Vikipeedia:Üldine arutelu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ErilineKonn (arutelu | kaastöö)
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
491. rida: 491. rida:


{{Allkirjata|ErilineKonn|30. juuli 2020, kell 17:18}}
{{Allkirjata|ErilineKonn|30. juuli 2020, kell 17:18}}

Arvan siiski, et ka kanepi legaliseerimise vastaste või selles küsimuses erapooletute hulgas on piisavalt haritud inimesi ning juhul kui ainult ühel huvirühmal lasta kirjutada, kujuneks tulemuseks äärmiselt erapoolik propagandaartikkel. Minu teada on Vikipeedia üheks nõudeks artiklitele ikkagi nende neutraalsus. Sinu loogika järgi võiks lasta kirjutada Eesti NSV ajaloost ainult kommunistidel ja Savisaarest ainult keskerakondlastest. Ärme nüüd päris nalja ka hakka tegema, härra Konn! :)

[[Eri:Kaastöö/87.119.179.23|87.119.179.23]] 31. juuli 2020, kell 14:03 (EEST)


== Universaalne käitumisjuhend (tõlgitud saatkonnast: "The Universal Code of Conduct (UCoC): we want to hear from you.") ==
== Universaalne käitumisjuhend (tõlgitud saatkonnast: "The Universal Code of Conduct (UCoC): we want to hear from you.") ==

Redaktsioon: 31. juuli 2020, kell 13:03

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Mart Helme artikkel

Palun kogukonna arvamust Mart Helme artiklis toimuva kohta. Kui konsensust ei teki, siis hääletust. Küsimus on selles, kas viimasest Eesti Ekspressist refereeritud lõik on artikli jaoks kõlbulik / kõlbmatu. Mulle tundub, et nimetatud lõigu kustutamise peamine motiiv on poliitiline kallutatus. --Vihelik (arutelu) 8. veebruar 2020, kell 20:58 (EET)[vasta] ──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Tegemist on "biography of living persons" alla käiva artikliga, lisaks on artikli ese võimuloleva erakonna liige, positiivses või negatiivses suunas lisandused ühe erakonna juhi artiklisse on kaugel apoliitilisusest ja tekitavad küsimuse lisaja enda polsuunitluse kohta; kindlasti ei ole siinne andekogum koht hetkepoliitika suunaliste arvamuste avaldamiseks ja kirjapanekuks (loe: levitamiseks).(Samalaadselt võiks iga erakonna juhtliikmete artiklisse lisada nt "tegi alla juba 1 päeva vanuselt", karm tõde, imikute kohta)✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 21:12 (EET)

Minule jälle tundub, et selle lõigu järjekindel (taas)lisamine, keeldumine sisulisest diskussioonist, keeldumine isegi lühendamise vms kaalumisestki, keeldumine vastata kasutaja ettepanekule Helme enda seisukohti ka kajastada jne viitab tõesti poliitilisele kallutatusele - selle lõigu lisaja kallutatusele.
Aga vaatame, ehk saab õhk selgemaks. Näis, palju siis neid ekrefoobia ohvreid siis esile kerkib.Zeitgeistkritiker (arutelu) 8. veebruar 2020, kell 21:09 (EET)[vasta]
Poliitilisest kallutatusest, Sind ennast tsiteerides: saab õhk selgemaks ... palju siis neid ekrefoobia ohvreid siis esile kerkib. Kas Sa aru ei saa, et eelnev jätab Sinust endast mulje kui "ekrefiilist"? Kui vaatad mu viimaseid muudatusi EKRE artiklis, siis mind nende vaenamises küll süüdistada ei tohiks. --Vihelik (arutelu) 8. veebruar 2020, kell 21:28 (EET)[vasta]

Minu arusaamist mööda peaks kogu Vikipeedias avaldatu olema apoliitiline, kas ma eksin?✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 22:26 (EET)

Jah, Sul on õigus. Praeguses redaktsioonis midagi emotsionaalset ega poliitiliseks tõlgendatavat enam pole. --Vihelik (arutelu) 8. veebruar 2020, kell 22:46 (EET)[vasta]
Ja siia jookseb sisse nt see, mis avaldati "vana Pätsu" mahitusel, aga, nujah, neil vaesekestel polnud isegi internetti, matsid säändsed...✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 22:50 (EET)

Olukord vist rahunenud, teema lukku. --Vihelik (arutelu) 9. veebruar 2020, kell 18:39 (EET)[vasta]

  • Kuna tegemist on Ekspressis avaldatud lõiguga Helmest ja mitte mõne redigeerija enda algupärandiga, siis kõlbab lõiku lisada küll. Kui tegemist on tsitaadiga Helme enda sõnadest, siis peab natuke ettevaatlikum olema, et panna kogu see asi konteksti, et ei tekiks väärat arusaamist, nagu Vikipeedia toetaks tema sõnade sisu läbi nende avaldamise. -Mardus /arutelu 7. aprill 2020, kell 09:12 (EEST)[vasta]

meedia surmateated

huvitav kas Urbi keissi https://elu24.postimees.ee/6902381/naitleja-viire-valdma-leinab-oma-kauaaegset-elukaaslast põhjal peaks edaspidi kirjutama isikuartiklisse -- juhul kui tegemist on esialgse infoga ning ainult üks allikas on teatud surmast -- et "selle ja selle allika andmetel suri ... kuupäeval". --WikedKentaur (arutelu) 18. veebruar 2020, kell 15:24 (EET)[vasta]

Postimees juba raputas tuhka pähe, et nende tekitatud segadus. --Vihelik (arutelu) 18. veebruar 2020, kell 18:44 (EET)[vasta]
Vahel võib olla niipidi, et just Vikipeedia avaldab esimesena surmakuupäeva ja meediasse jõuab täpne info alles tund-paar hiljem. Nii läks nt Marju Lepajõega, kelle surmast kõneles meedia esialgu ilma kuupäevata - ma ei oleks mingil juhul saanud oma allikat Vikipeediasse ära märkida. Sellisel juhul tuleb muidugi oma info õigsuses väga kindel olla. Astromaailm (arutelu) 18. märts 2020, kell 23:37 (EET)[vasta]
Vikipeediasse pandud väited peaks olema varem avaldatud. Parem ikka oodata Vikipeedias avaldamisega, ükskõik kui kindel olla seejuures info õiguses. Pikne 20. märts 2020, kell 15:26 (EET)[vasta]
Entsüklopeedia ei pea võistlema päevalehtedega ega uudisteportaalidega operatiivsuses. Pole midagi katki, kui Vikipeedia ei ole esimene, kes avaldab surmakuupäeva. 193.40.12.10 3. aprill 2020, kell 14:53 (EEST)[vasta]

Zeitgeistkritiker

Panen ette blokeerida Kasutaja:Zeitgeistkritiker, kelle kaastöö on suures osas provotseeriv ja kokkuvõttes Vikipeedia tööd häiriv. Tegevust uue nime all alustas ta mitmete tendetslike parandustega, mille järel kirjutas ta aruteludesse üsna sõjakaid kommentaare, mis lähtuvad suuresti isiklikest hinnagutest ja isiklikest poliitilistest seisukohtadest (Arutelu:Bernie Sanders, Arutelu:A Voice for Men, #Ühe kasutaja isiklikud solvangud kolleegide ja mõne poliitiku vastu, Arutelu:Demokraatlik Partei (USA), Eri:Erin/5556165, Eri:Erin/5546945). Ta on konto loomisest peale hästi kursis inglise viki juhendmaterjalides öelduga ning ka siinsete varasemate aruteludega. Nii et tema maneerid ja suutmatus pidada end ülal nii nagu koostööle orienteeritud projektis kohane, ei tulene ilmselt kogenematusest. Seega suure tõenäosusega on ta varemgi teistega pahuksisse läinud ning uue konto tegi ta selleks, et varasemat tegevust oleks raskem praegusega kokku viia (mis on mitme konto väärkasutus, vt en:WP:SOCK). Tõenäoliselt on üks tema varasematest kontodest Kasutaja:Miacek, mis on sarnaste maneeride tõttu inglise vikis ja veel paaris vikis blokeeritud ning mille kasutamine on siin veidike kauem kui kuu enne uue konto loomist soiku jäänud. Ka see kasutaja armastab isiklikke poliitilisi seisukohti avaldada või siis näiteks vaielda selle üle, milliseid ideoloogiaid erakondadade artiklite alguses esile tõsta (Eri:Erin/5352479, Eri:Erin/5248836), huvitub kaastöö järgi samuti Poolaga seotud teemadest ning valdab samuti vene ja saksa keelt küllalt hästi, et teha parandusi ka neis keeltes. Pikne 27. veebruar 2020, kell 12:43 (EET)[vasta]

Kas meie byrokraadid ei saa käpiknukkluse osas uurimist läbi viia? Ma tean, et läbi inglise viki peaks olema võimalik seda tellimust teha. Igastahes, selle konkreetse stsenaariumi (Zeitgeist=Miacek) olen mõnevõrra skeptiline, kuid pigem toetan blokeerimist teistel esitatud põhjustel. Igaljuhul käpinukuks osutumise korral tuleks kindlasti blokeerida. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. veebruar 2020, kell 14:04 (EET)[vasta]
Mis ajast blokeeritakse konstruktiivseid kasutajaid oletatavate poliitiliste veendumuste alusel? Poola teemadega olen viimasel ajal tõesti tegelenud, nt tekkis juba eile kava alustada artiklit Kindralkubermang. Mis on minu redigeerimistele selles valdkonnas ette heita - või üleüldse (lühi)artiklitele, mida olen loonud pooleteise kuu jooksul üsna palju?
Põhimõtteliselt näen ma Pikse üsna üldsõnalise, nö "sildistava" kaebuse taga kihku viia läbi vendetta minu vastu, kuivõrd kõnealune kasutaja 1) ei suutnud mitte üheski vaidluses minuga oma seisukohta ratsionaalselt kaitsta, 2) minu sisulised parandused viisid ka vaidlusaluseid, vahel lausa katastroofilises seisus artikleid oluliselt edasi. Ehk siis, "oma silm on kuningas": minu panus vs. Pikse totaalpanus artikli parandamisse.
Ma tervitaksin meie wikikogukonna (community) võimalikult laiapõhjalist hinnangut ja üritan omalt poolt selgitavaid vastuseid anda, kui keegi miskit küsida tahab. Zeitgeistkritiker (arutelu) 27. veebruar 2020, kell 15:39 (EET)[vasta]

Stjuuard kontrollis IP-aadresse ja kinnitas, et Zeitgeistkritiker on Miacek (m:Special:PermaLink/19849520#Zeitgeistkritiker@et.wikipedia). Blokeerisin nüüd pikemata mõlemad kasutajad. Pikne 28. veebruar 2020, kell 09:11 (EET)[vasta]

Ei vähenda minu skeptilisust, sest minu naine kasutab minuga sama IP-aadressi. Miacek blokeeriti ingliskeelses vikis mitte maneeride, vaid redigeerimiskonfliktis pööramisnupu valesti kasutamise (spämmimise) eest ja Eesti vikis blokeeritud ei olnud, seega oleks blokeerimise põhjus hea ja halva kasutajakonto olemasolu (vt en:WP:SOCK#Inappropriate uses of alternative accounts), aga kui tegemist on kahe vennaga... Siin oleks minu meelest mõistlik blokeerida hoopis IP-aadress ja rakendada (kahtluse kinnitamise või ümberlükkamiseni) Saksa viki printsiipi ehk siis kui on eri isikud, las kohtuvad mõne wikimedia esindajaga silmast silma. - Melilac (arutelu) 1. märts 2020, kell 08:55 (EET)[vasta]
Need sarnased maneerid, mille tõttu ta inglise vikis blokeeriti, on üsna detailselt välja toodud siin. Ta pidas seal muu hulgas ka redigeerimissõdu (mitte ei sattunud lihtsalt redigeerimiskonflikti). Jah, see hea ja halva konto punkt on ka siin asjakohane.
Minu meelest ei ole mõistlikku kahtlust, et tegu võiks olla eri isikutega ega põhjust asja nii keeruliseks ajada, et tuleks silmast silma kohtuda. Nagu välja toodud, siis lisaks samale IP-aadressile on siiski ka tegevuses ja maneerides omajagu ühiseid jooni ning eeskätt on asi selles, kuidas on pikema aja jooksul Vikipeedias toimetatud (enne peamiselt inglise vikis, nüüd siin) ja kuidas teist kontot kasutatakse. Pikne 1. märts 2020, kell 11:41 (EET)[vasta]
Sic transit... Nüüd tuleks kadunukese looming üle vaadata ja kus vaja, korda teha. --Ehitaja (arutelu) 1. märts 2020, kell 15:14 (EET)[vasta]
Mitte et kummagi blokitud kaastöölise vastu erilist sümpaatiat oleks, aga: kus on eesti vikipeedia reeglites kirjas, et üks kasutaja ei tohi omada mitut kontot? Kunagi süüdistasin ka ise kedagi varikonto kasutamises ning kogenumad kaastöölised andsid mulle mõista, et meil see otsesõnu keelatud pole. Kui pole keelatud, kas siis lubatud? Zeitgeistkritiker/Miaceki blokeerimisse varikonto kasutamise pärast suhtun siiski mööndusega, sest blokitud kasutaja on pidevalt viidanud ingliskeelse vikipeedia reeglitele ning seda tehes on pidanud neid päris ilmselt enese jaoks kehtivaks. Siit kohe teine küsimus: kuivõrd on inglise vikipeedia reeglid eesti vikipeedias kohaldatavad? Nagu ma aru saan, meil need ei kehti. Kas nad on soovituslikud? Lihtsalt eirata, kui keegi neile apelleerib? Varikontode kasutamine ning muukeelsete vikide reeglistiku kehtivus meil tuleks uue kaastöölise juhendis ära märkida. --Vihelik (arutelu) 1. märts 2020, kell 20:37 (EET)[vasta]

Minu meelest bloki põhjendus "mitme konto väärkasutus" ei ole õige kui sama inimene läks sujuvalt üle ühelt kasutajalt teisele (ning ka tunnistas seda kaudselt) - ka inglise viki reeglite kohaselt tuleks siis ainult varasem kasutaja blokkida. Mäletan, et mul endalgi oli temaga erimõistmisi (inglise vikis), kuid blokkida tuleks eelkõige pahatahtliku käitumise pärast. Kas keegi on seda kontrollinud? Kui tema kaastöö on okei, siis ei oleks kirja panemata (kokku leppimata) reeglitest mõtet rääkida. Pelmeen10 (arutelu) 1. märts 2020, kell 21:26 (EET)[vasta]

Sujuvast üleminekust (või puhtalt lehelt alustamisest) minu meelest antud juhul rääkida ei saa, kuna uus konto tehti just märksa vastuolulisema tegevuse tarbeks. Ma ei oska ka välja lugeda, kuidas ta kaudselt tunnistas, et uue konto tegi. (Kui ma sellele võimalusele alul viitasin, siis ta vastupidi süüdistas mind vandenõuteoorias.) Ülal on lühidalt välja toodud, mis tema tegevuse juures ei ole okei. Pikne 1. märts 2020, kell 22:13 (EET)[vasta]
See, mis ei ole OK, pole iseenesest veel põhjus tähtajatuks blokeerimiseks, pigem hoiatuseks, aga nagu ma juba ütlesin, oleks see seda isiku samasuse korral, sest inglise vikis on keelatud kasutada üht kontot isikutega ühtmoodi suhtlemiseks, teist teistmoodi suhtlemiseks, ja see reegel on mõistlik igal ajal ning igal pool. Miacek ei ole avalikku üldisesse arutellu postitanud teisi halvustavaid kommentaare, Zeitgeistkritiker on. - Melilac (arutelu) 14. märts 2020, kell 10:27 (EET)[vasta]
Ma ei saa nüüd aru: kas sa vaidlustad selle, et tegu on sama isikuga? Palun vaata ülal toodud näiteid artiklitest/aruteludest ja kommentaaridest ning võrdle neid inglise vikis blokeerimisel viidatud tegevusega, millele samuti viitasin. Asi pole ainult üldises arutelus tehtud postituses. IP-aadresside kontrolli mõte oli seejuures isikusamasust puudutava kahtluse kinnitamine. Eri kontodega eri moodi suhtlemine on vaid üks võimalus mitut kontot väärkasutada (inglise viki reeglite järgi siis). Samuti, ma ei näe põhjust inglise ja eesti vikit selles asjas kuidagi lahus vaadata, nii et igas järgmises vikis sama asja vastu eksides oleks eksitud justkui millegi uue vastu, ning eirata seetõttu tegevuse süsteemsust. Pikne 14. märts 2020, kell 14:14 (EET)[vasta]
Minu eelnev kommentaar oli mõeldud tegelikult täiendavaks vastuseks Pelmeenile, kus selgitasin, et antud juhul ei ole ka minu meelest tegemist sujuva üleminekuga, kuna vahemikus esimese postituse ja teise vahel olin juba ise asjaga tutvuda jõudnud. Sujuva ülemineku välistab minu meelest juba kasvõi see, et mul ja mitmel teisel kasutajal samasus algselt kahtlane tundus.- Melilac (arutelu) 28. märts 2020, kell 09:13 (EET)[vasta]

Meil on mitme konto väärkasutusega (varikontodega) üsna vähe tegemist olnud, aga paar kontot on siin minu mäletamist mööda ka varem selle põhjendusega blokeeritud. Samuti on eespool varikonto blokeerimisele eraldi toetust avaldatud. Sellest lähtuvalt ma ka blokeerisin. Blokeering (või ka see, kuidas võimalikku reeglit parasjagu rakendada) on iseenesest ümbervaadatav.

