Albert Suur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. august 2020, kell 03:37

Albert Suur kujutatuna Tomasso da Modena 1352. aasta freskol, mis asub Itaalias Treviso linnas San Nicolò kirikus

Püha Albert Suur ehk Albertus Magnus (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280 Köln)^[1] oli filosoof. (Ametliku nimetusega "Doctor universalis", praeclarus philosophus Teutonicus, episcopus theologusque.)

Albertus Magnus sündis Švaabimaal; õpingute ajal Itaalias ühines dominiiklaste vennaskonnaga. Õppis Paduas, Bolognas ja Pariisis.^[1] 1254 sai Albertist dominiiklaste provintsiaal-prior ning mõnda aega oli ta isegi paavsti isiklik teoloog. 1259 aastal esitas ta koos Aquino Thomase ja Peetriga Tarentasist dominiiklaste süstemaatilise õpetamise plaani. Mõne aja pärast määrati ta Regensburgi piiskopiks, kuid kahe aasta möödudes loobus ta sellest ning pöördus tagasi Kölni kloostrisse. 1274. aasta Lyoni kirikukogul kutsus ta Vana-Hiina ja Rooma kirikuid leppimisele. Tema suure õpetatuse tõttu hüüti teda võluriks.

Tema kuulsaim õpilane on Aquino Thomas, kellega nad olid eluaegsed sõbrad ja vaimuvennad kuni Thomase surmani aastal 1274 ^[2]. Teoloogia õpetamisel rakendasid mõlemad Aristotelese põhimõtteid ning püüdsid usku ja mõistust lahus hoida, seejuures mõlemat väärtustades.

Albert Suur suri 15. novembril 1280 Kölnis ning on maetud Kölni Andrease kirikusse. Temast jäi maha 38 köidet filosoofilisi mõtisklusi ja teoloogilisi analüüse, lisaks hulk astronoomia-, keemia-, geograafia- ja füsioloogiakirjutisi^[2].

Albert Suur kuulutati õndsaks 1622. aastal, kuid kanoniseeriti alles 1931, mil paavst Pius XI ta Kiriku Doktoriks kuulutas^[2].

Kunstis kujutatakse tavaliselt dominiiklaste rüüs puldis loengut pidamas või oma kuulsa õpilase Aquino Thomasega midagi arutamas^[2].

Töid

De unitate intellectuss
Problemata determinate
De fato
De XV problematibus
De natura boni
De sacramentis
De incarnatione
De bono
De quattuor coaequaevis
De homine
De natura et origine animae
Summa theologiae de mirabilis scientia Dei (jäi pooleli). Levinud lühema pealkirjaga "Summa theologiae".

