1990. aastate keskpaigas renoveeriti kaks endist tööstushoonet kambervangla hooneteks ja moodustati kaks eelvangistusosakonda.

Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti ENSV Siseministeeriumi 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 5, moodustati Parandusliku Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet.

2003. aastal liideti Tallinna Vanglaga Keskvangla, sest 2000. aastateks olid kinnipidamistingimused muutunud seal vastuvõetamatuks. Osa vange viidi üle vastvalminud Tartu Vanglasse, osa Tallinna Vanglasse (sellest tulenevalt peetakse Tallinna Vangla algusajaks Keskvangla avamise aastat 1919).

2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla, kuhu paigutati endises Keskvanglas paiknenud Vanglate keskhaigla ja moodustati Tallinna vangla tervishoiuosakond, kus osutatakse ka statsionaarse ravi teenust.

Kinnipeetavad

17.12.2018 seisuga oli Tallinna vanglas 701 vangi. Neist[3] oli

  • süüdimõistetud vange 463,
  • vahistatuid 238,
  • eluaegse karistuse kandjaid 0.

Uus vangla

1996. aastal kinnitati vanglateenistuse arengukava, millega nähti ette ehitada nüüdisaegsed piirkondlikud vanglad Ida-Viru-, Tartu- ja Harjumaal ning uus vanglate haigla. Uusi vanglaid on vaja selleks, et muuta vanglad kohast, kus inimesi lihtsalt teatud aeg kinni hoitakse, kohaks, kus vangidega tehakse sihipärast tööd, et nad vabadusse naastes oskaksid seaduskuulekalt toime tulla. Selline eesmärk sätestati ka Riigikogus vastu võetud "Kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2010".

Analüüs aga näitas, et riigi kriminaalpoliitika eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui piirduda Tallinna vanglas pelga värskendamisega, sest kinnistu on liiga väike ja asub Tallinna kesklinnas. Sestap otsustati ehitada uus tänapäevane vangla.

Esialgu plaaniti ehitada uus vangla Maardu linna endise keemiakombinaadi territooriumile, aga see jäi ära naabruses asunud Vopak E.O.S.-i vastuseisu tõttu.

Sobiv koht leiti Rae vallas Soodevahe külas ja Venekülas ning 8. juulil 2011 algatas Rae vallavolikogu detailplaneeringu, et rajada seal 50 hektarile uue Tallinna vangla hooned.

Uus vangla on kambertüüpi. Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit mees- ja 92 kambrit naisvangidele ning veel 16 kartserikambrit mees- ja 4 kartserit naisvangidele. Vanglale lisandub arestimaja-kinnipidamiskeskus.

Vanglakompleks valmis 2018. aasta sügisel. Vangid toimetati vanast vanglast uude 2018. aasta detsembris. Seejärel suleti Tallinna Magasini tänava vangla ning Riigi Kinnisvara andis Magasini tänava vangla hoonete kompleksi kasutada õppuste läbiviimiseks Eesti jõustruktuuridele.

Vangla direktorid

  • ....- 1999 Vassili Romanenko
  • 1999– 2001 Ülo Kabruska[4]
  • 2002– 2006 Toomas Malva[5]
  • 2007– 2011 Erki Osolainen
  • 2011– 2014 Rait Kuuse
  • 2014– 2016 Kaimar Karuauk[6]
  • 2017- Hannes Liivak

Viited

  1. http://www.vangla.ee/tallinn
  2. Kiri Patareist Eesti vangiaist praegu , Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
  3. http://www.vangla.ee/41291
  4. [1]Tallinna vangla direktor suri äkksurma
  5. [2]Toomas Malva sai Tallinna Vangla direktoriks
  6. [3]Tallinna Vangla uus direktor on Kaimar Karuauk