Mitut kontot iseenesest võib teatud juhtudel omada küll, ka inglise viki reeglite järgi.

Inglise viki reeglid ei ole küll siin otseselt reeglid, aga nad on minu meelest paljudel juhtudel siin kasulikud vähemasti selgitava abimaterjalina. Inglise vikiga võrreldes on meil üsna palju neid asju, mida kirja pole pandud. Pikne 1. märts 2020, kell 21:48 (EET)[vasta]

Me peame ära otsustama ja uutele kasutajatele väga nähtavaks tegema, kas tohib või mitte. Minule on minevikus vastu näppe antud, kui inglise viki eeskujul varikontode lubamatusele viitasin. Vaatamata Zeitgeistkritikeri destruktiivsusele ei tohiks kahe konto omamine praeguste reeglite (puudumise) tõttu olla blokeerimise (ainsaks) põhjuseks, sest päris ilmse käpiknuklusega (st sama artikli redigeerimisega kahe erineva nime alt) pole ta tegelenud. Hääletus? --Vihelik (arutelu) 1. märts 2020, kell 22:39 (EET)[vasta]
Võib hääletada. Mis puutub inglise viki reeglite pädemisse, siis minu meelest oleks otstarbekas pidada neid vaikimisi kehtivaks, kui just pole meitel kehtestatud sama teema kohta mingisugust oma (eelistatult lihtsasti leitavat) reeglit. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. märts 2020, kell 22:57 (EET)[vasta]
Mitme konto omamiseks üleüldist keeldu ei ole, ei inglise ega eesti Vikipeedias. Inglises on isegi loetletud rida juhtumeid, kus mitme konto pidamist peetakse otseselt põhjendatuks (vahel admini- ja tavategevuse lahus pidamiseks turvanõuete tõttu, vahel kellegi ametliku rolliga mõnes organisatsioonis, vahel isiklikult tundlike teemade käsitlemisel jne). Ei näe ka põhjust, miks meil järsku peaks mingit lauskeeldu üldse hääletama hakkama - küsimus ei ole mitme konto olemasolus, vaid selles, mida nendega tehakse.
Ma ei ole sajaprotsendiliselt kindel, kas WMF kunagi on sel konkreetsel teemal mingeid globaalseid reegleid kehtestanud, aga ma ei mäleta ühtki. Üldiselt on sedalaadi reeglite kehtestamiseks kogukondadel autonoomia, aga ühegi kogukonna voli ja vägi ei ulata teiste alale, vähemalt mitte formaalselt. Praktikas muidugi võetakse inglise reegleid sageli mujal vaikimisi omaks, mis tekitab vahel ka probleeme, sest need ei ole selleks mõeldud ja ei arvesta väiksemate projektide spetsiifikaga (vähem formaalseid struktuure, väiksem reeglistatus, vikikultuurilised eripärad nagu suurem tõlkelisus, bottide osakaal või inklusionism jne). Seepärast ei ole minu arvates nende järelekaalumiseta lauskehtivaks kuulutamine hea mõte (nt suur osa neist arvestab tasakaalustavate institutsioonidega nagu ArbCom jts). Aga see on palju laiem teema.
See kõik selleks, antud juhul oli kodaniku tegevus minu hinnangul küll mitmes mõttes disruptiivne ja ei lähtunud algusest peale heast usust. Ja ta lehvitas selle disruptiivsusega ka üsna uljalt. Võib-olla oleks saanud blokeerimist paremini põhjendada, aga minu isikliku arvamuse kohaselt teeb see eesti Vikipeediale küll ainult head. --Ehitaja (arutelu) 1. märts 2020, kell 23:02 (EET)[vasta]
Nojah, iseenesest head argumendid. Kyllap tuleb siis ikkagi kunagi kellelgi(!) see vaev võtta ning WP:COMMONNAME ja mõned muud esmaolulised põhimõtted ikkagi emakeelde ymber panna. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. märts 2020, kell 23:07 (EET)[vasta]
Inglise viki fundamentaalsed reeglid on siin: en:Wikipedia:Five pillars. Ülejäänud reeglistiku kohta, ei ole kuidagi nõus Neptuuniumiga, et neid tuleks pidada vaikimisi kehtivaks. Vajadusel tuleks teha uue reegli kehtestamiseks hääletus. Kasvõi kõigi oluliste (seni) puuduvate reeglite kohta. COMMONNAME meil samuti ei kehti (pigem on esikohal keelenõuandjad) nt jääkeegel, kettagolf. Pelmeen10 (arutelu) 2. märts 2020, kell 00:43 (EET)[vasta]
See käpiknuklus, millest räägib viidatud inglise viki leht, võib olla erisugune eksitav ja häiriv tegevus, mitte (ainult) sama artikli redigeerimine mitme nime alt.
Ei tee paha, kui püüda sel teemal eesti keeles kuskile abilehele midagi selgitavat või reeglitaolist kirja panna, aga blokeerimisse puutuvalt on lõppude lõpuks ka inglise vikis administraatoritel üsna suur kaalutlusruum. Kordan veelkord: asi ei ole lihtsalt mitme konto kasutamises, vaid mitme konto väärkasutuses (seda märkisin ka blokeerimisel). Blokeerimisel ma tõesti täpsemalt ei selgitanud, milles seisneb arvatav väärkasutus, seda tegin ma eelnevalt siin arutelus.
Veelkord, kui nüüd tagantjärele peaks siin arutelus selguma, et blokeerimist ei peeta siiski pigem vajalikuks, siis see on loomulikult ümbervaadatav, nii nagu muud blokeeringudki. Kui arvatakse, et antud juhul pole blokeerida pigem tarvis, siis palun põhjendada kõigepealt siin arutelus. Hääletamine võiks üldiselt olla viimane abinõu juhuks, kui arutelu ei anna tulemust. Kui viitame kõik justkui samale ingliskeelsele abilehele, siis vähemasti võiks enne hääletamist arutelus selgeks saada, mis seal on öeldud ja mida seal ei ole öeldud (eespool on mõnes kommentaaris sellega segadus). Pikne 2. märts 2020, kell 10:04 (EET)[vasta]
Ei pidanud hääletamist pakkudes silmas mitte Zeitgeistkritikeri blokeerimist, vaid mingite reeglite kehtestamist. Parem muidugi oleks, kui saaks lihtsalt konsensusega. Eks peale Zeitgeistkritikeri lahkumist saab ka ilma – vähemalt kuni järgmise konfliktse kaastöölise ilmumiseni. --Vihelik (arutelu) 2. märts 2020, kell 17:10 (EET)[vasta]

Mõned mõtted. mis on selle teemaga kaudselt seotud. Pikse tegevus langeb kokku mitme viki poliitikaga, kuigi mitte inglise viki reeglitega, aga mingi oma poliitika väljakujundamiseks on siin paslik aeg ja koht. Me ei peaks automaatselt juhinduma sellest ega teisest. Meil oleks tõesti tarvis oma poliitikat ja see tuleks ka kirja panna.

Põhimõtteliselt on inglise vikis lubatud luua uus konto, kui su vana konto on blokeeritud, et toimetamist jätkata, aga see on nagu tingimisi vanglakaristus. Pole otseselt kuritegu, aga iga uue eksimise korral raskendav asjaolu. Mõnes teises vikis suhtutakse sellesse karmimalt. Minu meelest on otstarbekas siin mingi vaheaste. Kui blokeeritud kaastööline jääks igaveseks blokeerituks, poleks see päris vaba, selle toimetamisel kehtiks piirangud isikutele, kel näiteks oli probleeme klaviatuurile roninud kassi, külas käinud ulakate sugulaste või omaenda noore ja rumala peaga. Ühegi isiku blokeerimine ei tohiks olla igavene, samas kui täisläbustatud kasutajakonto taaskasutamine rikuks uue konto mainet.

Samas oleks ebaviisakas lubada uue kasutajakonto loomist lühema ajaperioodi jooksul kui kõige pikemad tähtajalised blokeeringud. Tähtajatu blokeering peaks olema ikkagi tähtajalisest karmim karistus ja kui me lubame uut kontot kolme kuu jooksul pärast massvandaali tähtajatut blokeerimist, sellal kui keegi süütum tegelane on pooleks aastaks blokeeritud, käitume me ebaõiglaselt. Minu nägemust mööda peaks olema uue konto loomine lubatud, kui sellest on möödunud kõige pikem tähtajalise blokeeringu aeg või veel mingi lisaajavahemik. Seega oleks vaja kokku leppida tähtajalise blokeerimise maksimumis (pakuks ise aastat) ja selles, kas uut kontot saaks luua pärast aasta möödumist blokeerimisest või oleks sel juhul vaja pikemat perioodi. - Melilac (arutelu) 14. märts 2020, kell 10:27 (EET)[vasta]

Rikkumised à la kass jooksis üle klaviatuuri on teoreetiliselt võimalikud ja kui sellisest asjast üldse mingi tüli tõuseb, siis eks saab vajadusel arvesse võtta rikkumise mittetahtlikkust või mittekorduvust. Üldised juhtnöörid või reeglid võivad olla, aga selliste asjaolude üle otsustamine saab olla ikkagi eelkõige juhtumipõhine. Siinse juhtumi juures maksab tähele panna häiriva tegevuse pikemaajalisust ja süsteemsust.
Milline tegevus ei lange kokku inglise viki reeglitega? Mitte et ma arvaks, et siinne tegevus peab tingimata olema kooskõlas inglise viki reeglitega, aga mida antud juhul täpsemalt silmas peetud on?
Nagu varemgi juttu on olnud: blokeerimist tuleks võtta ennetava, mitte karistava vahendina (vt ka en:WP:NOPUNISH)
Uue konto loomine iseenesest polegi keelatud (sellest ka ülal). Kui seda tehakse eesmärgiga alustada puhtalt lehelt, siis tuleks lihtsalt jälgida, et uue kontoga ei jätkataks varasemat häirivat tegevust, pigem redigeeritakse teisi teemavaldkondi jmt, s.t tegu oleks ikka tegelikult ka puhtalt lehelt alustamisega. Ma kahtlen, kas selle juures on mõtet mingite tähtaegade seadmisel või kas tähtajast kinnipidamist oleks üldse võimalik jälgida (inglise vikis ka ei näi olevat reeglites seesuguseid tähtaegu). Pikne 14. märts 2020, kell 13:38 (EET)[vasta]
Ma pean silmas seda, et mõnes vikis kasutatakse blokeerimist ka karistusena ja seal blokeeritakse uue konto loonud blokeeritud isik kohe, kui uus konto välja tuleb. Eri vikidel on ju eri poliitikad. Ja selle (pool)uue lõime algatasingi seetõttu, et esitada küsimus, kuidas meie toimima peaks. Inglise vikis ei ole tähtaegu, sest seal pole blokeering karistus ja sel juhul pole ka tähtajad olulised. Nagu ma aru saan, on Sinu arvamus see, et ka meil peaks blokeerimine olema ennetav. Minu jaoks tekib siin väike vastuolu tähtajalise ja tähtajatu blokeeringu vahel, sest esimene oleks sel juhul ikkagi natuke karistuse moodi . Ja kui rahvas leiab, et karistuse element peaks ikka ka olema, siis on tähtajad olulised. - Melilac (arutelu) 14. märts 2020, kell 23:38 (EET)[vasta]
Ma ei tea, millist mõnd vikit sa täpselt silmas pead, aga arvatavasti on ka seal mõeldud blokeeringud eeskätt ennetavana, mitte karistavana. Näiteks inglise vikis ja Commonsis blokeeritakse küll mõnel juhul uus konto kohe, kui see välja tuleb, aga eks siis on seal taga jällegi mingid pikemaajalised ja püsivad probleemid (teatav häiriv tegevusmuster, mh on mõni usinam tegelane jõudnud seal teha algsete blokeeringute järel endale sadu uusi kontosid) ning pole näidatud üles kuigivõrd soovi tegelikult puhtalt lehelt alustada. Pikne 15. märts 2020, kell 10:03 (EET)[vasta]
"Ühegi isiku blokeerimine ei tohiks olla igavene" - jään eriarvamusele. On tegelasi, kes on Vikipeedia jaoks liiga destruktiivsed - enamasti sellised, kes tahavad selle sisu kallutada suunas, mida nad peavad nii enesestmõistetavalt ainuõigeks, et jõuavad kiiresti kõikide vastuvaidlejate süüdistamiseni vandenõus. Ja sellised tavaliselt ei muutu. Kes ei oska või teeb vigu, see võib õppida. Aga inimese isiksus naljalt ei muutu. (Analoogselt võib eluaegset vangistust pidada karistuseks ja nõuda kõigile vangidele õigust vabanemiseks, ent kui mõni retsidivist iial ei muutu, on nende eluaegne isoleerimine ikkagi vajalik kui ühiskondlik ennetus.) Mis poliitikatesse puutub, siis jah, neid võiks arutada ja otsustada küll, sh et oleks ka selge, milliseid teiste vikide reegleid eestikeelses üle ei võeta. --Ehitaja (arutelu) 18. märts 2020, kell 13:26 (EET)[vasta]
Üks teatav kommunismis süüdistada üritas alatasa sisu kallutada, ent samas tuleb tunnistada, et suur osa tema algatatud konfliktidest oli tingitud sisu eelnevast vastupidisest kallutatusest. Ma saan aru, mida sa liigse destruktiivsuse all silmas pead, ent üldjuhul tõi tema tegevus kaasa teiste konstruktiivsust ja artiklid said lõppkokkuvõttes paremad. - Melilac (arutelu) 28. märts 2020, kell 09:02 (EET)[vasta]
See on nüüd natuke nagu "kassi peaks kiitma, sest ta s...us põrandale ja pärast seda koristasid teised kogu põranda hoolikalt ära". :) --Ehitaja (arutelu) 3. aprill 2020, kell 23:26 (EEST)[vasta]
Pigem sedasi, et mina kassi ei nahutaks, kui ta oma asja viis aastat koristamata põranda peal ajab, küll aga siis, kui ta seda teeb puhta põranda peale. - Melilac (arutelu) 3. mai 2020, kell 14:51 (EEST)[vasta]
bwahaha :D. Teema aluseks olev kasutaja tuleks tähtajatult blokeerida, sest oma käitumist ta eriti ei muuda, suhtleb halvas usus ja agressiivselt. -Mardus /arutelu 7. aprill 2020, kell 09:21 (EEST)[vasta]
Kasutaja Miacek/Zeitgeistkritiker jätkab tegevust dünaamilise IP alt (näiteks 37.157.96.31 ja 37.157.104.160). Ma ei usu tema tegevuse heausklikkusse. Disruptiivsed tendentsid on ilmsed. Velirand (arutelu) 9. aprill 2020, kell 22:58 (EEST)[vasta]

EV102 kampaania

Sarnaselt varasematele EV100 ja EV101 kampaanitele käivitame ka nüüd ühe artiklikampaania. Inimesed saavad avalikult lubada, et kirjutavad käesoleva aasta sees vähemalt ühe vikiartikli. Kena vaimsele tervisele terapeutiline tegevus karantiini ajal. Paarsada nime võiks ikka kokku saada. Vikipedistid võivad ka julgelt liituda. Ivo (arutelu) 18. märts 2020, kell 17:50 (EET)[vasta]

