Modernism: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} |
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} |
||
{{See artikkel| on modernsuse rakendusest |
{{See artikkel| on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit [[Uusaeg]].}} |
||
'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on [[ |
'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on [[kunst]]is [[modernsus]]e rakendus, mis tekkis [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmisega kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. |
||
Modernismi seostatakse ka [[moodne ühiskond|moodsa ühiskonna]] tekkimisega. |
Modernismi seostatakse ka [[moodne ühiskond|moodsa ühiskonna]] tekkimisega. |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
Modernismi lõppu seostatakse [[postmodernism]]i tekkega. |
Modernismi lõppu seostatakse [[postmodernism]]i tekkega. |
||
Vahel kasutatakse sõna |
Vahel kasutatakse sõna "modernism" (inglise keeles ''modernity'', ''modern times'') ka [[uusaeg|uusaja]] sünonüümina. |
||
==Progress ja uue otsingud== |
==Progress ja uue otsingud== |
||
14. rida: | 14. rida: | ||
Ühelt poolt on modernismi kandjaks [[progress]] paljudes valdkondades, eelkõige [[teadus]]e ja [[tehnika]] areng ning [[tööstuslik tootmine|tööstusliku tootmise]] muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine [[humanism|humaansemaks]] jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese [[võõrandumine]] elust, [[bürokratiseerumine]] ja [[linnastumine]], üksikisiku [[maailmavalu]] esilekerkimine. |
Ühelt poolt on modernismi kandjaks [[progress]] paljudes valdkondades, eelkõige [[teadus]]e ja [[tehnika]] areng ning [[tööstuslik tootmine|tööstusliku tootmise]] muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine [[humanism|humaansemaks]] jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese [[võõrandumine]] elust, [[bürokratiseerumine]] ja [[linnastumine]], üksikisiku [[maailmavalu]] esilekerkimine. |
||
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige [[uus|uue]] otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. |
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige [[uus|uue]] otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Näiteks filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde [[subjekt (filosoofia)|subjekt]]i ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine ([[psühhoanalüüs]], [[eksistentsialism]], [[fenomenoloogiline filosoofia|fenomenoloogia]]) vastandatuna [[objekt (filosoofia)|objektile]] ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. |
||
Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. |
Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. |
||
26. rida: | 26. rida: | ||
Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku [[totalitarism]]i abil: [[fašism]], [[natsism]], [[sotsialistlik riik]]. |
Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku [[totalitarism]]i abil: [[fašism]], [[natsism]], [[sotsialistlik riik]]. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Modernsus]] |
* [[Modernsus]] |
||
*[[Modernistlik kirjandus]] |
* [[Modernistlik kirjandus]] |
||
*[[Modernistlik kunst]] |
* [[Modernistlik kunst]] |
||
*[[Postmodernism]] |
* [[Postmodernism]] |
||
*[[Valgustuse projekt]] |
* [[Valgustuse projekt]] |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Kategooria:Kirjandusvoolud]] |
[[Kategooria:Kirjandusvoolud]] |
Redaktsioon: 20. august 2020, kell 15:23
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) |
See artikkel on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit Uusaeg. |
Modernism (inglise keeles modernism) on kunstis modernsuse rakendus, mis tekkis valgustusajastu ideede jõudmisega kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel.
Modernismi seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega.
Modernismi lõppu seostatakse postmodernismi tekkega.
Vahel kasutatakse sõna "modernism" (inglise keeles modernity, modern times) ka uusaja sünonüümina.
Progress ja uue otsingud
Ühelt poolt on modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehnika areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine.
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Näiteks filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet.
Modernism kunstis
Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.
Ühiskond
Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitarismi abil: fašism, natsism, sotsialistlik riik.
Vaata ka
Kirjandus
- Tiit Hennoste "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 1997, nr. 10-11.