Anne Lange: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Link
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
40. rida: 40. rida:


==Tunnustused==
==Tunnustused==
*1997, 2004 [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]]
*1997 [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]]
*1999 "[[Sirp (ajaleht)|Sirbi]]" aastapreemia
*1999 [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia
*2001 "[[Looming (ajakiri)|Loomingu]]" aastapreemia 2001 ([[Katherine Mansfield]]i novellide tõlgete eest)
*2001 [[Loomingu aastapreemia]] ([[Katherine Mansfield]]i novellide tõlgete eest)
*2004 [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]]
*2015 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Tõlkimine omas ajas“)


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 31. juuli 2020, kell 20:53

Anne Lange (aastatel 19881996 Anne Allpere[1]; sündinud 16. juulil 1962) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja tõlketeadlane, Tallinna Ülikooli tõlketeooria dotsent.

Haridustee

Lange lõpetas 1977. aastal Tallinna 28. 8-klassilise kooli ning 1980. aastal Tallinna 7. keskkooli.[2] Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1985.[2] Aastail 2003–2007 oli ta doktorantuuris Tallinna Ülikoolis ning kaitses 2007. aastal sealsamas doktoriväitekirja teemal "The poetics of translation of Ants Oras" (juhendaja Tiina Aunin).[2]

Töökäik

Lange on töötanud tõlkijana Eesti Keele Instituudis (1985–1990), Eesti Arhiiviametis (1990–1992) ning Eesti Draamateatris (1996–2002).[2] Lisaks sellele on ta olnud Tallinna 44. keskkooli õpetaja (1992–1994), Eesti Telefoni sekretär (1994–1995) ning Vabariigi Presidendi Kantselei konsultant (1995–1996).[2]

2001–2005 töötas Lange Tallinna Pedagoogikaülikoolis lektorina, 2006–2008 Eesti Kirjandusmuuseumis teadurina; alates 2007. aastast on ta Tallinna Ülikooli dotsent.[2]

Tõlkeid

Ta on tõlkinud eesti keelde ohtralt ilukirjandust ja tarbetekste inglise keelest.

  • Saki, "Sredni Vashtar". Loomingu Raamatukogu 10, 1992
  • Ruth Rendell, "Kui mõrtsukas on töö teinud". Loomingu Raamatukogu 40–43, 1992
  • John Fowles, "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Loomingu Raamatukogu 49–50, 1992
  • Henry James, "Kruvi keere". Loomingu Raamatukogu 14–16, 1993
  • Anais Nin, "Spioon armastuse majas". Loomingu Raamatukogu 46–47, 1993
  • A. N. Wilson, "Imerohi". Tallinn: Varrak, 1994
  • Kathy Page, "Vana siddalane". Loomingu Raamatukogu 10, 1994
  • Carol Varley, Lisa Miles, "Laste geograafiaentsüklopeedia". Tallinn: Koolibri; Vilnius: Alma Littera, 1995
  • Arundhati Roy, "Väikeste Asjade Jumal". Tallinn, 1997 (2. trükk Tallinn: Tänapäev, 2004.)
  • Edward Albee, "Kolm pikka naist". Tallinn: Eesti Draamateater, 1997
  • Anne Brontë, "Agnes Grey". (Koos Ragne Kepleriga.) Loomingu Raamatukogu 4–6, 1998
  • D. H. Lawrence, "Mees, kes suri". Loomingu Raamatukogu 39, 1998
  • Ben Okri, "Näljutatud tee". Tallinn: Kupar, 1998
  • Roy J. Lewicki, David M. Saunders, John W. Minton, "Läbirääkimiste põhitõed". Tartu: Fontes, 1999
  • Katherine Mansfield, "Tass teed". Loomingu Raamatukogu 11–13, 2000
  • Ian McEwan, "Amsterdam". Tallinn: Huma, 2001
  • Vikram Seth, "Tasavägine muusika". Tallinn: Tänapäev, 2001
  • Gary Hamel, C. K. Prahalad, "Võidujooks tulevikku: läbimurdestrateegiad oma tegevusalal mõjule pääsemiseks ja homsete turgude loomiseks". Tartu: Fontese Kirjastus, 2001
  • John Fowles, "Eebenipuust torn". (Koos Jaak Rähesooga.) Tallinn: Varrak, 2002
  • Anais Nin, "Venuse delta". Tallinn: Hea Karjane, 2002
  • Ian McEwan, "Lepitus". Tallinn: Huma, 2003
  • Brian D. McLaren, "Uutmoodi kristlane: kahe sõbra vaimse teekonna lugu". Tallinn: Allika, 2006

Teoseid

Teos käsitleb kolme tõlget: "Kadunud ja jälleleitud Paradiis" (T. Kuusiku tõlge, 1895), "Lord Jim" (A. H. Tammsaare, 1931) ja "Uhkus ja eelarvamus" (H. Rajandi, 1985) ajaloolis-kultuurilises kontekstis ning sisaldab põhjalikku analüüsi.[3]

Tunnustused

Viited

  1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 646.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Anne Lange Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  3. Tõlkimine omas ajas. A. Lange. TLU kirjastus(vaadatud 23.05.2015)

Välislingid