Kas on plaanis seda kampaaniat ka laiemale avalikkusele tutvustada?--85.253.67.208 19. märts 2020, kell 09:21 (EET)[vasta]
Laiemale avalikkusele see ongi mõeldud. Lihtsalt eelteavitus on Vikipeedias. Ivo (arutelu) 19. märts 2020, kell 18:55 (EET)[vasta]
Selle kampaaniaga seoses vajaks täiendamist juhendmaterjalid, sh nii kampaanialeht ise kui ka muud materjalid commonsi, vikitsitaatide, vikitekstide ja vikiandmete teemal. Ma pole päris kindel, miks me ei suuna kampaanias ka vikiõpikute ja vikiülikooli juurde, tegelikult vist peaks, eriti kuna kampaania tunnuspildil on Palamuse kihelkonnakooli klassiruum ja avatud õppematerjalid on kindlasti hooaja kuum teema. Kampaaniaga seotud tegevustel saab mõningal määral silma peal hoida WMEE töövoohalduses ja abikäed on teretulnud! --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 10:24 (EEST)[vasta]

Nimelistest

Artiklis Stieglitzi kunstikool parandas Ursus scribens kirjapildi V. I. Muhhina nimeline Leningradi kõrgem kunsttööstuskool kirjapildiks Leningradi V. I. Muhhina nimeline kõrgem kunsttööstuskool, põhjendades seda küsimusega: "Kas on mujal kui Leningradis V. I. Muhhina nimelisi kõrgemaid kunsttööstuskoole?" Kas oleks palun võimalik täpsustada, millisele EKI keelenõuandele selline kirjapilt ja seda põhjendav mõttekäik tugineb? Tallinnas tegutses teatavasti E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut. Sarnaselt saaks siis ju küsida, et kas kusagil mujal kui Tallinnas oli veel E. Vilde nimelisi pedagoogilisi instituute. Moskvas tegutsesid M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool ja Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool. Kas kusagil mujal kui Moskvas oli veel M. V. Lomonossovi nimelist riiklikku ülikooli ja Patrice Lumumba nimelist rahvaste sõpruse ülikooli. Ja nii edasi. Mulle on jäänud mulje, et vene keeles jäetakse nimeliste asutuste puhul isikunimi alati asutuse nime lõppu: Ленинградское высшее художественно-промышленное училище им. В. И. Мухиной, Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова, Университет дружбы народов имени Патриса Лумумбы jne. Ja eesti keeles tõstetakse isikunimi alati algusse. Aga võib-olla on see mulje ekslik ja kehtib mingi teistsugune keelekonventsioon või siis võib nii ja võib naa. --VillaK (arutelu) 31. märts 2020, kell 13:54 (EEST)[vasta]

Lennart Meri Tallinna lennujaam, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool või kasvõi S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos. Mulle nagu oleks ka mulje jäänud, et nimi jäetakse ikka esimeseks. Ivo (arutelu) 31. märts 2020, kell 14:04 (EEST)[vasta]
Jah, lennujaamale nimepanekul "on arvestatud Eesti Keele Instituudi arvamusega, mille kohaselt käib pühendusnimi kohanimes üldreeglina kõige ette"[1]. Ma ei saa ka tühistamise põhjusest aru. Nimest võiks veel ära jätta sõna "nimeline", kui see selle nime tõlkes just väga tugevalt juurdunud pole[2]. Pikne 31. märts 2020, kell 22:03 (EEST)[vasta]
Nõukogudeaegsete nimede puhul üldiselt oli juurdunud. Kas noorte arvates, kes neid nimesid vikist esimest korda loevad, on või ei ole, ei oska öelda. --Ehitaja (arutelu) 1. aprill 2020, kell 01:44 (EEST)[vasta]
Jah, küsimus on muidugi üldisem ja puudutab paljusid selliseid pühendusnimedega asutusi. Selle Stieglitzi kunstikooli praegune täisnimi on artiklis näidatud kui Peterburi A. L. Stieglitzi nimeline Riiklik Kunsttööstusakadeemia, Alexander von Stieglitzi artiklis aga koguni Peterburi riiklik A. L. Stieglitzi nimeline kunsttööstusakadeemia. Oleks vaja appi karmi käega Kuriussi, et öelda kindel sõna ja asi korda ajada. Paistab siiski, et see segadus Stieglitzi ja Muhhina nimelise asutusega kuulub pigem erandite hulka ja valdav enamus pühendusnimedega asutuste artiklitest lähtub EKI soovitusest, et pühendusnimi peaks olema kõige alguses.--VillaK (arutelu) 1. aprill 2020, kell 13:25 (EEST)[vasta]
Kui on olemas EKI soovitus, siis pole midagi vaielda ja tuleb seda järgida. Parandasin. Ursus scribens (arutelu) 1. aprill 2020, kell 13:49 (EEST)[vasta]
Tänan. Omapärased kaasused on veel Venemaa Teaduste Akadeemia Schmidti-nimeline Maa Füüsika Instituut versus Venemaa Teaduste Akadeemia Pjotr Kapitsa Füüsikaprobleemide Instituut versus V. Steklovi nimeline Venemaa Teaduste Akadeemia Matemaatika Instituut versus Širšovi-nimeline Venemaa Teaduste Akadeemia Okeanoloogia Instituut. Samuti Üleliiduline V. I. Lenini nimeline Pioneeriorganisatsioon versus Üleliiduline Lenini nimeline Põllumajandusteaduste Akadeemia jne.--VillaK (arutelu) 1. aprill 2020, kell 19:31 (EEST)[vasta]
  • Nimi käib tavaliselt enne. Nõukogudeaegseid ja sarnaseid [Venemaa] jt post-sovetlikke nimesid pole vaja muuta, kui näiteks varasemas literatuuris oli nimi enne asutuse edasist nimetust. Venemaa "nimelisi" asutusi tuleb tõlkida nii nagu N. ajal tõlgiti eesti keelde; tegemist paistab olevat suhteliselt hästi eristatava süntaksiga, kus sõnade järjestus on määrav. -Mardus /arutelu 7. aprill 2020, kell 09:32 (EEST)[vasta]

Help with translation

(I apologize for posting in English ): Dear colleagues, We are organizing a project called WPWP that focus on the use of images collected as part of various contest and photowalks on Wikipedia articles across all languages and our team needs your help with translations into the language of this community. Here is the translation link: https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Wikipedia+Pages+Wanting+Photos&language=en&action=page&filter= I am sorry if I post in the won't venue. Thanks in anticipation. T Cells (arutelu) 13. aprill 2020, kell 19:37 (EEST)[vasta]

Info taastamine peale kustumist

Tere!

Mul väga suur küsimus ja olen juba täitsa ahastuses. Kas on mingil viisil võimalik taastada seda teksti, mida pole veel avaldatud? Nimelt alustasin uut lehekülge ja lisasin sinna pidevalt infot juurde ja ta isegi oli salvestanud mu muudatused automaatselt ja laadis uuesti lehekülge, kui seal vahepeal pikemalt peal ei olnud. Nüüd aga tegi mu arvuti restarti ja kui chromes oma viimati suletud aknad taastasin, oli kogu tekst kustunud. Palun andke nõu, kas kuidagi saab veel kuskiltpidi seda teksti kätte!

Tänud! – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas RagnitoK (arutelukaastöö).

Tere! Paraku on sellisel juhul töös olnud teksti jäädav kadu minu meelest enam-vähem kindel. On endalgi aja jooksul brauseri kokkujooksmise jms tõttu paar pooleli olnud artiklit kaotsi läinud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. aprill 2020, kell 02:20 (EEST)[vasta]
Kui see aken on sul veebilehitsejas suletud, siis on suht kindlasti kadunud (sest vikisüsteemi sa ju asja ei salvestanud). Kui asi on aga veel lahti, aga näib tühi, siis võib aga midagi veebilehitsejal siiski meeles olla. Eeldusel, et oled kirjutatut "näita eelvaadet" viisil vaadanud, siis võib-olla veebilehitseja "tagasi" nupult võimalik mingi versioon veel kätte saada.
Muide, oma kommentaarid saad allkirjastada, kui kirjutad kommentaari järele ~~~~ – see muutub salvestamisel automaatselt sinu kasutajanimeks koos ajatempliga. Ivo (arutelu) 19. aprill 2020, kell 14:39 (EEST)[vasta]
  • Ragnitok, Sa võid oma kasutaja nimeruumi alla teha näiteks /wiki/kasutajanimi/mustand lehekülje, kuhu võid poolelioleva artikli kirjutada veidi tihedama salvestamisega. Kui tekst ja muu materjal koos on, saad tõsta üle uude artiklisse. -Mardus /arutelu 19. aprill 2020, kell 22:43 (EEST)[vasta]

Typio Form Recovery (link). Peab olema paigaldatud enne, kui info kaduma läheb. Kaniivel (arutelu) 20. aprill 2020, kell 21:50 (EEST)[vasta]

Typio puhul on tegemist Google Chrome'i laiendusega.
Firefoxil on Form History Control.
Teine variant on kasutada tekstiredaktorit või muud programmi, mis automaatselt teksti salvestab ja siis kopeerida/asetada valmissaanud tekst Vikipeedias tekstivälja. Väikestest tekstiredaktoritest on üks paremaid Notepad++, mis kasutab mustandi automaatset salvestamist isegi siis, kui kasutaja pole tekstifaili ise veel salvestanud. -Mardus /arutelu 24. aprill 2020, kell 09:55 (EEST)[vasta]

Piltide lisamine ja autoriõigused

Tere, Mul tekkis ikkagi küsimus sellega, et missugusi pilte võib vikipeedia artiklis kasutada. Kas on lubatud MuIs või muinsuskaitse kodulehel mälestise juures olevaid ajaloolisi fotosid kasutada? Kas selliseid arhiivifotosid (ütleme nt aastast 1927 või varem) saab ise Commonsise laadida ja seejärel oma artiklis kasutada? Olen näinud, et arhiivifotosid on kasutatud küll, kuna on Commonsisse keegi need üles laadinud. Aga kas nendel üleslaadijatel on olnud siis kuidagi teistsugused õigused? Üldiselt võttes on ju arhiivifotod, mis digitaalseks tehtud, ju kõigile saadaval ja kasutatavad (juhul kui neile õigesti viidatakse).

Aitäh vastajatele ette! – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas RagnitoK (arutelukaastöö).

Kruusamägi, - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. aprill 2020, kell 14:22 (EEST)[vasta]
Õigusest pilte vabalt kasutada saab rääkida ikka ainult siis, kui need on 1) väga-väga vanad (s.t. autoriõigused on aegunud ehk möödas on 70+ aastat fotograafi surmast; nt Johannes Pääsuke, Bernhard Lais, Carl Oswald Bulla) või 2) õiguste omanik on andnud vastava loa (või koguni fotosid ise üles pannud; nt Jaan Künnap, Lauri Kulpsoo, Kristian Pikner). Siin ei ole mingit vahet, et mis keskonnaga on tegu. Õigused kehtivad ühtemoodi. Ivo (arutelu) 19. aprill 2020, kell 14:32 (EEST)[vasta]
  • RagnitoK, kui kuskil kodulehel on vanast majast pilt üleval, siis tuleb arvestada nii hoone arhitekti kui ka foto teinud isikuga, sest mõlemad on autorid ja mõlemad võivad olla erinevad, ning fotograafi teosele (fotole) kehtib ka autoriõigus. Nii et 99,9% juhtudel tuleb oletada, et mõnel leheküljel olev foto on autoriõiguse all, sest isegi kui arhitektuuriteos (maja) on juba avalikus omandis, ei või olla seda foto, kui fotograaf pole 70+1 aastat ise ka juba teises ilmas. -Mardus /arutelu 19. aprill 2020, kell 23:02 (EEST)[vasta]
Või siis vastupidi. Tean üht juhtumit, kus fotograaf uppus noorelt ja fotod oleks nagu vabakasutuses, aga hoone autor suri aastal 1960. Ka Draamateatri või Vanemuise teatri väikese maja puhul tuleb oodata veel ligi üheksa aastat, enne kui ammu surnud fotograafi pilte neist hoonetest üles laadida saaks (või siis kaubelda kuidagi Nikolai Vassiljevi pärijatelt luba välja). - Melilac (arutelu) 20. aprill 2020, kell 08:18 (EEST)[vasta]
Lisaks ülakirjeldatud variantidele (70 aastat fotograafi ja kujutatud teose autori surmast) on siiski olemas veel kategooria PD Estonia ehk Public domain Estonia, mis tugineb autoriõiguse seaduse §32 ja §41 lõigetele 1 ja 3, mille kohaselt töökohustuste täitmise korras loodud teosele (töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril) kehtib autoriõigus 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist (või kui selle aja jooksul ei ole avalikustatud, siis 70 aastat pärast teose loomist). --VillaK (arutelu) 20. aprill 2020, kell 21:59 (EEST)[vasta]
Public Domain ehk avalik omand ongi 70+1 aastat fotograafi ja kujutatud teose autorite surmast. See teine punkt töökohustuste täitmise kohta on muidugi tõsi, kuid tõenäoliselt ei kata "work-for-hire" varianti, kus inimene teeb foto mingile väljaandele/organisatsioonile ja viimasel on siis (tavaliselt pikem) autoriõiguse kehtivus oma teosele. Enamasti me ei tea ka, milline foto oli tehtud töökohustuste täitmise ajal. Niigi on avalik omand vaikimisi 70+1 aastat foto autori ja kujutatud teose surmast; muud asjad on pigem erandid. -Mardus /arutelu 24. aprill 2020, kell 10:03 (EEST)[vasta]

Ajaloosündmuste nimed

Tšornobõli katastroofi artikli juures on käimas diskussioon, kas venepärane Tšernobõl või ukrainapärane Tšornobõl. Hoopis sisulisem probleem nimega on artiklil 1812. aasta isamaasõda. Paar korda on seal tehtud ettepanek artikli nime muuta, aga need ettepanekud on sumbunud vaikusesse. Napoleoni sõjaretk oli isamaasõda Venemaa jaoks. Keegi teine seda isamaasõjaks ei nimeta, sest neile ei olnud see isamaasõda, oli Napoleoni sõjaretk kuskil eemal. Ainukesena on eestikeelne Vikipeedia jäänud truuks NLiidu aegsele nimetusele. See ei olnud Eesti isamaasõda. Aeg on tunnistada, et me ei kuulu enam vene impeeriumisse ning meie jaoks ei olnud see isamaasõda. 193.40.12.10 21. aprill 2020, kell 09:06 (EEST)[vasta]

Põhimõtteliselt nõus. 2008. aastal, kui seda teemat sai viimati arutatud, ei olnud eesti keeles sellele sündmusele mingit teistsugust nime selgelt veel kinnistunud. Kui see nüüdseks on, siis tasuks selle vastu vahetada, aga see eeldab, et vaadataks süsteemselt, mida meie ajalookirjutuses ja kasvõi isegi kooliõpikutes on selle sõja kohta viimastel aastatel kirjutatud. Minul sellest kahjuks ülevaade puudub, pole ka kodus piisavalt allikaid. Võõrkeelsetest allikatest on siin vähe abi. Seda diskussiooni peaks muidugi jätkama lehel Arutelu:1812. aasta isamaasõda. -- Toomas (arutelu) 21. aprill 2020, kell 09:51 (EEST)[vasta]

