Lepanto merelahing: erinevus redaktsioonide vahel

Lepanto merelahing
	Osa Türgi-Veneetsia sõdadest
	Lepanto merelahing
Toimumisaeg	7. oktoober 1571
Toimumiskoht	Patrase laht, Joonia meres Kreeka läänerannikul Lepanto (tänapäeva Nafpaktos) lähedal
Osalised
Veneetsia vabariik; Püha Liiga; Habsburgide Hispaania	Osmanite riik

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 10. august 2020, kell 16:54

Lepanto merelahing oli merelahing 7. oktoobril 1571 Kreeka läänerannikul Lepanto (tänapäeva Nafpaktos) lähedal Osmanite impeeriumi ja Hispaania, Veneetsia vabariigi ja Püha Liiga ühendlaevastiku vahel.

1571. aastal vallutasid Selim II Osmanite väed Veneetsia Stato da Mare osa Küprose, mille Veneetsia garnison Küprosel Famagustas alistus 15. augustil.

1571. aastal palusid Selim II ja Osmanite rünnaku all olevad Küprose veneetslased abi Hispaania kuninga Felipe II käest. Maikuus asus Küprose suunas teele Hispaania, Veneetsia vabariigi ja Püha Liiga ühendlaevastik. Juulis-augustis 1571 kogunesid Sitsiilias Messina esisel kristlaste Püha Liiga merevägi - koondades Hispaania, Veneetsia, Kirikuriigi, Genova, Savoia ja Malta ordu sõjalaevastikke.

Vaenupooled said kokku 7. oktoobril 1571 Kreeka läänerannikul Lepanto (tänapäeva Nafpaktos) lähedal ning kristlaste ühendvägi vallutas 117 galeeri ja 20 galiotti ning uputas enam kui 50 laeva, saavutades nõnda Osmanite üle võidu. Umbes 10 000 türklast võeti vangi.

1573. aastal aga sõlmis Veneetsia Osmanite impeeriumiga rahulepingu, millega tunnustas viimase võimu Küprosel.

@@ 35. rida: / 35. rida: @@
 . aastal vallutasid [[Selim II]] Osmanite väed [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[Stato da Mar]]e osa [[Veneetsia Küpros|Küpros]]e, mille Veneetsia garnison Küprosel [[Famagusta]]s alistus 15. augustil.
 [[Pilt:Dominios de Felipe II.svg|pisi|left|[[Habsburgid]]est Hispaania kuninga alad 16. sajandil]]
-. aastal palusid [[Selim II]] ja Osmanite rünnaku all olevad Küprose veneetslased abi Hispaania kuninga [[Felipe II]] käest. Maikuus asus [[Küpros|Küprose]] suunas teele Hispaania, [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] ja [[Püha Liiga (1571)|Püha Liiga]] ühendlaevastik. Juulis-augustis 1571 kogunesid Sitsiilias [[Messina]] esisel kristlaste [[Püha Liiga (1571)|Püha Liiga]] merevägi - koondades [[Hispaania ajalugu#Püha Liiga sõda Osmanitega|Hispaania]], [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Kirikuriik|Kirikurii]]gi, [[Genova vabariik|Genova]], [[Savoia hertsogkond|Savoia]] ja [[Malta]] sõjalaevastikke.
+. aastal palusid [[Selim II]] ja Osmanite rünnaku all olevad Küprose veneetslased abi Hispaania kuninga [[Felipe II]] käest. Maikuus asus [[Küpros|Küprose]] suunas teele Hispaania, [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] ja [[Püha Liiga (1571)|Püha Liiga]] ühendlaevastik. Juulis-augustis 1571 kogunesid Sitsiilias [[Messina]] esisel kristlaste [[Püha Liiga (1571)|Püha Liiga]] merevägi - koondades [[Hispaania ajalugu#Püha Liiga sõda Osmanitega|Hispaania]], [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Kirikuriik|Kirikurii]]gi, [[Genova vabariik|Genova]], [[Savoia hertsogkond|Savoia]] ja [[Malta ordu]] sõjalaevastikke.
 [[Pilt:Repubblica di Venezia.png|pisi|left|[[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] valdused tänapäevaste riigipiiride taustal. Tumepunaselt: 15. sajandi alguses vallutatud alad. Punaselt: valdused 16. sajandi alguses. Roosalt: ajutiselt vallutatud alad.]]