Intermetso: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
=== Barokk ja ooperi-''intermezzo'' === |
=== Barokk ja ooperi-''intermezzo'' === |
||
17. ja eriti 18. sajandil oli ''intermezzo'' Itaalias koomiline lühikese [[ooper]]i taoline vahemäng ''opera seria'' |
17. ja eriti 18. sajandil oli ''intermezzo'' Itaalias koomiline lühikese [[ooper]]i taoline vahemäng ''[[opera seria]]'' [[vaatus]]te vahel. ''Intermezzo'' oli iseseisva [[süžee]]ga, kuigi lühem kui ''opera seria'', mille vahele oli see lülitatud; tüüpiliselt oli intermetsode sisu kontrastina ''opera seria''<nowiki>'</nowiki>le koomiline ja olmeline, tegelaskujud pärit madalamate klasside hulgast või oli tegelaste hulgas mõni ''[[commedia dell'arte]]'' karakter. Naljad sündmustikus olid sageli [[burlesk]]sed, kasutati [[slapstick-komöödia]] elemente, [[maskeering]]u ja ümberriietumise motiive, [[murdekeel]]t ja roppusi. Kuulsaim ''intermezzo'' sellest ajast on [[Giovanni Battista Pergolesi|Pergolesi]] "La serva padrona", mida peetakse ühtlasi esimeseks koomiliseks ooperiks (''[[opera buffa]]'') ja mis vallandas pika sõnasõja itaalia ja prantsuse esteetika pooldajate vahel ''opera buffa''<nowiki>'</nowiki>s (''Querelle des Bouffons'' 'koomikute kähmlus). |
||
Intermetso-repertuaar kasvas ja levis jõudsamalt kui ''opera seria'', seal esinesid sageli nimekad lauljad, koomiline sisu tagas populaarsuse ja intermetsosid oli lihtsam ja odavam lavastada. 1730. aastal olid koomilised intermetsod jõudnud igasse Euroopa nurka ja isegi Moskvasse kaua enne kui seal lavastati ''opera seria''<nowiki>'</nowiki>t.<ref>https://www.hisour.com/de/intermezzo-45468/</ref> |
Intermetso-repertuaar kasvas ja levis jõudsamalt kui ''opera seria'', seal esinesid sageli nimekad lauljad, koomiline sisu tagas populaarsuse ja intermetsosid oli lihtsam ja odavam lavastada. 1730. aastal olid koomilised intermetsod jõudnud igasse Euroopa nurka ja isegi Moskvasse kaua enne kui seal lavastati ''opera seria''<nowiki>'</nowiki>t.<ref>https://www.hisour.com/de/intermezzo-45468/</ref> |
||
Redaktsioon: 7. august 2020, kell 21:12
Intermetso ehk intermezzo (itaalia intermezzo, keskladina sõnast intermedium, või ladinakeelsest intermedius 'vahepealne') on itaaliakeelne termin, mis kõige üldisemas tähenduses on vahemäng kahe suurema osa vahel lavateoses, näiteks draamas või ooperis, või pikemas muusikateoses. Laiemas tähenduses sama mis intermeedium. Muusikaajaloos on see sõna erinevatel ajastutel kandnud erinevaid tähendusi[1].
Ajaloost
Renessanss
15.-16. sajandil nimetati intermetsot intermedio ja see oli õukonnapidustustel etendatud muusikat, värssteksti, tantsu ja pantomiimi ühendav kostümeeritud etendus, enamasti vahemänguna sõnalavastuse vaatuste vahel.
Hispaania kuldajastu teatris oli entremés ehk paso koomiline lühistseen, mis lõppes muusika ja tantsuga ja mida esitati draamaetenduse vaatuste vahel.
Barokk ja ooperi-intermezzo
17. ja eriti 18. sajandil oli intermezzo Itaalias koomiline lühikese ooperi taoline vahemäng opera seria vaatuste vahel. Intermezzo oli iseseisva süžeega, kuigi lühem kui opera seria, mille vahele oli see lülitatud; tüüpiliselt oli intermetsode sisu kontrastina opera seria'le koomiline ja olmeline, tegelaskujud pärit madalamate klasside hulgast või oli tegelaste hulgas mõni commedia dell'arte karakter. Naljad sündmustikus olid sageli burlesksed, kasutati slapstick-komöödia elemente, maskeeringu ja ümberriietumise motiive, murdekeelt ja roppusi. Kuulsaim intermezzo sellest ajast on Pergolesi "La serva padrona", mida peetakse ühtlasi esimeseks koomiliseks ooperiks (opera buffa) ja mis vallandas pika sõnasõja itaalia ja prantsuse esteetika pooldajate vahel opera buffa's (Querelle des Bouffons 'koomikute kähmlus).
Intermetso-repertuaar kasvas ja levis jõudsamalt kui opera seria, seal esinesid sageli nimekad lauljad, koomiline sisu tagas populaarsuse ja intermetsosid oli lihtsam ja odavam lavastada. 1730. aastal olid koomilised intermetsod jõudnud igasse Euroopa nurka ja isegi Moskvasse kaua enne kui seal lavastati opera seria't.[2]
Intermezzo Prantsusmaa ekvivalent intermède oli oluline kohaliku muusikateatri mõjutaja ooperi kõrval ja sellest kasvasid 18. sajandi jooksul välja vodevill ja opéra comique. Erinevalt Itaalia intermezzo'st, mis tervenisti lauldi, kasutati Prantsusmaal vahemängudes muusika kõrval proosateksti ja see element kandus hiljem edasi neist kujunenud žanridesse.
Hilisem intermezzo muusikateatris
Richard Straussi kahevaatuselise ooperi "Intermezzo" (1924) nimi kannab iroonilist tähendust.
Intermezzo instrumentaalmuusikas
19. sajandil tekkis sõnale "intermezzo" uus tähendus, seda hakati üha enam kasutama instrumentaalmuusika kontekstis. See tähistas ikka väikest vaheosa instrumentalteose suuremate osade vahel, kuid stiililt ja funktsioonilt leidus väga erinevaid intermetsosid.