Ingliskeelne kirjanik ja "mitu meetrit aastas" Suurt³ Isamaasõda

Mida tähendab "ingliskeelne kirjanik"? (ingliskeelne // omadussõna // EKI ühendsõnastik 2020 // inglise keeles kõneldud või kirjutatud vs Ingliskeelne teos, raamat, kirjandus, tekst) Kas ta planeeriti, eostati/eostus, sündis jne „ingliskeelsena“? Teos seega...
sama käib ka "venekeelne kirjanik" jne kohta
PS! On üks "heebreakeelne kirjanik" (erinevas sõnastuses neli kirjanikku), aga, nt mitte ühtki araabiakeelset kirjanikku ("araabiakeelne kirjandus" siiski on)...—Pietadè 23. aprill 2020, kell 23:15 (EEST)
Ja autoreiks eestikeelsed vikipedistid..., kellest mõnedki kahe- või mitmekeelsed...(тень Чернобыля, i, Великой Отечественнoй, mille kohta isegi ruwi-s artikkel puudub...)
Ja siis (3×) "puhkes Suur Isamaasõda"...;-), kelle maa..., isa..., sõda...?—Pietadè 24. aprill 2020, kell 00:02 (EEST)
Ooops! „Sootundlikkus“ läks hoopis meelest, "Suur vanaema/vanaisa-lapse-maa Sõda" peax olema korrektsem...—Pietadè 24. aprill 2020, kell 00:41 (EEST)
Režümeerivalt: "väga palju" en-tsüklo-peedilist «asja», vähemalt on, kust edasi minna ("...noori on seal väga palju, mis tähendab, et lapsi sünnib palju ja noorte osakaal rahvaarvus on suur..." / "...sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas...").—Pietadè 24. aprill 2020, kell 00:59 (EEST)

keele võiks jätta emale ning maa isale, siis on võrdsus tagatud. --WikedKentaur (arutelu) 25. aprill 2020, kell 11:40 (EEST)[vasta]
Rangelt „segregatsiooni“ järgides võib sel juhul tulemuseks olla olukord, kus isad keeleta ja emad maata...—Pietadè 25. aprill 2020, kell 11:46 (EEST)
Võib öelda "inglise keeles kirjutav" või "kes kirjutas inglise keeles". Andres (arutelu) 24. aprill 2020, kell 12:21 (EEST)[vasta]
Huvitav, miks fraasist "ingliskeelne kirjanik" ei jäänud arusaamatuks, "kas ta planeeriti, eostati/eostus, sündis jne „kirjanikuna“"? Sest eeldus, et kellegi keelekasutuse mainimisel peeti kindlasti silmas sünnihetke, on sama mõttekas kui eeldus, et sama peeti silmas ta tegevusalast kõneldes. --Ehitaja (arutelu) 24. aprill 2020, kell 17:04 (EEST)[vasta]
Võib-olla on tegemist halva tõlkega mingist lähtekeelest. Tavaliselt on "inglise kirjanik". Määrav on rahvus ja mitte keel. "ingliskeelne kirjanik" kõlbaks ainult sellisel juhul, kui kirjanik on muust rahvusest ja see muu rahvus on samas kohas ka ära märgitud. -Mardus /arutelu 24. aprill 2020, kell 23:50 (EEST)[vasta]
Ma ei tea, millisest kirjanikust on juttu, aga kui tegemist on Kanada või Kameruni kirjanikuga, siis on kirjaniku keelsus küll oluline. Melilac (arutelu) 25. aprill 2020, kell 10:06 (EEST)[vasta]
Rahvus on siiski määrav ja tuleb ära märkida. Me teeme küll vahet vene kirjanikul ja Venemaa kirjanikul, kuid mõlemad on ikkagi vene rahvusest, ning vahe seisneb selles, et üks on peamiselt Venemaal tegutsev kirjanik, kes võib olla muust rahvusest kui vene rahvusest; ning teine on vene rahvusest isik, kes kirjutab vene keeles, kuid ei pruugi olla enam Venemaalt pärit. Venekeelse eesti kirjaniku kohta öeldakse ja kirjutatakse "Eesti kirjanik" sõltumata sellest, mis keeles ta kirjutab. Võib kasutada varianti "Kanada prantsuskeelne kirjanik", kuid rahvuse mittemärkimine jätab lugejaid teavitamata olulisest informatsioonist. -Mardus /arutelu 27. aprill 2020, kell 19:58 (EEST)[vasta]

Mu arust tuleks keelt ikkagi esimeses-teises lauses mainida. Sõltumata sellest, mis riigis ta elab.

Philip Meersman (sündinud 1971) on belgia luuletaja. Kirjutab hollandi, inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles. 
Grigori Skulski (vene Григорий Михайлович Скульский; 9. oktoober 1912 Mõrgorod – 12. juuli 1987 Rakovo, Valgevene) oli juudi rahvusest Ukrainas sündinud Eestis elanud vene keeles kirjutanud kirjanik. 

--WikedKentaur (arutelu) 27. aprill 2020, kell 20:09 (EEST)[vasta]

cfr. „venekeelne jama“ (teos) ↔ „venekeelne jamataja“ (teose looja) // „kahekeelne jutt“ ↔ „kahekeelne jutustaja“ // „kidakeelne luule“ ↔ „kidakeelne luuletaja“ jne—Pietadè 25. aprill 2020, kell 11:29 (EEST)
Vene vikis on "Великая Отечественная война" artikkel olemas, mis meie viki vastena Idarinne (Teine maailmasõda). --Kalev Kask 24. aprill 2020, kell 19:25 (EEST)[vasta]
  • Võib-olla me ajame segi etnose ja kodakondsuse. Näiteks Skulski puhul ei paistnud tema rahvus nii määrav, kuid lõpuks lisasin ma selle enne riike, ning keele kõige lõppu. Praegu tundub aktsepteeritavam kui varasem kantseliit. "Venekeelne" vms "-keelne" on liiga kohmakas, sest see, mis näiteks inglise keeles on "Russian-language", viitab sellele, et inimese looming oli vene keeles ja mitte nii otseselt sellele, mis oli tema peamine suhtluskeel. -Mardus /arutelu 2. mai 2020, kell 22:57 (EEST)[vasta]

Mitme konto kasutamine

Inglise vikis on mitme konto kasutamisele seatud üsna ranged piirangud (en:WP:SOCK). Siin pole nii ranged oldud. Sama range pole ehk ka vaja olla, aga mulle tundub, et viimastel aastatel on siiski mõni kasutaja hakanud siin mitme kontoga liiga vabalt ümber käima. Meil on mitu aktiivset kasutajat, kes üsna kindlasti kasutavad vaheldumisi mitut kontot, ilma et see oleks kummagi konto kasutajalehel selgelt välja toodud. Kui ka mitme kontoga otseselt midagi halba pole tehtud ja mõnda arutellu on postitatud mitme kontoga ehk poolkogemata, siis selline asi võib ikkagi kergesti arusaamatusi tekitada. Kuni selleni välja, et teadmatusest võidakse administraatorikandidaadiks esitada ühe kasutaja mitu kontot. Mulle meenub üks juhtum, millega seoses on siin varem palutud kasutajal mitme konto kasutamist selgitada ning ühe konto juurest selgelt teise juurde viidata (nii nagu nõutud ka inglise viki reeglites). See kasutaja linkis kontod ja teine konto oli siis tööks WMEE esindajana. Praegusel juhul on segasem, miks mitut kontot kasutatakse.

Ma loodan, et personaalselt pole tarvis seda asja arutada ning piisab sellest, kui kasutajad, kes seni üsna mitteläbipaistvalt mitut kontot on kasutanud, arvestavad siinse teatega ning astuvad samme edasiste arusaamatuste vältimiseks. Teisisõnu võiks nad lisada kasutajalehtedele viited või selgituse eri kontode kasutamise kohta ning juhul kui eri kontode kasutamiseks kuigi mõjuvat põhjust pole, siis võiks kasutaja siiski ära otsustada, millise konto kasutamise juurde jäädakse. Pikne 24. aprill 2020, kell 15:34 (EEST)[vasta]

Arvan, et administraatorid võiksid sel teemal konkreetsete kasutajatega ka otse ühendust võtta (kõik ei pruugi siinset üldist arutelu lugeda). Kuriuss (arutelu) 24. aprill 2020, kell 17:15 (EEST)[vasta]
Jah, kirjutasingi pärast siia postitamist neile konkreetsetele kasutajatele, keda siin silmas pean. Pikne 24. aprill 2020, kell 17:22 (EEST)[vasta]
Kuna Pikne kirjutas mulle pärast selle postituse tegemist ning olin taga sel teemal põguses kirjavahetuses, siis märgin siin edaspidiseks ära paar enda arvates olulist asja:
  • Mitme kasutajakonto omamine on Vikipeedias igati legaalne. Ülalolev jutt "üsna rangetest piirangutest", osutused mitme konto kasutamise väidetavalt segastele asjaoludele, üleskutse mitme konto kasutamise "mõjuvate põhjuste" väljatoomiseks ja ettepanek nende puudumisel kontod linkida või loobuda ühe konto kasutamisest võib jätta eksliku mulje, et mitme konto kasutamine on taunitav. Nii see pole, taunitav on mitme konto kasutamine valeks otstarbeks. Kuni valeks otstarbeks kasutamist pole toimunud, seni ei peaks selliseid küsimusi avalikkuses tõstatama, eriti kui tõstatamise motiiv on peamiselt see, et kellelegi jääb segaseks, miks "praegusel juhul" mitut kontot kasutatakse.
  • Vikipeedias on taunitav anonüümsuse murdmine ehk selle avalik arutamine, missugune reaalne isik võiks mõne konto taga olla. Kuna pärast Pikse postitust pöördus mu poole selle postituse viitega veel inimesi peale tema, siis ilmselt olin ma tema postituses identifitseeritud kas osutusega WMEE-le või "viimasele ajale" vmt. Minu hinnangul ei oleks tohtinud sellist arutelu siin algatada enne konkreetse(te) kasutaja(te) käest uurimist, kas on olemas soov "tuua kasutajalehel selgelt välja" mitme konto kasutamine (nagu mina oma kasutajalehel olen teinud juba seitse aastat) või -- veelgi enam -- põhjendada kellegi ees mitme konto kasutamist kuni selleni, et kui põhjendust ei ole, siis kontod linkida või loobuda mõne konto kasutamisest.
Kokkuvõtteks, minu jaoks on see lahenenud, kui edaspidi selliseid küsimusi enne konkreetsete kasutajatega arutamist avalikult ei tõstatata. Ilma konkreetse osutuseta valeks otstarbeks kasutamisele ei peaks ilmselt pöörduma mitme konto omanike poole ka eraviisiliselt, sest see võib mõjuda kiusamisena ("may be perceived as a threat to the safety and well-being of the person being contacted"). Vikipeedia on Internetis üks väheseid tsiviliseeritud kohti, kus on jätkuvalt pseudonüümide kasutamine ja sellega kaasnev suhteline anonüümsus au sees ja ma tahaks, et see nii ka jääks. Minu meelest peaksime sellistes põhimõttelistes küsimustes olema just nimelt sama ranged nagu inglise Vikipeedias -- kui mitte rangemad!
Ja suur tänu Piksele, et ta sellele tähelepanu juhtis. Tunnustan tema head tööd ega vaidlusta tema tegevust kuidagi. Siiski arvan, et ta ei teeks sellest samasugust kokkuvõtet. Ühtlasi püüan edaspidi segaduste vältimiseks hoiduda oma kodanikunimega kontot lubama toimetama sama teksti, mida olen enne toimetanud pseudonüümselt jvp -- kui seda teen, siis püüan seda võimalikult selgelt arutelulehel või resümees rõhutada. --Märt Põder (arutelu) 3. mai 2020, kell 10:38 (EEST)[vasta]
Ma täpsustan paari asja, mille enne ka meie kirjavahetuses välja tõin. Mitme konto kasutamine ilma neid omavahel selgelt linkimata on viidatud inglise viki reeglitega kooskõlas vaid juhul, kui mitme kontoga ei redigeerita samu lehti. Nagu kirjavahetuses osutatud, oled sina seevastu viimaste aastate jooksul mitme kontoga läbisegi redigeerinud mitutkümmet lehte (sh arutelusid). Sellepärast ütlesin ülal, et minu meelest on hakatud mitme kontoga liiga vabalt ümber käima ning sellepärast tundub mulle, et ma siiski ei tõstatanud kontode linkimise küsimust ilma asjata. Ma ei tea, kas teised on sellega nõus, arvestades kontode senise kasutusega, aga kui ütled, et jälgid edaspidi hoolikamalt, et kontode tegevus ei ristu, siis minu poolest ka võiks asi olla sellega lahendatud ja kontosid ei tarvitse tingimata linkida.
Mulle endale tundub, et ma siiski ei andnud mõista, et igasugune mitme konto kasutus on taunitav, kui rääkisin konkreetsemalt arusaamatuste tekitamisest seoses mitme konto kasutamisega ning tõin välja, mil moel muu hulgas oleks kohane mitut kontot kasutada.
Minu postitus ülal puudutab mitme kasutaja tegevust mitme aasta jooksul. Ma olen üsna kindel, et ma pole ainus, kes seda tähele on pannud ning seetõttu ma ei arva, et minu postitus sinu puhul kuidagi rohkem n-ö anonüümsust oleks murdnud (ma ei nimetanud sind). Ma usun, et see küsimus siiski vajab üldist tähelepanu ning tuleks arutada ja/või võtta seisukoht selles, kas kontode selline vabam kasutus on uus norm või siiski mitte. Pikne 3. mai 2020, kell 15:11 (EEST)[vasta]
Otseselt nõuda, et alati piirdutaks ühe kontoga, minu meelest ei tasuks, küll aga peaks see olema hea tava, et kahe konto alt, mis pole ühe isikuni kokku viidavad, üht artiklit ei redigeerita. Miks? Sest see võib avaldada mõju redigeerimiskonfliktides, mida võivad iga kell algatada nö. välised jõud. - Melilac (arutelu) 3. mai 2020, kell 16:42 (EEST)[vasta]
Lugupeetud Pikne, nüüdse osutusega, et kuna, kui palju ja missuguseid lehti on mõne arvatavalt minuga seotud konto alt toimetatud murrad sa mu anonüümsust veelgi ja nüüdsest juba ilma igasuguse õigustuseta! Kuna tunnistasin, et kodanikunimega esinduskonto ja mõne pseudonüümse vikipedistikonto alt samade artiklite toimetamine tekitab segadust ning kinnitasin, et sellisest tegevusest tuleb hoiduda, siis selle edasine arutelu minu näitel on juba kohatu ega kõla heatahtlikult, eriti kuna juba rõhutasin, et mind häirivad tarbetud tähelepanuavaldused ametiisik Pikse poolt olukorras, kus mulle pole ühtegi sihipärast väärkasutust ette heita ja märkus korrektsuse kohta oli juba tehtud ning vastu võetud. Palun teistel administraatoritel seda Piksega arutada ja hoolitseda, et sellised asjad enam ei korduks. Muuhulgas märgin ära, et ma ei püüa paaniliselt peita isikute ja kontode seoseid, ei siin Vikipeedias ega väljaspool (kui mul oleks nii radikaalne anonüümsusvajadus, siis ma seda siin ei arutaks), aga ei soovi, et neid seoseid arutataks või siin avalikult dokumenteeritaks -- millega Pikne kas teadlikult või mõtlematusest tegeleb, ühtlasi ärgitades sellega tegelema teisi. Osutan igaks juhuks veelkord reeglitele, mille kohaselt pseudonüümide taga olevate isikute identiteedi üle avalik spekuleerimine, sh vastav uurimistöö ja selle avaldamine on lubamatu: "Posting another editor's personal information is harassment, unless that person has voluntarily posted their own information, or links to such information, on Wikipedia. /---/ Unless unintentional and non-malicious /---/, attempted outing is sufficient grounds for an immediate block. /---/ The fact that an editor has posted personal information or edits under their own name, making them easily identifiable through online searches, is not an excuse to post the results of "opposition research". /---/ Editors are warned /---/ that the community has rejected the idea that editors should "investigate" each other." Seejuures pole oluline, kas Pikne isiklikult oma läbinägelikkuses järeldab toimetamisajaloost mõne konto seotust või mitte-seotust sama isikuga või kas konto omanik peidab neid seoseid hoolega või lihtsalt ei tõstata neid, selline arutelu pole teretulnud. Kui inimesel on pseudonüümne konto, siis on see pseudonüümne konto ja see on selle inimese otsus, mille kahtluse alla seadmine ei ole kellegi asi, iseäranis peaks sellesuunalist survestamist vältima administraatorid, kellel on ligipääs täiendavatele isikuandmetele. Ma ei taha, et ma tunneks end Vikipeedias nagu autojuht, keda ahistajast politseinik iga päev tema koduvärava ees ootab, et iga kord tema saabudes ta peatada ja sõiduõigust tõendavaid dokumente kontrollida -- ka juhul, kui mul on kogu aeg dokumendid kaasas ja kunagi midagi ei juhtu. --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 08:10 (EEST)[vasta]
Esiteks, sa ise postitasid siia ja ütlesid, et küsimus puudutab sind. Mina seda ei nõudnud ega soovinud. Minu poolest oleks võinud sinusse puutuvalt asi sinnapaika jääda, kui oled lihtsalt edaspidi hoolikam ja seda ma sulle eelnevas kirjavahetuses ka ütlesin. Ma ei ole nimetanud ka sinu teist kontot. (Kuigi nüüdseks on üsna vähe mõtet keerutada ja seda mitte teha.)
Teiseks, kui väidad avalikus postituses, et ma võtsin teema üles justkui ilmaasjata, esitad seejuures valeväited ja tagatipuks süüdistad mind mingite reeglite rikkumises, siis on mul raske sellele vastamata jätta. Ma juhtisin eelnevalt meie kirjavahetuses sinu tähelepanu sellele, et sa ei kasuta mitut kontot kooskõlas inglise viki reeglitega. Kui väidad nüüd siin vastupidist, eeldades, et seonduvaid asjaolusid justkui ei tohi avalikult täpsustada, siis sa juba üsna selgelt ja teadlikult eksitad teisi selle suhtes, kuidas kontodega ümber käid. Mis puutub ettepanekusse rangelt inglise viki reegleid järgida, siis sellise ekistamise peale oleks sind tõenäoliselt inglise vikis pikemata blokeeritud. Inglise viki mitme konto kasutamise reeglites on ka eraldi välja toodud, et andmed (sh isiklikud andmed) võivad avalikuks saada, kui see on vajalik selleks, et kontode edasist väärkasutust tõkestada.
Kolmandaks, see ingliskeelne tsitaat käib isiklike andmete avaldamise kohta. Isiklikud andmed on viidatud lehel loetletud. Mina sinu kohta seesuguseid andmed avaldanud ei ole. Ma ei leia, et ma oleksin sind otseselt kuidagi ka survestanud või ähvardanud. Nagu öeldud, minu poolest oleks sinusse puutuvalt võinud asi sinnapaika jääda. Juhin tähelepanu, et ilus pole ka see, mida sina nüüd siin teed (en:WP:AOHA). Pikne 8. mai 2020, kell 17:18 (EEST)[vasta]

