Paldiski raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
| 29. rida: | 29. rida: | ||
Paldiski raudteejaam 1999.jpg|Paldiski jaamahoone (1999). |
Paldiski raudteejaam 1999.jpg|Paldiski jaamahoone (1999). |
||
Paldiski jaamahoone1 (2011).jpg|Paldiski jaamahoone (2011). |
Paldiski jaamahoone1 (2011).jpg|Paldiski jaamahoone (2011). |
||
Perroon Paldiskis.jpg|Perroon ja [[Stadler FLIRT]] reisirong Paldiskis. |
Perroon Paldiskis.jpg|[[Perroon]] ja [[Elron]]i [[Stadler FLIRT]] reisirong Paldiskis. |
||
KüüditatudIMGP6672.JPG|Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees. |
KüüditatudIMGP6672.JPG|Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees. |
||
</gallery> |
</gallery> |
||
Redaktsioon: 8. august 2020, kell 01:21
.jpg)
Paldiski raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Paldiskis. Jaam asub laiarööpmelise Keila–Paldiski raudtee ääres 48 km kaugusel Balti jaamast. Paldiskis on Elektriraudtee rongiliikluse lõpp-punkt. Elektrirongide sõit marsruudil Tallinna–Paldiski algab ja lõpeb Paldiski raudteejaamas.[1] Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[2]
2010. aasta juunis avati Paldiskis uus täispikk 550 mm kõrgune ooteplatvorm.
2009. aastal avati raudteejaama lähedal küüditatute mälestusmärk ligi kolmele tuhandele saarlasele ja hiidlasele, kes 1941. ja 1949. aastal Nõukogude võimu poolt Siberisse küüditati.[3]
Ajalugu
Paldiski raudteejaam avati 1870. aastal seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Linna ehitatud jaama koosseisu kuulusid vaksalihoone, teenistujate elumaja, kasarmu tüüpi hoone töölistele, ruumikad kaubaaidad sadama harul (osa neist ehitati ümber kasarmutest ja vanglatest), pumbajaam koos veetorniga, kahekohaline vedurikuur (-depoo), tööriistaladu, ümberpööramisring, saun jms. Jaamas oli toona 3,5 km jaama- ja varuteid.[4]
Tänu jäävabale sadamale sai Paldiskist Peterburi raudtee lõppjaam, mis mängis olulist rolli linna majanduslikus arengus.
4. novembril 1961 avati pidulikult elektrifitseeritud Klooga–Paldiski liinil (11,8 km) elektrirongide liiklus (Tallinna–Paldiski raudteeliin). Elektrifitseeritud Keila–Klooga liin oli eelnevalt avatud juba 1958. aasta detsembris.[5]
Paldiskist läks Nõukogude võimu lõpul umbes 10 km pikkune haruraudtee tolleaegse tuumareaktori juurde. 1995. aasta sügisel toimetati tuumakütuse vardad eriešeloniga mööda raudteed tagasi Venemaale. Hiljem harutee demonteeriti.
Tänaseks on Paldiski raudteejaamast kujunenud üks AS Eesti Raudtee tugijaamu, kust hargneb mitu haruteed Paldiski Lõuna- ja Põhjasadamasse.
Jaamahoone
Kroonuhistoritsistlikus stiilis kahekorruseline puidust jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal.[6] Hoone ehitati Balti raudtee III klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Keila, Aegviidu, Vaivara jmt. jaamahoonetega ning on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[7] Alates 1999. aastast on hoone arvel kultuurimälestisena. Tänaseks on Paldiski jaamahoone renoveeritud ning heas seisukorras.[8]
Pildid
-
Paldiski raudteejaam (1996). -
Paldiski jaamahoone (1996). -
Paldiski jaamahoone (1999). -
Paldiski jaamahoone (2011). -
-
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees.
.jpg)
Vaata ka
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Paldiski raudteejaam |
Viited
- ↑ Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Paldiski.
- ↑ http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
- ↑ Paldiskis küüditatute mälestusmärk avatud. Eesti Päevaleht, 30. märts 2009
- ↑ Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost. Paldiski linnaleht nr 1/70 2010
- ↑ Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009.
- ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
- ↑ 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring.
- ↑ 21522 Paldiski raudteejaama peahoone • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register
| Eelnev peatus |  |
 Laoküla
|
 
|