Modernsus

Modernsus (inglise keeles modernity) on muutuva tähendusega üldmõiste, mis on eri ajastutel väljendanud vastandumist traditsioonile. Eestikeelseks vasteks on pakutud "uudsus".

Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute all vaimuajaloos valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaega alates 18. sajandi keskelt, poliitikas Prantsuse revolutsiooni aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses.

Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus – 20. sajandi alguses tekkinud modernismist.

Modernsuse lõpuna käsitletakse tänapäeval 20. sajandi lõppu, kui möödunud etableerunud ajastule on antud stiiliajaloolisest aspektist nimetus "klassikaline modernism" ning sellele on vastandatud uusi mõisteid "postmodernism", "teine modernism", "vastumodernism". Modernsust enne 18. sajandit on nimetatud ka protomodernsuseks.

Mõiste päritolu ja tähendus

Bernhard von Chartres (ehk Sylvestris, 1080–1167) kasutas terminit "modernne" ajaloolises seoses modernie kui kääbuslik:

Me oleme kääbused, kes istuvad hiiglaste õlul. Me näeme kaugemale kui meie esiemad ja mõõdult on meie teadmised suuremad kui nende omad, kuid ometi poleks me keegi, kui nende teadmiste summa meile teed ei näitaks. (Wir sind Zwerge, die auf den Schultern von Riesen sitzen. Wir können weiter sehen als unsere Ahnen und in dem Maß ist unser Wissen größer als das ihrige und doch wären wir nichts, würde uns die Summe ihres Wissens nicht den Weg weisen.)

Ladina sõna modernus (uus, uusaegne; kaasaegne) pärineb ladina määrsõnast modo (just, alles, nüüdsama, hiljuti, äsja). Saksa keeles esineb sõna 'uue', 'uudse' tähenduses vastandina 'vanale', 'antiiksele' prantsuse päritolu sõnade "modernne" (moderne) ja "moderniseerima" (moderniser) laenuna alates aastast 1727. Nimisõnana "moodsus" (modernité) kasutas esimesena halvustavas tähenduses 1849. aastal François-René de Chateaubriand ning 1859. aastal võttis sõna kasutusele Charles Baudelaire. 1887. aastal kasutas kunstiga seoses mõistet "modernsus" esimest korda Eugen Wolff.

Naturalismiajastust peale on modernsuse mõiste näiteks Saksamaal olnud alati veidi ebamäärane, iseloomustades üldiselt enamasti iga kord uut stiilisuunda või kunstiliiki. Tänapäeval kohtab ka mõiste "modernsus" segiajamist mõistega "moodsus" või "kaasaegsus". Samuti kasutatakse modernsuse mõistet eesrindlikkuse või aktuaalsuse tähenduses. Samalaadset segiajamist kohtab ka mõiste "modernism" puhul.

Vaata ka

• Modernism