Mitme konto kasutamine ilma neid linkimata tekitab minus siiski küsimusi. Inglise viki reeglite järgi on see lubatav, kui töö teatud artikli(te)ga nõuab tõesti suuremat privaatsust. Ehk siis teine konto peaks selle punkti järgi olema pigem eradlikuks tegevuseks. Kui mõlemad kontod on seevastu enamvähem ühtviisi aktiivses kasutuses, nendega osaletakse ka arueludes, siis on kontode linkimata jätmist raskem õigustada ja arusaadavalt on ka märksa rohkem võimalusi arusaamatuste tekkimiseks. Inglise vikis on muu hulgas reegel, et ühel kasutajal ei tohi olla üle ühe administraatorikonto. Seda ei peaks minu meelest lubama ka siin. Kui üks kasutaja kasutab aktiivselt mitut kontot ning kõigile pole teada, et tegu on sama kasutajaga, siis võib üsna vabalt juhtuda, et mõlemad kontod esitataks administraatorikandidaadiks. Kui kasutaja eelnevalt teise konto õigustest ei loobu, siis mida sellisel juhul teeme? Minu meelest tuleb hiljemalt siis kontode seos ka eesti vikis avalikuks teha. Parem, kui mitme konto kasutajad mõistlikkuse piires väldiksid sellise olukorra tekkimist. Pikne 8. mai 2020, kell 17:18 (EEST)[vasta]

Nõustun. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. mai 2020, kell 18:25 (EEST)[vasta]
Sama isiku mitme konto esitamisega administraatorikandidaadiks tuleb tegeleda siis, kui see probleem tekib ja sellisel puhul peab ilmselt isik ise keelduma. Kui ta seda ei tee, siis on see pettus. Samamoodi sama isiku mitu kontot hääletamas või konkureerimas iseendaga kuu vikipedisti valimisel -- kõik need on käpiknukluse juhtumid, millega tuleb tegeleda siis, kui keegi seda teeb, aga mitte ennetavalt kõiki pseudonüüme jälitama, püüdes nende vahel ilma mingite rikkumiste kahtluseta seoseid leida ja oma uurimistöö tulemusi valimatult avaldama. Muide, kust me teame, et näiteks Pikne pole mitme kontoga administraator? Kas nõuame talt passi koopia postitamist siia? Kui pseudonüümsus on lubatud, siis see on lubatud. Rikkumistega ei saa tegelda pseudonüüme kogu aeg millestki kahtlustades. Tuleb silmad lahti hoida olukordades, kus rikkumised on võimalikud ja kahjustavad Vikipeediat, aga mitte käia kasutajatel järel ja nõuda avalikult ilma neilt enne nende plaane või seisukohta küsimata kontode linkimist vmt. Ma oma seisukoha esitasin ja rõhutan veelkord, et Vikipeedia julgustab kasutama pseudonüüme ja lubab eri põhjustel mitme konto omamist, skolastilistesse vaidlustesse mingite lausete tegeliku tähenduse vmt üle astuda ei kavatse, sest reeglite üldine suunitlus on minu arvates piisavalt selge. Jõudu kõigile! --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 19:23 (EEST)[vasta]
Küsimus oli sellistes juhtumites, millega seoses juba on kasutatud mitut kontot moel, mis on üheselt inglise viki reeglitega vastuolus ja mis minu meelest on ka siin probleemne. Nagu eespool mõista antud, siis mitme konto kasutamise võimalikud ebasoovitavad tagajärjed võtsin ma jutuks neist juhtumitest johtuvalt. Mingiks ennetavaks jälitamiseks või kõigi kahtlustamiseks ma seejuures soovi ei avaldanud. Mis puutub väitesse, et ma olla justkui valimatult mingeid andmeid avaldanud, siis sellele vastasin juba eespool. Pikne 9. mai 2020, kell 12:21 (EEST)[vasta]
Eesti viki reeglite - enamasti küll tavade - kujundamisel ei ole üldjuhul erinevust inglise vikist või vastandumist sellele otseselt välja toodud või teadvustatud, aga vahel on see üsna põhimõtteline. Näiteks ei ole meil siiani otsest keeldu ennast puudutava vikiartikli (isikuartikli, oma firma või töökoha artikli vms) redigeerimisele. Miks? Sest enamik inimesi on seni sellega mõistlikult hakkama saanud ja kuigi meil on väike kogukond ja koristusjaksu napib, leidub paari artikli kord aastas ajakohastajaid siiski omajagu ning see kaastöö on pigem positiivne, kohatise reklaami koristamine nõuab siiski vähem tööd kui kõigi artiklite pidev uuendamine. Las nad askeldada, eriti kuna siis peaks küsima, kust käib seotuse piir, ning Eesti on piisavalt väike, et mõne teemaga oleks isiklikult enamik inimesi, kes seda üldse tunnevad. Näiteks suuremate ülikoolide artiklid vajaksid hädasti lisatööd, mitte kõigi tudengite, vilistlaste ja õppejõudude eemaletõrjumist. Kultuurikontekst on teine, dünaamika on teine, reeglite erinevus on põhjendatud, ning ehkki igaüks isiklikult võib sellesse suhtuda, kuidas soovib, ei saa ta oma isiklikku suhtumise järgi joondumist teistelt nõuda.
Vabam suhtumine mitmekontolisusse ja adminidesse on mõneti analoogne. Admine ei ole meil palju, enamik käitub mõistlikult (või muidu nad adminiks ei jääks, degradeerimisjuhtumeid võib aga loetleda ühe käe sõrmedel). Kui palju on mitmekontolisi kaastöölisi, ei oska öelda, küllap rohkem kui ma oletadagi tean. Eks neid tehakse üpris erinevatel põhjustel, näiteks võib keegi tahta võistlusel osaleda nii, et tema muu tegevus hindajaid ei mõjutaks, või demonstreerida kellelegi kontoloomist. Praegu paistab, et kirgi sütitavad siiski vaid juhud, kus mitmest kontost üks on adminil.
Samas võib uue konto loomise põhjuseks olla just nimelt administaatus. Isegi inglise vikis on sellest üsna otse räägitud, kuna adminidel on võimalus seadistada oma kontole mobiiliäpi kaudu kaheastmeline tuvastus (ja tõenäoliselt vajaduski, adminikontosid üritatakse üsna usinalt häkkida), see aga on igapäevaseks kasutuseks vahel väga ebamugav (mis iganes põhjusel äpp kellegi telefonis sujuvalt ei tööta või tal alaline telefonikasutus kuidagi raskendatud on). Teisalt külastab Vikipeediat üsna palju (mulle tundub, et aina sagedamini, kuid see on subjektiivne hinnang) võitlevaid "sotsiaalse õiglusetuse sõdalasi", kes vaidluses tihti adminisõimamiseni välja jõuavad, mistõttu nendega võib tunduda rahulikum ja praktilisem suhelda mitteadminstratiivse konto alt. Üldse kaasneb administaatusega mõningal määral taaka, mistõttu inimestel võib olla eri põhjusi, miks pidada adminikonto ja muu tegevus sedavõrd lahus, et seost otse kuulutada ei taheta.
Sel juhul peaks vaatama iga juhtumit sisuliselt ja küsima, mida inimene nende eri kontode alt teeb. Näiteks: kas ta on lehekülje arutelus püüdnud osaleda mitme kasutaja alt poleemiliselt, jättes mulje enda seisukoha suuremast kandvusest, või lihtsalt parandas kunagi adminikonto alt mõne koma ja nüüd teeb selliseid asju tavakontoga? Esimesel juhul võiks kontoomaniku käest küsida, miks ta nii teeb, teisel juhul on probleem puhtformaalne, mitte sisuline. Kui keegi osaleb mitme kontoga hääletusel, on kuri selgelt karjas. Kui ta aga midagi sellist ei tee, mis Vikipeediat kahjustaks, siis võib kõrvalseisjal olla küsimusi, kahtlusi ja muid hingelisi pakitsusi kuitahes palju, ei avalik lintšimine ega salajased ebamäärased ähvardused stiilis "ma tean, mis sa eelmisel suvel tegid" ei teeni kuidagi Vikipeedia huve.
Inglise vikis on suur kasutajate ja kaastöö voog, arvukalt spetsialiseerunud admine ja keerukas bürokraatia. Meil on voog märksa vähem intensiivne, üksikjuhtumitesse süvenemine ja sisuline käsitlemine ei käi veel üle jõu. Nii et kokkuvõttes võikski jääda juhtumipõhise lähenemise juurde ning küsida iga kord, kas Vikipeedia kui terviku seisukohalt on tegelikult probleem või ei. Kas keegi püüab entsüklopeediat kuhugi kallutada, koguda imaginaarset võimu või teeb muul moel Vikipeediale kahju? Kui ei, las ta siis olla. Lõppeks on meil siin aegade jooksul väga imelikke tegelasi nähtud ja üldiselt ikkagi lepitud Issanda loomaaia kirevusega põhimõttel "las õitseda tuhat lille, kuni iga lille tegevuse kogusumma on positiivne". Kui hakata formaalseid reegleid karmistama, peaks need võtma läbi süsteemselt ja siis ei ole enam sugugi kindel, et me ka eesti Vikipeediale tänini omase inklusionismi ja separatismi juurde jääme. Ja see muudab kogu tegevuse iseloomu ega jäta ka kogukonna toimimist puutumata. --Ehitaja (arutelu) 11. mai 2020, kell 16:31 (EEST)[vasta]

Kas teadsid kvaliteet

"20. aprillil 10 aastat tagasi toimus 2010. aasta Mehhiko lahe naftareostus."

Siinkohal tahaks küsida, kuidas "toimub" naftareostus? Mitte ei teki, vaid toimub? Absurd... – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:1530:1010:d0a4:a19c:e0fd:add7:8505 (arutelukaastöö) 24.04.2020, 19:13‎.

Tegemist polnud sündmusega, mis kestis vaid ühe päeva, vaid mitu kuud. Sellises lauses võib "tekkis" viidata sellele, justkui toimuks naftareostus praegugi edasi. Peale selle ei ole sõna "tekkis" kah eriti täpne. -Mardus /arutelu 25. aprill 2020, kell 00:00 (EEST)[vasta]

Kõige I.

Teadmisjanuselt: kas "kõige esimene" on esimesest esimesem, ehk siis, milline hetke (25. aprill 2020, kell 18:02 (EEST)) 48-st määratlusest "kõige esimene" on kõige-kõige-esimene («esimeseim») (Näide: „Kõige esimene Sinu Metsa number ilmus 2003. aastal. Neli esimest numbrit ilmusid ajavahemikul 2003–2006 mitteperioodiliselt ajalehena“SM)? Möönan, et mõnes kohas ehk isegi kasutussobilik
Vrd. „viimane“ ja «kõige viimane» („viimaseim“, ~‘viimseim’)—Pietadè 25. aprill 2020, kell 18:02 (EEST)

Ma ei arva, et see liiasus oleks taunitav. Adeliine 25. aprill 2020, kell 22:01 (EEST)[vasta]
See küsimus on pigem üldise arutelu asemel Kuriussi arutelulehele sobilik. - Melilac (arutelu) 26. aprill 2020, kell 10:51 (EEST)[vasta]

Nobelprize.org Lingikõdu

Sorry writing in english article Wilhelm_Conrad_Röntgen links Nobelprize.org using http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1901/rontgen.html

As we have seen a lot of Lingikõdu we have spoken with the Nobelprize.org and can now link them using Wikidata P8024 The Nobel people has now created an unique id that for every prize winner that we now also store in Wikidata P8024 that can be used for linking Nobelprize.org. Dont hesitate to contact me salgo60@msn.com if you have questions

- Salgo60 (arutelu) 26. aprill 2020, kell 12:16 (EEST)[vasta]

Mul on raskusi teatud kasutajate veenmisega, et miks EKI soovitused ei kõlba, kui on olemas juba varasemates ÕS-ides keelepärasemad sõnad juba olemas. Või üldse, miks topitakse Vikipeedias igasuguseid värdsõnu igale poole, nagu EKi "keelekorraldajad" oleksid jumalad taevas. Kui on olemas juba lehitseja, siis ei pea see igal pool olema "brauser"; kui on olemas väga ilus sõna sünkroniseerimine, siis ei pea see olema "sünkroonimine"; kui on olemas infrastruktuur, siis ei pea seda absoluutselt igal pool asendama "taristuga"; kui on olemas multimeedia, siis ei pea see olema "multimeedium" (eww) jne. -Mardus /arutelu 26. aprill 2020, kell 22:18 (EEST)[vasta]

Samamoodi: kui on olemas optimiseerima, ei pea olema "optimeerima"; veel: uuendused > "värskendused". -Mardus /arutelu 26. aprill 2020, kell 22:32 (EEST)[vasta]