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 10

Välislingid

[:0-1] 1,0 ^1,1 Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7

[püha-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 10

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:AlbertusMagnus.jpg|pisi|Albert Suur kujutatuna [[Tomasso da Modena]] 1352. aasta [[fresko]]l, mis asub [[Itaalia]]s [[Treviso]] linnas San Nicolò kirikus]]
 [[Pilt:Albertus Magnus-Denkmal.jpg|pisi|Albert Suure monument Kölnis]]
-'''Püha Albert Suur''' ehk '''Albertus Magnus''' (enne 1200 [[Lauingen]], [[Švaabimaa]] – 15. november [[1280]] [[Köln]])<ref name=":0">Simon Tugwell, ''Albert and Thomas,'' New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7</ref> oli [[filosoof]]. (Ametliku nimega: ''"Doctor universalis", praeclarus philosophus Teutonicus, episcopus theologusque.'')
+'''Püha Albert Suur''' ehk '''Albertus Magnus''' (enne 1200 [[Lauingen]], [[Švaabimaa]] – 15. november [[1280]] [[Köln]])<ref name=":0">Simon Tugwell, ''Albert and Thomas,'' New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7</ref> oli [[filosoof]]. (Ametliku nimetusega ''"Doctor universalis", praeclarus philosophus Teutonicus, episcopus theologusque.'')
-Albertus Magnus sündis [[Švaabimaa]]l; õpingute ajal Itaalias ühines [[dominiiklased|dominiiklaste vennaskonnaga]]. Õppis [[Padua]]s,  [[Bologna]]s ja [[Pariis]]is.<ref name=":0" /> [[1254]] sai Albertist dominiiklaste provintsiaal-[[prior]] ning mõnda aega oli ta isegi paavsti isiklik teoloog. [[1259]] aastal esitas ta koos [[Aquino Thomas]]e ja [[Peeter Tarnetasist|Peetriga Tarentasist]] dominiiklaste süstemaatilise õpetamise plaani. Mõne aja pärast määrati ta [[Regensburgi piiskop]]iks, kuid kahe aasta möödudes loobus ta sellest ning pöördus tagasi [[Köln]]i kloostrisse. [[1274]] aasta [[Lyon]]i [[kirikukogu]]l kutsus ta Vana-Hiina ja Rooma kirikuid leppimisele. Tema suure õpetatuse tõttu hüüti teda "võluriks".
+Albertus Magnus sündis [[Švaabimaa]]l; õpingute ajal Itaalias ühines [[dominiiklased|dominiiklaste vennaskonnaga]]. Õppis [[Padua]]s, [[Bologna]]s ja [[Pariis]]is.<ref name=":0" /> [[1254]] sai Albertist dominiiklaste provintsiaal-[[prior]] ning mõnda aega oli ta isegi paavsti isiklik teoloog. [[1259]] aastal esitas ta koos [[Aquino Thomas]]e ja [[Peeter Tarnetasist|Peetriga Tarentasist]] dominiiklaste süstemaatilise õpetamise plaani. Mõne aja pärast määrati ta [[Regensburgi piiskop]]iks, kuid kahe aasta möödudes loobus ta sellest ning pöördus tagasi [[Köln]]i kloostrisse. [[1274]]. aasta [[Lyon]]i [[kirikukogu]]l kutsus ta Vana-Hiina ja Rooma kirikuid leppimisele. Tema suure õpetatuse tõttu hüüti teda võluriks.
-Tema kuulsaim õpilane on [[Aquino Thomas]], kellega nad olid eluaegsed sõbrad ja vaimuvennad kuni Thomase surmani aastal [[1274]] <ref name="püha">Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 10</ref>. Teoloogia õpetamisel rakendasid mõlemad [[Aristoteles]]e põhimõtteid ning püüdsid usku ja mõistust lahus hoida, seejuures mõlemaid väärtustades.
+Tema kuulsaim õpilane on [[Aquino Thomas]], kellega nad olid eluaegsed sõbrad ja vaimuvennad kuni Thomase surmani aastal [[1274]] <ref name="püha">Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 10</ref>. Teoloogia õpetamisel rakendasid mõlemad [[Aristoteles]]e põhimõtteid ning püüdsid usku ja mõistust lahus hoida, seejuures mõlemat väärtustades.
-Albert Suur suri 15. novembril [[1280]] Kölnis ning on maetud Kölni [[Andrease katedraal|Andrease kirikusse]]. Temast jäi maha 38 köidet filosoofilisi mõtisklusi ja teoloogilisi analüüse, lisaks hulk [[astronoomia]], [[keemia]], [[geograafia]] ja [[füsioloogia]] alaseid kirjutisi<ref name="püha" />.
+Albert Suur suri 15. novembril [[1280]] Kölnis ning on maetud Kölni [[Andrease katedraal|Andrease kirikusse]]. Temast jäi maha 38 köidet filosoofilisi mõtisklusi ja teoloogilisi analüüse, lisaks hulk [[astronoomia]]-, [[keemia]]-, [[geograafia]]- ja [[füsioloogia]]<nowiki/>kirjutisi<ref name="püha" />.
 Albert Suur kuulutati õndsaks [[1622]]. aastal, kuid kanoniseeriti alles [[1931]], mil paavst [[Pius XI]] ta Kiriku Doktoriks kuulutas<ref name="püha" />.
@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 == Töid ==
-*''De unitate intellectu''s,
+*''De unitate intellectus''s
-*''Problemata determinate'',
+*''Problemata determinate''
-*''De fato'',
+*''De fato''
-*''De XV problematibus'',
+*''De XV problematibus''
-*''De natura boni'',
+*''De natura boni''
-*''De sacramentis'',
+*''De sacramentis''
-*''De incarnatione'',
+*''De incarnatione''
-*''De bono'',
+*''De bono''
-*''De quattuor coaequaevi''s,
+*''De quattuor coaequaevi''s
-*''De homine'',
+*''De homine''
-*''De natura et origine animae'',
+*''De natura et origine animae''
-*''Summa theologiae de mirabilis scientia Dei'' (jäi pooleli). Levinud lühema nimega [[Teoloogia summa (Albert Suur)|Summa theologiae]].
+*''Summa theologiae de mirabilis scientia Dei'' (jäi pooleli). Levinud lühema pealkirjaga "[[Teoloogia summa (Albert Suur)|Summa theologiae]]".
 ==Viited==