Härjasüdamemüts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Härjasüdamemüts''' oli 19. sajandil Eestis kantav tüüpiline talvemüts.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996....' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 15. august 2020, kell 13:35
Härjasüdamemüts oli 19. sajandil Eestis kantav tüüpiline talvemüts.[1]
Härjasüdamemüts oli sarnane murumütsiga ning teda kanti enamasti meeste poolt rohkem saartel, Läänemaal, Põhja-Eestis.
Müts õmmeldi tumepruuni karvaga vasika- või lambanahast, naha lihapool väljas ja karv seespool ning eraldi voodrit ei pandud. Nahast lõigati kuus kolmnurkset siilu, mis õmmeldi käsitsi kokku tihedate üleloomispistetega, õmblemiseks kasutati kahekordset niiti. Mütsi alumine serv oli kandmisel umbes nelja sentimeetri ulatuses pealepoole keeratud, nii et karv paistis äärest. Kehva ilmaga sai serva üle kõrvade tõmmata.
Vaata ka
Eestis varasemalt kantud vanemat tüüpi mütse:
- kabimüts
- ketasmüts
- kikk-kõrvamüts
- lontmüts
- murumüts
- nelja sopi müts
- netsmüts
- nokkmüts
- pottmüts
- punane kübar
- rannamüts
- ratasüll
- sariküll
- topsmüts
- tuttmüts
- udarmüts
- võrkmüts[2]
Viited
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 25
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 121