Optimiseerima ei ole igal juhul vajalik, optimeerima on selle õige kuju olnud juba väga ammu (vt nt "Võõrsõnade leksikon", 1979).--Morel (arutelu) 28. aprill 2020, kell 15:38 (EEST)[vasta]
Üldse olen igasuguste eerimiste vastu, leian just nimelt, et need on koledad.--Morel (arutelu) 28. aprill 2020, kell 15:40 (EEST)[vasta]
Mnjah, oludest tulenevalt kasutan sageli Andmekaitse ja infoturbe leksikoni / Standardipõhist tarkvaratehnika sõnastikku (https://akit.cyber.ee/ ja https://stats.cyber.ee/), kus, kui standardi ostuks sente napib ja näpp eksib, kuvatakse kasutajale: «Leitud märksõnades (0) Leitud artiklites (0) Ei leidnud? 1. See ei ole koolisõnastik Otsi aadressilt: http://keeleveeb.ee . Arvutisõnu otsi aadressidelt: http://www.eki.ee/dict/its/index.cgi http://vallaste.ee/ 2. See ei ole Google Otsi registrist või vali vihjete hulgast. // 3. Ei tea kus oled? Loe meie tiitellehte»
Normi olemasolu on kasuks suhtlejaile, sentide „olematusolu“ mitte alati, mõnikord siiski, IMHO.—Pietadè 28. aprill 2020, kell 16:13 (EEST)
Näide ka: ‘SCSI’ (ja paljude muude märksõnade) kohta selgituseks kirjas «(= Small Computer System Interface, "väikearvutisüsteemi liides", loe: skazi)», mis oli ilmselt juba kirjutamise ajal aegunud, ja on homme veelgi aegunum, miski pidepunkt v6ix siiski olla...(nt, kui ostaksid 1925. aastal kehtinud standardi järgi liha (mitte roti ega tihase), (koore)võid vms, siis standard tagaks (troika kaalutletud otsusel, valikuna "kuul v elu") vähemalt rasvatihase liha); tänase standardi järgi vist on isegi "pandeemiline sool" keelunimekirjas, kohalike VKEdest soolakasvatajate toetuseks
«Üldise arutelu» lehel olles..., ei üldista, üldiselt, muidu, mine sa tea...—Pietadè 28. aprill 2020, kell 17:06 (EEST)
Lihtsalt, mõni tund tagasi kaubakoormatega (kummidest näha;-)) Tallinna poole voorivate rekkade järel Tartus edasisõiduvõimalust oodates, ristmikul, sündis mõtteid...—Pietadè 28. aprill 2020, kell 17:20 (EEST)
  • Optimeerima ei ole kantseliidis enne 2010ndaid (kõige varem enne 2000–2010) praktiliselt kunagi levinud olnud; see ja teised käkerdised hakkasid esinema alles siis, kui tekkisid ebaprofessionaalsed tõlked inglise keelest. -Mardus /arutelu 28. aprill 2020, kell 21:22 (EEST)[vasta]
Mina näe siin olen ja saan suht pidevalt näppe pidi nt äpi (application) "äpitamise" eest, st vahendamisena kui „rakendus“; „kahju“ muidugist, et see «kommunism» (~XVII saj kõverväljend ca 0,1 „õigest“ kohast sündinud "lauakommete" (Ooops, pandeemiliste) kohta, kuigi, nt sm Kimi paradiisis käimata) on edasiarenduses (matriarhaat → patriarhaat → eelsotsialism → sotsialism → kommunism → arenenud_kommunism → "täiskommunism" (röövkapitalism ↔ harilik kapitalism (capitalism vulgaris)) → kollektiivõndsus (kremeeritud tuhaurnides)) arenguteel nii kiirelt nabanööri lõike teel katkestatud, samas, suusolevat keelt (ikkagi u 1 (üks) miljon ligi 10 (kümnest) miljardist) ülistades: kas pole ikka hea ja soe tunne, et keel suus (ekstaheerimata olekus)...—Pietadè 29. aprill 2020, kell 01:27 (EEST)
Samas, „pandeemialaineliselt“ (kuhu küll see eelmine SARS kadus???), inimesed tervikuna on alati hakkama saanud, ei ole põhjust oletada, et praegu (täna) ei saaks; nt eilne teade, et UK hooldekodudes surnute arv on kolmekordistunud, on osa protsessist, meeldib see meile või mitte, ja meid kandev Maa on senini oma "mantlil" olijate talumise/poputamisega toime tulnud, pole ehk alust arvata, et Maa oma asukatega loodusest antud toimimismalli unarusse jätaks—Pietadè 29. aprill 2020, kell 02:01 (EEST)
Samal lainel: huvitav, nt, kui pikk on see üle maailma kokkuostetud tualettpaberite rull; ehk siis, lahtikeritult, mitu korda nt Marsini ja tagasi???—Pietadè 29. aprill 2020, kell 02:18 (EEST)
Säärase sõnasalatiga ^ ei ole midagi pihta hakata. -Mardus /arutelu 2. mai 2020, kell 22:40 (EEST)[vasta]
Väide, et "optimeerima" pärineb käesolevast sajandist, ei pea paika. Keelekorraldajate seisukoht oli juba 1970. aastail, et võõrsõnade lühem vorm on soovitatav ja "eeri" pole vajalik, kui tegusõna lähtub nimisõnatüvest, nt plaan-plaanima, hiljem skanner-skannima jts näited. Sama päritolu on sünkroonima. Ssgreporter (arutelu) 2. mai 2020, kell 23:37 (EEST)[vasta]
Jah, kaheksakümnendatel kasutas Harju Elu vahel seda vormi. Hiljem see tasahilju levis, kuid kantseliiti jöi vanem vorm veel pikalt püsima. - Melilac (arutelu) 3. mai 2020, kell 14:39 (EEST)[vasta]
Ma olen viimane, kes hakkaks seletama, justkui EKI-l alati kõiges õigus oleks, aga antud juhul tekib küll küsimus, et kui ei õnnestu teisi enda isiklikes keele-eelistustes veenda, äkki siis ei peakski? Kui keegi väidab, et sünkroniseerima on "väga ilus sõna", määratleb see minu silmis ta keele-esteetilise võimekuse üsna üheselt. Kui üldsõnalisele viitele "keelepärasemate" sõnade kohta järgneb tiraad, milles peetakse ilmselgeks, et infrastruktuur on parem kui taristu, kuid ühtlasi on lehitseja parem kui brauser, siis kinnistab see eelneva seisukoha lõplikult koos veendumusega, et antud juhul ei ole sõnal "keelepärane" muud tähendust kui retooriline, kuna see kõlbab õigustama ükskõik millist isiklikku harjumust. Las see isiklik idiolekt siis olla ja toogu ta omanikule palju rõõmu, ent seda ei pea teistele peale suruma, kui sisulisi argumente ei ole. --Ehitaja (arutelu) 4. mai 2020, kell 13:18 (EEST)[vasta]
Samamoodi võib väita, et suurel osale eesti rahvast on EKI tädikeste poolt pealesurutud sõnandid, mille kohta keegi ei ole suvatsenud küsida, et kas eesti keele kõnelejad on nõus nende kasutamisega sellisel määral, et vanad sõnad tuleks kogu Eesti eestikeelsest Vikipeediast välja rookida ainult selle nimel, et eesti keelt saaks rohkem teotada.
Probleemi püstitus seisneb kahes osas:
  • EKI tädikesed ja nende andunud jüngrid tõenäoliselt teavad (vaevalt et nad ei tea), et kellegi meelest on Õigekeelsussõnaraamat (ÕS) siin nagu jumalasõna ja teavad samuti, et siinsed ÕS-i andunud järgijad heidavad kõrvalekaldujad ja mittenõustujad kohe kõrvale, tühistades nende inimeste püüded, mis püüded on mõeldud selleks, et eesti keelt liialt ei risustataks ebapraktiliste uudissõnadega. Mikspärast on brauser millegipoolest parem kui lehitseja? Samamoodi, miks pidi keegi tädike otsustama, et "reka" kirjutataks ühe k-tähega, "late" ühe t-tähega, kui on juba suupärased rekka ja latte?
  • EKI tädikeste suunised on antud üles-alla meetodil ja neid võetakse vastu samamoodi, julgemata küsida ja uurida, kas suunis oli õige või mitte, ning kas seda oli reaalselt ka vaja. Peale omistatud "autoriteedi" ei ole tegelikult mitte midagi, mis annaks — või tohiks anda — EKI tädikestele eesti keele risustamise üle üldse mingit võimu.
-Mardus /arutelu 22. mai 2020, kell 18:06 (EEST)[vasta]
1. Eestis on algusest peale vana ja väärikas traditsioon, et keelekorraldusliku taotlusega sõnaraamatutes ilmub rohkem ja vähem õnnestunud uuendusi, millest mõni läheb käibele ja mõni mitte. Mingis mõttes võiks seda rahulikult võtta, läbiminematud koristatakse lõpuks sõnaraamatuist jälle ära. (Mõndpidi on hullem probleem sellega, et need koristatakse ametlikust eesti keelest päris ära, nii et kui keegi vana raamatut loeb, siis uutest sõnaraamatutest abi ei saa, vananenud keelendid pühitakse vaiba alla.) Mõne sellise puhul muidugi protestitakse ka, olen isegi protestinud. Samas tuleb jällegi tõdeda, et inimesed peavad ebaõnnestunuiks erinevaid sõnu ja mõne jaoks on uus ka üsna ammune sõna. (Tean elukutselist keeletoimetajat, kellele mina tutvustasin sõna elik, ta oli seda seni trükiveaks pidanud. Samas mu kunagine eestlasest korteriperemees kurtis, et tema ukrainlannast kaasa jäi hätta keeleeksamil, kuna seal küsiti mõttetuid väljamõeldud sõnu. "No mis sõna see ent on?" Ei hakanud talle ütlema, et see tähendab teadvusel olevat liikumisvõimelist puud.) Nii et ilu on vaataja silmades. Ma ise tahan ka rekkast ja lattest kirjutada, kuid paljugi, mis ma tahan.
2. Põhimõtteliselt ei keela keegi kirjutada EKI-le või helistada nende keelenõuandesse (Youtube'is on üks eepiline video nende öövalvest), avaldada lehtedes keelekorralduslikku poleemikat (kirjutasin ka ise kunagi protestipoeesi, mille leiab Google'ist fraasi "See eesti keele säädus" otsides) või anda trükki kas või omaenda sõnaraamatu. (Tean vähemalt üht eesti vikipedisti, kes on seda teinud, ehkki ta on küll EKI...ee..."onuke"?) Teoreetiliselt on (või oli?) EKI-l isegi mingi tolmunud foorum, kus küll mingit aktiivset kommunikatsiooni ei toimu. Samas on tõsi, et ega nad kommunikatsioonis kunagi eriti head pole olnud. Umbes samasugused kerge autisminoodiga nohkarid nagu vikipedistid, peaksime teineteist hästi mõistma, aga...
3. Viimane väide on faktiliselt vale. Keeleseaduse 4 lg 2 põhjal andis Vabariigi Valitsus 2011. aastal välja määruse "Eesti kirjakeele normi rakendamise kord", mis muuhulgas teatab järgnevat: "§ 2. Kirjakeele normi rakendamine. (1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (2) Lõikes 1 nimetatud kirjakeele normi allikad tähistatakse järgmiselt: 1) õigekeelsussõnaraamatu tiitellehe pöördele märgitakse tekst "Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/" ja õigekeelsussõnaraamatu võrguversioonile lisatakse märge "Vastab väljaandele ...../uusima õigekeelsussõnaraamatu pealkiri ja ilmumisandmed/. Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/"" Või, noh, muidugi, võib ju öelda, et igasugune riiklik võim on "omistatud "autoriteet"". Mulle kui anarhistile on see vaade südamelähedane, ent mina kui küünik nendin samas, et tavakodaniku jaoks on valitsuse määrusel põhinev voli ikkagi objektiivselt ette antud. --Ehitaja (arutelu) 23. mai 2020, kell 00:49 (EEST)[vasta]
Keelekorraldajad oskavad muu hulgas oma eelistusi arusaadavalt selgitada, nad on sobiva ettevalmistusega ja keeleküsimustes kogenud. Kui mul on valida, kas järgida nende soovitusi või siin ette pandud sõnasoovitusi, mis heal juhul panevad kukalt kratsima, siis ma ei ole raske valiku ees.
Mardus, siin on nüüdseks korduvalt osutatud, et sinu kriitika on suuresti lahmiv. Sulle on näidatud, et sa lihtsalt pole eriti kursis sellega, milline on teatud sõnade levik eesti keeles ning kuidas, millal ja miks üks või teine sõna eesti keelde on tulnud. Peale EKI on olemas veel näiteks Emakeele Seltsi keeletoimkond, mille seisukohtadega keelekorraldajad arvestavad, ning muud terminoloogid ja erialasõnastike koostajad, kelle soovitustega keelekorraldajad samuti paljudel juhtudel arvestavad. Keelekorraldajad selgitavad küll oma eelistusi, neile saab küsimusi-ettepanekuid esitada. Kui sa lihtsalt eriad seda ning sellele vaatamata räägid edasi tädikeste diktaadist, jüngritest jne, siis seda võib pidada juba pahatahtlikuks.
Keelekorraldajate selgitustele nimetatud sõnade kohta sai eelmises arutelus juba viidatud. Ka reka ja late kohta leiad selgituse hõlpsasti keelenõu kodulehelt, aga näib et sind tegelikult ei huvitagi need selgitused. Siin pole enese väljaelamise koht, sellised maneerid võiksid jääda samusesse perekooli foorumisse, mida eespool esile tõstsid.
Mis tühistamistesse puutub, siis tühistanud olen mina seni vaid paar sellist muudatust, milles oled muu hulgas taastanud lihtlabased grammatikavead, mida on eelnevalt juba korra parandatud (eesti keeles nimelt käänatakse sõnu, ka nimesid). Pikne 28. mai 2020, kell 14:04 (EEST)[vasta]

Kuidas on karantiin ja pandeemia mõjutanud Vikipeediat?

Andsin eile digikultuuriaasta korraldajatele aru, mida on Wikimedia Eesti seoses pandeemiaga teinud, osutasin karantiiniprojektile ja sellele, et sarnased algatused või projektid on rohkem või vähem ametlikus vormis aset leidnud Vikipeedia harudes üle maailma. Aga võimalik, et Vikipeedia rollist pandeemiainfo dokumenteerimisel võiks kirjutada ka Wikimedia Eesti blogisse või ka muusse meediasse ühe artikli. Kui kellelgi on märkusi, mis statistilisi või sisulisi muutusi Vikipeedias ja sõsarprojektides on seoses karantiini ja pandeemiaga toimunud, kas ja kuidas on sellega seoses muutunud sinu enda, kaasautorite või uute kasutajate käitumine, artikliloome vm tegevus, siis seda oleks huvitav kuulda. --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 08:28 (EEST)[vasta]

Minu juttu kuuleb siit. Kuidas on siis mõjutanud? --Märt Põder (arutelu) 14. mai 2020, kell 19:00 (EEST)[vasta]
Minu juttu saab lugeda siit. Aga aeglaselt. --Märt Põder (arutelu) 21. mai 2020, kell 23:29 (EEST)[vasta]

Tühjad muudatused

Kuidas suhtuda tühjadesse muudatustesse, kus ainsaks eesmärgiks midagi artikli ajalukku jätta, nt [3]? Mulle tundub, et artikli ajalugu ei ole õige koht selliseks "kaastööks" ja muudatusi peaks tegema vaid siis kui on soov midagi artiklis täiendada. --Metsavend 11. mai 2020, kell 11:03 (EEST)

Vast läks kogemata nii, et resümee sai kirja, aga muudatuse sisseviimine ununes ära. Miks peaks keegi meelega midagi sellist tegema? --Minnekon (arutelu) 11. mai 2020, kell 11:34 (EEST)[vasta]
Kui inimene ise kirjutab tühjadele muudatustele korduvalt selgitusi nagu "art ajalukku: May 10: 3 things you need to know today 1. Russia confirmed 11,012 new coronavirus infections Sunday, bringing the country’s official number of cases to 209,688 /.../ 3. President Vladimir Putin told Russians on Saturday they are "invincible" when they stand together as the country on Saturday marked the 75th anniversary of the end of World War II on lockdown from the coronavirus. https://www.themoscowtimes.com/2020/05/10/coronavirus-in-russia-the-latest-news-may-10-a69117", siis ilmselt kasutab ta artikli ajalugu märkmepaberina ja üldse mitte kogemata. Tavapärasem oleks lisada materjal, mida hetkel menetleda ei jaksa, ent millest võiks artikli juures abi olla, artikli arutellu. Miks ta seda ei tee, ei oska arvata, aga nagu rahvatarkus ütleb: siilid ongi salapärased. Kas sellesse tingimata kuidagi suhtuma peaks, on omaette küsimus. Olgu peale imelik, ent kas see kahjustab kuidagi Vikipeediat? --Ehitaja (arutelu) 11. mai 2020, kell 15:50 (EEST)[vasta]
Ilmselt ei kahjusta, aga on häiriv. Kui näen, et on tehtud muudatus, antud juhul isegi kaks, siis tahaks teada, mida on muudetud, aga tegelikult pole midagi või on lisatud kuskile mittevajalik tühik. Ilmselt tuleb ignoreerida selle kasutaja "muudatusi". --Metsavend 11. mai 2020, kell 16:05 (EEST)
Kui ikkagi Kasutaja:Pietadè meelega nii teeb, siis on see muudatuse resümee funktsiooni valel eesmärgil tarvitamine. Kahju on see, et artikli kohendamiseks otsitakse lisainfot ennekõike arutelulehel ja praeguses kohas jääb see teistele pigem märkamata, ja see, et artikli ajaloo vaatajatel teeb see oluliste muudatuste leidmise raskemaks. --Minnekon (arutelu) 12. mai 2020, kell 09:54 (EEST)[vasta]
Inglise vikis peetakse tühimuudatust sobivaks, kui eelneva muudatuse või selle resümee kohta on tarvis teha teatud täpsustusi (vt en:Help:Dummy edit), aga siin paistab küll, et tegu on lihtsalt resümee väärkasutusega. Sellised ebamäärased kommentaarid ja tsitaadid, mille juures pole selge, kas või mida neist lähtuvalt artiklis tegema peaks, võiks olemata olla ühtviisi nii resümeedes, aruteludes kui ka peidetud kommentaarides (<!-- ja --> vahel). Pikne 24. mai 2020, kell 13:22 (EEST)[vasta]

Resümeerivalt: paar korda teinud nn "tühje muudatusi" (mis ei ole ühe kolmveerandsajandilise juubeli (75 a-t II MS/Idarinde lõpust) tähistamise kohta ehk palju); samas meeldib mulle kopeerida resümee lahtrisse tehtu sisu, mitte ainult selleks, et hiljem oleks artikli ajalugu vaadates ülevaade toimunust, vaid ka selleks, et teistel ei oleks vaja raisata artikli avamiseks aega / raha elektrienergiale jne.
Samas, suur tänu sündmuste võimendamise eest!!!—Pietadè (arutelu) 23. mai 2020, kell 21:35 (EEST)[vasta]
Lisaks, teemaalgatajale: 20,8% resümeega tavamuudatusi versus minu 73,7% resümeega tavamuudatusi, kes meist on "rohelisem", "häbelikum", "nahaalsem" jne?—Pietadè (arutelu) 23. mai 2020, kell 22:03 (EEST)[vasta]

