Rodopsiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. august 2020, kell 11:40

Rodopsiin ehk nägemispurpur on üks selgroogsete silmade võrkkesta ja selgrootute fotoretseptorite nägemispigmentidest.

Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Rodopsiin on silma võrkesta kepikestes, mis võimaldab (teiste närvirakkude ja aju abiga) inimesel näha just must-valget pilti ka siis kui valgus on nõrk (näiteks õhtu või ööhämaruses). Kolvikestes, mille abil on võimalik värve ehk erineva lainepikkusega valgust eristada on pisut teistsugused valgusele reageerivad (inimesel 3 tüüpi) molekulid nimega fotopsiin.

Rodopsiinis oleva retinaali, valgustundliku molekuli moodustamisest võtab osa A-vitamiin. Kui see on häiritud, tekib kanapimedus.

Vaata ka

fototransduktsioon

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Rodopsiin on silma võrkesta [[kepikesed|kepikestes]], mis võimaldab (teiste närvirakkude ja aju abiga) inimesel näha just must-valget pilti ka siis kui valgus on nõrk (näiteks õhtu või ööhämaruses). [[kolvikesed|Kolvikestes]], mille abil on võimalik värve ehk erineva [[lainepikkus]]ega valgust eristada on pisut teistsugused valgusele reageerivad (inimesel 3 tüüpi) molekulid nimega [[fotopsiin]].
-Rodopsiinis oleva retinaali moodustamisest võtab osa [[A-vitamiin]]. Kui see on häiritud, tekib [[kanapimedus]].
+Rodopsiinis oleva [[retinaal]]i, valgustundliku [[molekul]]i moodustamisest võtab osa [[A-vitamiin]]. Kui see on häiritud, tekib [[kanapimedus]].
 == Vaata ka ==