Teema (muusika): erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
Teema mõiste võeti Euroopa muusikas kasutusele [[varauusaeg|varauusajal]] ja alates 16.–17. sajandist levima hakanud [[instrumentaalmuusika]]s on see võtnud erinevaid vorme, peamiselt kolmes suunas:
* Mitmes hääles üksteise järel esitatud teema ([[itaalia keel|it]] ''soggetto''). Sellele eelnes 15.–16. sajandi vokaalpolüfoonias imitatsiooniprintsiip. Tüüp arenes välja [[kantsoon]]is ja [[fantaasia (muusika)|fantaasias]] ning sai eriti iseloomulikuks [[fuuga]]le ja [[fugaato]]le. Hõlmab enamasti üsna vähe [[takt (muusika)|takte]].
* Lihtne meloodia variatsiooniteemana. Sellised meloodiad on renessanss- ja barokkmuusikas näiteks [[La Mantovana]], [[La Bella Pedrina]], [[Aria della Monica]], ''[[Marizápalosmarizápalos]]'' jt. Meloodilis-harmooniliste teemade hulka kuuluvad akordijärjestused ''[[RuggieroLa Folia]]'', ''[[Ballopassemezzo delantico]]'', Gran Duca''[[Bergamasca]]'', ''[[Las vacas]]'' või kindla harmooniaga meloodiad nagu [[Ruggiero]], [[Ballo del Gran Duca]], ''[[Spagnoletta/Españoletas]]'' jt; mõnd teemat, nagu ''[[jácara]]'' või ''[[canario]]'', iseloomustas eriline rütm.
* Peateemale kõrvalteemade vastandamine, näiteks klassikalis-romantilises sonaat-allegro vormis.
 
==Vaata ka==
26 170

muudatust

Navigeerimismenüü