Ma loodan, et ma olen ainuke, kes Pietade jutust möhkugi ei möista, ta vist ei armasta kas küsimustele vastata või selget juttu arutelulehel väljendada. --Ave Maria (arutelu) 23. mai 2020, kell 23:30 (EEST)[vasta]
Viimast. Küsimusele ta vastas. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 08:27 (EEST)[vasta]
Ehk siis kinnitas, et asjad on nii nagu Minnekon arvas. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 08:30 (EEST)[vasta]
Need võõrkeelsete allikate tsitaadid, nii mitme tähemärgi ulatuses kui resümeesse mahub, ei anna minu meelest mingit ülevaadet ega võimalda aimata, mida ja kuidas artiklis muudeti. Ka siis, kui resümees on täpselt see uus lause, mis artiklisse lisati, pole aimatav, mida see resümees ütlema peaks, kui resümeed üldiselt nii ei kasutata, sa ise ka ei kasuta. Ma olen nõus, et sellised resümeed üldiselt lihtsalt tekitavad segadust ning raskendavad ajaloo ja viimaste muudatuste sirvimist. Kui pole mahti kirjutada resümeesse adekvaatset kokkuvõtet sellest, mida muudeti (nt "uuendasin haigusjuhtumite arve"), siis võiks küll resümee pigem tühjaks jätta. Pikne 24. mai 2020, kell 13:22 (EEST)[vasta]

Kõigi lehekülgede arv

Täna ületas eestikeelse Vikipeedia kõigi lehekülgede arv 500 000 piiri. Velirand (arutelu) 15. mai 2020, kell 10:53 (EEST)[vasta]

No see siis tähendab, et ümbersuunamislehti on umbes 291 000? Seoses sellega on mul küsimus, miks Google-i otsingumootor toob etteotsa ainult pealehti, kuid mitte ümbersuunamislehti. Kuidas ja miks ta üldse vahet teeb? --Hirvelaid (arutelu) 15. mai 2020, kell 12:21 (EEST)[vasta]
Google vist valib etteotsa neid lehti, millele on rohkem suunamisi. --Ave Maria (arutelu) 15. mai 2020, kell 12:51 (EEST)[vasta]
Mitte ainult ümbersuunamised. Ka kategooriad, aruteluleheküljed, Vikipeedia nimeruumi lehed jne.
Ümbersuunamiste tuvastamine ei ole keeruline ja miks peakski Google linkima ümbersuunamislehekülgedele. Ivo (arutelu) 15. mai 2020, kell 13:08 (EEST)[vasta]
Teise nimekuju alt otsides ei leia Google ju midagi, ehk siis Google säärane poliitika ei aita otsijal artikleid leida ja ümbersuunamise nimekuju kaudu sisuni jõuda. Aga Google teeb nagu Google tahab ja meie seda muuta ei saa... - Melilac (arutelu) 16. mai 2020, kell 07:58 (EEST)[vasta]

Vikipeedia suvepäevad 2020

Head vikipedistid! Sotsiaalne isolatsioon on väga kurb olnud ja loodan teid suvel ikkagi päriselt näha. Vikipeedia suvepäevad tulevad. Selleks, et nad tuleksid võimalikult toredad, võiksite enne öelda, mis te asjast arvate. Asjast arvamise aitamiseks tegin küsitluse: Google forms. Wikimedia Eesti avalikus jututoas Slackis anti küsitluse osas nõu ka. (Kõik huvilised on jätkuvalt sinna oodatud, kui on soovi MTÜ tegemistega kursis olla või kaasa rääkida.) Palun küsitlusele vastata hiljemalt 31. maiks. Loomulikult võib arvamust avaldada ka siinsamas. Adeliine 19. mai 2020, kell 12:31 (EEST)[vasta]

Mismoel võiks lihtsurelik Slacki ligi saada? Google osutus vastava teabel leidmisel kaunis kasutuks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. mai 2020, kell 16:45 (EEST)[vasta]
Vastav link on Wikimedia Eesti veebileheküljel. Liituda saab muidu siin. Ivo (arutelu) 19. mai 2020, kell 18:08 (EEST)[vasta]

Tere! Tuletan meelde, et kes pole veel vastanud, siis küsitlus ootab :). Adeliine 27. mai 2020, kell 08:08 (EEST)[vasta]

Küsitluse tulemused on kohal. Küsitluse koostaja kommentaare: Eelistatud kohti vaadeldes tekkis mõte uurida saunavõimalusega turismitalusid-puhkemajasid-kämpinguid Peipsi rannas Sibulateel. Mõnele neist sai ka juba uuriv kiri saadetud ja paar tükki on ka vastanud (2 ööpäeva voodeid 12-18 inimesele 400-500 €, sh saun, telkimisruum ja toiduvalmistamise tarvikud, wifi olemasolu varieeruv). WMF ei luba koroona tõttu hetkeseisuga nendeantud rahaga üritusi korraldada, aga loodame, et see olukord muutub. Põhiprogramm kahel päeval + erientusiastide reedepoolik. Huvi avalike üritustega ühildamise vastu on vähene, tervishoiusituatsiooni arvestades on ilmselt mõttekam hoida omaette. Eelistatud on augusti esimene pool, aeg sõltub ka asukoha asutuse võimalustest, mida hiljemaks broneerimine jätta, seda vähem on vabu kohti ja kuupäevi. Arutelu- ja õpitoateemadest märkisin paksus kirjas populaarsemad, mille kohta võiks programmi lisada tervele seltskonnale mõeldud sessioonid (täpset teemat ja sisu vaja kindlasti täpsustada ja ette valmistada), populaarsuselt järgmistele võiks näiteks näha ette sessioone, mil toimuvad paralleelselt mitu teemagruppi. Huvitav tähelepanek on see, et kõige rohkem soovitakse saada uusi teadmisi-oskusi tehnilistel teemadel ja samal ajal pole vastanute seas kedagi, kes oleks valmis selles valdkonnas teisi harima.

Oodatud on kommentaarid. Adeliine 2. juuni 2020, kell 08:14 (EEST)[vasta]

Palun avaldada arvamust küsitluse tulemuste ja minu kommentaaride kohta. Adeliine 11. juuni 2020, kell 10:58 (EEST)[vasta]

Niisiis oleks osavõtutasu toetuseta 60-70 krooni. Mõte - uurida, milline tehniline teema populaarseim, proovida hankida külalislektor, kuigi sellel aastal seda vist veel teha ei saa. - Melilac (arutelu) 11. juuni 2020, kell 15:52 (EEST)[vasta]

Hoolimata sellest, et lootsin ammu juba teatada midagi positiivset, on kahjuks olukord selles osas endine, et WMF ei luba oma rahastusega korraldada füüsilisi üritusi. Hetkel üsna nõutu seis seega. Tähistamist vajaksid muidu ka eestikeelse Vikipeedia 18. ja MTÜ Wikimedia Eesti 10. sünnipäev, nii et eriti närune lugu. Konstruktiivsed ideed ja allapandud õlad on teretulnud alternatiivsete võimaluste osas, mida mäletamisväärset siiski ette võtta, kui rahvarohkete pidude pidamine on raskendatud. Adeliine 17. juuli 2020, kell 02:04 (EEST)[vasta]

Kui ei saa, siis ei saa, pole ju sellist vajadust, et nui neljaks ära teha. Järgmisel aastal on niikuinii eelised a: broneerida on ilmselt lihtsam, ja b: saaksime oma külalislektori ka kohale. - Melilac (arutelu) 17. juuli 2020, kell 20:18 (EEST)[vasta]
Miks ei lubata? --Vihelik (arutelu) 18. juuli 2020, kell 19:21 (EEST)[vasta]
irw, loomulikult pürokraatlikud karoonaparanoikud, kes ei suuda erinevustega maailma eri kolgastes harjuda ja ega ei pinguta selleks eriti kahh :D
Please note that as of 18 March 2020, all offline (in-person) events,
conferences, and gatherings funded by the Wikimedia Foundation taking
place before 15 September 2020 have been cancelled or postponed until
further notice. Continue reading this page for more information.
allikas: https://meta.wikimedia.org/wiki/COVID-19
vt ka https://meta.wikimedia.org/wiki/Community_Resources/COVID-19_Update_on_Wikimedia_conference_grants
suwa 18. juuli 2020, kell 19:40 (EEST)[vasta]
Sünnipäevasid on ennemgi tähistatud teatava vahega, et aeg paremini sobiks. Kui vahe üle kuu ei lähe, siis minu meelest kõlbab veel sünnipäeva pidada küll. - Melilac (arutelu) 19. juuli 2020, kell 08:59 (EEST)[vasta]

Kentsakatest kommetest

Viimasel ajal on mulle Vikipeedias jäänud silma mõned uuemad kombed, millest ma hästi ei mõista, miks inimesed nii teevad.

  • Võõrkeelseid nimesid ja jutumärkides pealkirju topitakse kursiivi, nii et teksti ilmuvad Oxfordi ülikooli King's College ja Vergiluse "Georgica" (kindluse mõttes pannakse kursiivi isegi jutumärgid). Eesti õigekirjareeglid midagi niisugust ette ei näe, nii et kust see komme tuleb, ei tea.
  • Eludaatumite lõpust jäetakse ära riik, justkui oleks absoluutselt enesestmõistetav, et iga Vikipeedia lugeja teab, kus asub Woolsthorpe ja millist Colombot silmas peetakse. Kahtlen sügavalt.
  • Kui riik pannakse, siis seatakse kohamäärangud rivvi mitte Vikipeedias (ja teistes eestikeelsetes entsüklopeediates) varem valdavalt kasutatud järjestuses linn-haldusüksus-riik, vaid vastupidi, riik kõige ees. Mispoolest nii parem saab, mina ei tea.

Eks ole teisigi veidrusi kohatud, aga kõik ei tule praegu meelde. Kui keegi oskab selgitada, kust see laps need laulud võttis, öelgu mulle ka. --Ehitaja (arutelu) 21. mai 2020, kell 01:17 (EEST)[vasta]

Kahe esimesega nõus, aga teksti sees (mitte eludaatumite juures) tuleks minu arust küll just riik ette panna, sest nii eesti keeles tehakse. Andres (arutelu) 21. mai 2020, kell 08:58 (EEST)[vasta]
No ma räägin just sõnastusest daatumite juures. Võtame ENEst Karl Ristikivi: "16. X 1912 Uue-Varbla küla, Saulepi vald". Küla enne, vald pärast, riigi vaikivad maha (nad jätavad enamasti üldse ruumi ära). "Arvo Kukumägi (9. VIII 1958 Satserinna, Petseri rajoon". Jne. --Ehitaja (arutelu) 22. mai 2020, kell 17:50 (EEST)[vasta]
Eesti õigekirjareeglid kursiivi ette ei näe, aga vähemalt minu kooliajal peeti seda heaks tavaks, et võõrkeelsete nimede tekstist eristamiseks ametlikumates tekstides kursiivi kasutaks (kirjutatud tekstides käis selle asemel laineline joon alla). Ka EKI vanemad (uuemate kohta ei tea) keelereeglite raamatud möönavad kursiivi sellist kasutamist, kuid ütlevad selgelt, et see pole kohustuslik. Veerandsada aastat vana komme võib olla aegunud, kuid kindlasti pole see uuem vikipeedia komme. - Melilac (arutelu) 21. mai 2020, kell 13:01 (EEST)[vasta]
Kui tõesti kuskil selline tava oli, siis see tava polnud kindlasti mitte hea, vaid kummaline. Vanasti, kui arvuteid veel ei olnud ja tekste kirjutati kirjutusmasinaga, tuli kursiivi märkimiseks soovitud tekstile joon alla tõmmata, et tinaloamees teaks trükikojas sinna kaldkirjas tähed otsida. Selliste joonte tegemine kirjutusmasinaga oli võimalik, aga raiskas palju aega. Igatahes masinakirja ja grammatikat õppinud masinakirjutajad oleksid tarbetu kursiivi märkimisest keeldunud. Oletan, et probleem võis olla inimestel, kes ei suutnud vahet teha tsitaatsõnal ja võõrapärasel nimel. Või siis neil, kes jumaldasid võõrkeelse teksti võõraid keelereegleid. Kuriuss (arutelu) 22. mai 2020, kell 22:34 (EEST)[vasta]
Nimede ja kursiiviga on see raskus, et vahel ongi esiletõstu tarvis. Tuleks tähele panna, kas nime kasutatakse (lõpetas King's College'i) või mainitakase (kooli nimeks sai King's College) ja ka seda, kas tegu on parasjagu võõrnimega või muu tsitaatsõna või -väljendiga. Mõnikord kiputakse kursiivi lisama ka sinna, kuhu seda tarvis pole ja teinekord jälle ära korjama ka sealt, kust ei peaks.
Riigi ärajätmisest eludaatumite juurest võiks ehk aru saada nii, et esimene lause on paremini loetav, kui sulgudes osa on võimalikult lühike ning kui linnanimi on lingitud, siis sellega peaks olema ikkagi näidatud, millise kohaga on täpsemalt tegu. Kui infokastis on koht eraldi real, siis sealt on ehk küll vähem põhjust riiginime ära jätta. Pikne 21. mai 2020, kell 13:43 (EEST)[vasta]
No ma näen massiliselt näiteid, kus riik on ära jäetud, olgu infokast või ärgu olgu, ning rida lõpeb kohakesega, millest isegi mina ei tea, millises riigis see asub või tollal asus - ja ma tean veidraid asulaid kindlasti märksa rohkem kui keskmine eestlane. Kursiivi kasutamine selleks, et rõhutada nime seal, kus jutt käib just nimelt nimest või nimekujust, mitte sellega tähistatavast, on teine olukord. Ent suvalises tekstikohas suvalisi nimesid järsku kursiivistama kukkuda on mõttetu, puhas visuaalne reostus. Saaks ju ka punaseks värvida, alla joonida ja poolpaksuks teha, ent äkki ei peaks, kui eristamiseks on niigi suur algustäht ja jutumärgid? Nõukogudeaegses ortograafias oli muudki omapärast, ühel Tartu endisel poehoonel püsib tänini neoonkiri, kus poe nimi on jutumärkides. Aga me ju ei hoia sellest kombest kramplikult kinni. --Ehitaja (arutelu) 22. mai 2020, kell 17:50 (EEST)[vasta]
Põhjenduseks ärajätmisele võib vist lugeda ka seda, et tegemist on X maa isikuga - siis võiks nagu eeldada, et sellel maal ta ka sündis või suri ja nagu Pikne juba märkis, muudab selline lihtsustamine esimese lause paremini loetavaks. Samas - isegi kui linna nimi on lingitud, peaks riiginimi teatud juhtudel kindlasti olema. Juhul kui keegi Hispaania kirjanik või sportlane on sündinud Colombias Cartagenas, pole riiginime ärajätmisele õigustust (Cartagena on ka Hispaanias). - Melilac (arutelu) 22. mai 2020, kell 12:59 (EEST)[vasta]
Arthur C. Clarke on inglise ulmekirjanik, seega on tema surmakoht Colombo Inglismaal ja riiki nimetama ei pea. Loogiline. Järgmiseks võtame Karl Ristikivi. Eesti kirjanik, seega... --Ehitaja (arutelu) 22. mai 2020, kell 17:50 (EEST)[vasta]
Tjah, see on naer läbi pisarate. Kentsakad on ka need juhud, kus keegi on sündinud Saksamaal, aga surnud Virginias jms. Osa selliste kõrvutuste puhul võib oletada, et tekst on tõlgitud ameerikakeelsest ja -meelsest allikast, aga üks tõlkimise põhimõtteid on ju ka see, et tõlgitavat teksti tuleb käsitleda kontekstis, sh sihtturu ja -keele kontekstis: kui ameeriklasele piisab teadmisest, et inimesed sünnivad ja surevad kuskil tema kodumaa osariikides, siis meie poolt vaadates on vägagi oluline märkida, et tegu on just USA selle või tolle osariigiga. Või mõnel muul juhul hoopis India osariigiga. Või Kanada provintsiga (muide, olen kohanud, et Ontariot peetakse USA linnaks või osariigiks). Omaenda kaugest koolipõlvest mäletan, et miskipärast kippusin just Pennsylvania ja Philadelphia puhul sassi ajama, kumb on USA linn ja kumb osariik. :) Üks muidu asjalik keeletoimetamistalgute võistleja parandas Wisconsini Wisconsi linnaks, sest tema juhtumisi polnud Wisconsini osariigist kuulnud. Eksimine on inimlik, mitte keegi ei tea kõigest kõike. Aga me saame mainitud asjades väljenduda pisut täpsemalt, et Vikipeedia kasutaja ei peaks hakkama ilmaasjata klõpsima, et uurida näiteks, kus see Virginia riik nüüd asuski. Kuriuss (arutelu) 22. mai 2020, kell 22:00 (EEST)[vasta]
Ontario maakond on USA-s muidugi olemas. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 20:36 (EEST)[vasta]
Arthur C. Clarke'i surmakoht Colombo pole mitte Inglismaal, vaid Sri Lankas :>. Seepärast ongi tähtis, et surma aeg oleks nii linn (asustus) kui ka riik. Lisaks on Colombo-nimelisi asukohti veel vähemalt kolm tükki, sh lennujaam, administratiivjaotis ning linn Brasiilias. -Mardus /arutelu 22. mai 2020, kell 18:16 (EEST)[vasta]
ja mina veel mõtlesin, et ulmekirjaniku puhul on loomulik mõelda, et tegu on kuukraatriga ;)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu23. mai 2020, kell 22:52 (EEST)[vasta]
Vabandust, aga minu meelest meil enamasti just ei ole riiki märgitud, see on pigem olnud erand. Lihtsalt linn/koht peaks olema lingitud. Riigi võiks lisada siis, kui on mingi tundmatu kohake või samanimelisi mitu.--Morel (arutelu) 29. mai 2020, kell 00:52 (EEST)[vasta]
Miks? Kas internetis saab ruum otsa? Kellegi sünni- ja surmariik on info, mida mulgi on korduvalt vaja läinud ning vaevalt ma küll ainuke naiivik olen, kes seda Vikipeediast otsib - ja on pettunud, kui ei leia, sest kellegi meelest on olnud täiesti piisav, kui koht määratletakse suvalise külakese järgi (häbi olgu neil, kes Woolsthorpe'i ei tea). Tundmatus on ülimalt individuaalne ja seetõttu väga vilets kriteerium, enamik eestlasi ei tea suurest osast maailma riikidest ühtki asulat nimetada. --Ehitaja (arutelu) 31. mai 2020, kell 02:40 (EEST)[vasta]
Jahh, täitsa nõus eelkirjutajatega, kes on meenutanud, et entsüklopeedia on ikkagi tarbimiseks, s.t lõpptarbija vajadustega arvestamist, mitte ainult mingitte reeglite järgi kribamist jne jne. Meeldetuletuseks, et onju sanhosee asbub juu kalifornias, eks? Sao Jose. suwa 31. mai 2020, kell 08:18 (EEST)[vasta]
Mulle on ka jäänud rohkem mulje, et riik on enamasti teadlikult ära jäetud, mitte seda pole niivõrd eraldi ära korjamas käidud. Selles Clarke'i artiklis oli ka alul ilma riigita. Kui riik on ära jäetud põhjendusega, et esimene lause on paremini loetav, kui sulgudes osa ei venitata asjatult pikaks, siis nõustuda sellega või mitte, aga selline põhjendus vähemasti on minu meelest adekvaatne. Kui linn või muu asula on lingitud, siis tegelikult ju enamasti leiab küll Vikipeediast riigi ka siis, kui seda kohe daatumite kõrval pole. Minu meelest ka võiks riigi lisamiseks pigem olla mingi eriline põhjus. Vähemasti kõige tuntumate kohtade (nt Eesti linnad, Euroopa pealinnad) kõrval tundub riik eriti asjatuna. Seda küll, et kui sünniaja juures on riik, siis võiks võimalusel olla riik ka surmaaja juures, ja vastupidi. Pikne 31. mai 2020, kell 21:07 (EEST)[vasta]
Inimesele, kes oma vaba aja entsüklopeedias veedab, tunduvad elementaarsed paljud teadmised, mis normaalsetele inimestele seda teps mitte ei ole. Mina teadsin, millise riigi pealinn on Valletta, juba varateismelisena. Enamik inimesi ei tea surreski. Kui keegi tahab nüüd teha "pftt" ja kuulutada, et ega me entsüklopeediat mingitele traktoristidele või kassapidajatele ei tee, siis lasku käia. Aga aeg-ajalt räägitakse retooriliselt suuri sõnu õpilastest. Kas te arvate, et keskmine kooliõpilane teab Euroopa riikide pealinnu? Tunduvalt vähem kui keskmine entsüklopedist, see on kindel. Ja siin on juba toodud ridamisi näiteid paikadest, mille asukohariik on ära jäetud, ehkki pole teps mitte elementaarne isegi vikipedistile. Muidugi võib väita, et kui artiklis ükskõik millises kohas on riigile korrakski vihjatud, siis põhimõtteliselt "leiab küll Vikipeediast riigi". Kahtlemata, ning lugeja võib ka saata entsüklopeedia kuradile ja guugeldada, küll hea tahtmise korral leiab. Ja siis võime meie siin pärast imestada, miks noorem põlvkond eelistab ingliskeelset vikit eestikeelsele (ja lõpuks ei õpigi ära, kuidas mingit asja või kohta eesti keeles nimetatakse, sest milleks, korralikku süsteemset infot eesti keeles niikuinii ei anta, infootsioskused on praktiliselt vajalikud vaid inglitsi). Järgmise etapina võiks kirjutada sünni- ja surmadaatumitest välja ainult numbri, sest kuud teab ju igaüks nagunii või saab selle Vikipeediast leida - põhimõtteliselt on meil ju kõik kuud artiklitega kaetud. Ja siis võiks hakata loobuma eesnimedest, neid niikuinii saab kuskilt mujalt ka leida. Tõesti, miks peaks entsüklopeedia infot andma? --Ehitaja (arutelu) 31. mai 2020, kell 22:17 (EEST)[vasta]
Kui kuupäeva juures on linnanimi, siis on see ju lingitud kohe samas, mitte "artiklis ükskõik millises kohas". Kui link tõesti puudub, siis saab selle vajadusel lisada. Siis leiab lingitud artiklist eeldatavasti ka riigi. Nii nagu teistegi mainitud asjade kohta leiab täpsemad andmed lingitud artiklitest. Sellepärast ei tundu antud küsimusse puutuvalt minu meelest eriti oluline, kas mõni koht on üldtuntud või veidike vähem tuntud. Pikne 31. mai 2020, kell 22:41 (EEST)[vasta]
Mis inglise Vikipeediasse puutub, siis seal peetakse ka teatud asju (mh kohti) üldtuntuks, eriti linkimisse (ülelinkimisse) puutuvalt (vt en:MOS:OVERLINK). Pikne 31. mai 2020, kell 23:01 (EEST)[vasta]
Kui me hakkame lähtuma sellest, et üheski artiklis ei tohi korrata infot, mis on mõnes lingitud artiklis, siis saame muidugi oluliselt lühemad artiklid. Aga kas peaks ikka eeldama, et kasutajale tuleb ulatada võimalikult lakooniline luukere ja on tema mure kõik lingid järjest läbi klõpsides kontekst kokku korjata, või võiks anda esitatud faktide vahetus läheduses ka nende konteksti, vähemalt selle kõige olulisema osa, mis on mõistmiseks vajalik? Riigi nimetamine linna taga ei muuda artiklit oluliselt pikemaks ega avalauset palju keerukamaks. Kui on tahtmine avalauset lihtsustada, siis pigem võiks kaaluda häälduste ja seitsmes keeles nimeversioonide tõstmist infokasti, kus need oleks selgelt struktureeritud. --Ehitaja (arutelu) 2. juuni 2020, kell 11:50 (EEST)[vasta]
Aga mulle tunduks kentsakas see, kui kirjas oleks, et Johann Voldemar Jannsen suri Tartus, Eestis. Tõsiselt ka. - Melilac (arutelu) 11. juuni 2020, kell 15:59 (EEST)[vasta]
Näide on natuke ebaõnnestunud, sest Jannsen suri hoopis Venemaal ja 30 aastat enne Eesti riigi loomist :D Ning kentsakus on siiski subjektiivne tunne ja seda ei saa kriteeriumiks võtta. Muidu ma arvan, et isiku sünni- ja surmakoht (erinevalt kohast, kus ta tegutses ja tähelepanuväärseks sai) pole nii oluline ja kuulub pigem rubriiki "Huvitavaid fakte". Pole hullu, kui selle täpse asukoha saab teada infokastist või tekstist või selleni jõudmiseks on tarvis linna või valla nime lingile klõpsata, eriti kui tegu on tuntuma paigaga. Viimasel juhul võib aga arusaamatusi tekitada asjaolu, et linn võis toona teisele riigile kuuluda kui praegu (nagu Jannseni näiteski). --Minnekon (arutelu) 11. juuni 2020, kell 18:03 (EEST)[vasta]
Näide sai selline valitud ju sihilikult, sest Tartu on Tartu, sõltumata sellest, kas tegemist on Tartu piiskopkonna, Rootsi riigi, Venemaa või Eestiga. - Melilac (arutelu) 13. juuni 2020, kell 06:52 (EEST)[vasta]
Aa, no siis me mõtleme sarnaselt, et riik pole nii tähtis. --Minnekon (arutelu) 13. juuni 2020, kell 09:10 (EEST)[vasta]
"Pole nii tähtis" tähendab antud juhul, et lugeja võiks mingit infot saada, aga me otsustame seda talle mitte anda. Laku panni, lugeja! Ja lugeja lähebki inglise Vikipeediasse, kui eesti oma jätab ta mõistatama, mis riigis võis 1785. aastal asuda Hanau. Kui teda sinna piisavalt palju kordi saadetakse, siis ta enam tagasi ei tule (noortega kipub seda aina rohkem juhtuma). Aga kas see ei jõua siinkirjutajatele pärale või on neil lihtsalt ükskõik, mine võta kinni. --Ehitaja (arutelu) 15. juuni 2020, kell 23:51 (EEST)[vasta]
Mõne jaoks võib see tõesti oluline olla, et asi oleks kohe alguses selgelt välja toodud, ja mõne teise jaoks on see kogu see sünni- ja surmakoha info kohe esimeses lauses tarbetu infomüra, mis ei lisa mingit olulist väärtust. Seepärast ei ole veel üks või teine osapool rumal või ükskõikne. On täiesti loomulik, et kõigil ei ole ühesugused eelistused. Miks on vaja seda maha teha? Või kust sa võtad, et iga lugeja on eelistab artiklit just sellisel kujul tarbida, nagu sina? Ivo (arutelu) 16. juuni 2020, kell 00:17 (EEST)[vasta]
Võtsin järjest paar juhuslikku keeleversiooni lahti. Ehk kui vaadata seda sama näidet, siis ingliskeelses artiklis ei ole sünni- ja surmakohta sissejuhatavas lõigus sugugi mainitud. Küll aga leiab selle mallist ja üsna detailsel kujul. Sama on teinud lätlased. Ka see on üks võimalus info esitamiseks. Sakslased seevastu ei vaevu välja tooma, et kus täpselt see Hanau asub (ja ma olen üsna kindel, et iga saksa keele oskaja ei tea automaatselt, et kus üks selline Tartu suurune linnake paikneb). Taanlased esitavad seda teavet üldse ainult mallis ja sama lakooniliselt kui sakslased. Ei lähe grammigi detailsemaks ka itaallased või leedukad. Ukrainlased jätavad täpsema teabe aga malli, kuid mainivad sünni- ja surmakohta ka esimeses lauses. Ivo (arutelu) 16. juuni 2020, kell 00:36 (EEST)[vasta]
Nagu ma juba ütlesin, oleks minu jaoks kentsakas näha avalõigus riiki. Põhjus: Mida ma seal täpselt näha tahangi? Kas seda, kus asub Hanau või Tartu praegu või seda kus nad toona asusid? Kas ma tahaks seal näha, et Jannsen suri Eestis või Venemaal? Ma kujutan ette, et lugejad ja nende ootused on ka selles vallas kaunikesti erinevad. Sellist informatsiooni saaks malliga palju paremini esitada ja ukrainlaste esitusviisi pean ise parimaks. - Melilac (arutelu) 16. juuni 2020, kell 13:06 (EEST)[vasta]
No praegu on meil levinud esitusviisi nullvariant. Mall on ilmselt parem kui mitte midagi (oletan, et pead silmas infokasti, mitte lihtsalt avalause kujundamist mingi uue malli abil vms), ehkki mulle isiklikult meeldiks ka avalause (nimi ja eluaastad korduvad ju samuti mallis, no ja siis, kas peaks need kah ära kustutama?). Mina tahaks ideaalis näha mõlemat paiknemist, nii sünniaegset kui ka praegust seisu, ehkki ajalooline on primaarne ja praegune potentsiaalse muutlikkuse tõttu sekundaarne. Inglise vikis on mitmeid kombeid, mille matkimist ma heaks mõtteks ei pea, osa neist tuleneb traditsioonist ehk harjumusest ja osa globaalsuse tõttu kujunenud pealiskaudsusest (liitartiklid absurdini välja, nt alateemade suunamine põhiartiklile, kust suunatu järgmiseks välja toimetatakse, nii et infootsijale jääb suunamine arusaamatuks ja info leidmata). Paljudes inglise biograafiates on sünni- ja surmakoht kirjutatud teksti koos muude asjaoludega, mida võib ühelt poolt küll pidada informatiivseks (vahel on hea teada, kas keegi suri kodus või võõrsil, salamõrva või vanaduse tõttu), aga teisalt on halb otsida (ja puudumine ei torka kohe silma). Sakslastel võib olla sarnane suhtumine nagu siin eespoolgi soovitatud - kui miski on Eestis, ei maksa öelda, olgu koht kui obskuurne tahes. Lause kujul teksti alguses esitatud koondinfol on oluline tarbeväärtus: paljudel, kes Vikipeediast määratlusi ja lühielulugusid võtavad, on oluliselt mugavam võtta kogu info ühest kohast, mitte hakata seda tekstist ja infokastist kokku otsima (ma ise teen seda tööd praegu Vikitsitaatides, kus malle ei ole ja kuhu neid kopeerida ka ei saaks, aga sama laadi kokkuvõtlikke lauseid kasutatakse väga paljudes muudeski kirjatöödes). --Ehitaja (arutelu) 17. juuni 2020, kell 17:03 (EEST)[vasta]
Selles on sul õigus, et nullvarianti eelistada ei tasuks. On põhjusi, miks infokasti eelistada, ja Ivo toodiud näidete puhul ongi tõenäoliselt just see. Ma ise kasvasin üles Krimmis Oktjabrskojes või Büyük Onlaris (tänapäeva mis maa??), mida võib infokastis Krimmiks ka nimetada. Avalõigus oleks parem vältida sellist teksti nagu "Sündis Costa Ricas, suri Virginias". Lihtsalt automaatselt maa panek oleks vastuolus neutraalsuse põhimõtetega, olukorra lahtiseletamine avalõigus aga sinna ei sobiks. Ja kui isik sünnib ja sureb kahes erinevas segases tsoonis (näiteks Gaza sektoris ja Mägi-Karabahhias), on asi avalause jaoks hull. Aga asukoha puhul üht teisest primaarsemaks pidada pole nagu põhjust - kui keegi sündis Sokoto sultanaadis või Sillas, siis pole just palju neid, kes ütleks : "Ahhaa, siis sealt ta ongi pärit!" - Melilac (arutelu) 20. juuni 2020, kell 08:25 (EEST)[vasta]

Pildid kohukestest

Tere! Algatuseks tahan mainida, et ma pole kogenud Vikipeedia kasutaja ja minu tehtud muudatused on tavaliselt kirjavigade parandused. Nüüd aga asja juurde: kas Wikimediasse tohib üles laadida kohukeste pilte? Tegu on pakendis olevate kohukestega ja piltidel on näha kohukese tootja ja kohukese nimi. Ehk tegu on siis eestvaates tehtud piltidega. Elan Soomes ja alati kui Eestis käin, olen ikka kohukesi ostnud. Ka Soomes müüakse Eestis toodetud kohukesi Soome kaubamärgiga. Mõtlesin, et ehk pole kohukeste piltide üleslaadimine lubatud kuna seda võiks ehk reklaamimiseks pidada? --Eestimees94 (arutelu) 24. mai 2020, kell 18:25 (EEST)[vasta]

Pakendil kujundanud kunstnikul on autoriõigused. Pakendita kohukese pilt on niikuinii teiste tootjate suhtes ausam... - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 20:33 (EEST)[vasta]
Ok, ei pane siis pilte üles. --Eestimees94 (arutelu) 24. mai 2020, kell 20:41 (EEST)[vasta]

Samas sellised pildid Commonsisse sobivad: CheeseSupermarket. --WikedKentaur (arutelu) 20. juuni 2020, kell 21:42 (EEST)[vasta]

Sobivad põhimõtteliselt ka pildid vanadest (kunstniku autoriõigused lõppenud) pakenditest, näiteks vanadest šokolaadi-, kommi- või küpsisepakenditest ja ka kohukesepakenditest. Tehniliselt võid ka kohukesepiltide puhul oodata autoriõiguste lõppemiseni, need siis üles laadida ja kõik on OK. Pilt veel väärtuslik minevikupilt pealegi. - Melilac (arutelu) 23. juuni 2020, kell 10:25 (EEST)[vasta]
Ma pole elus veel kordagi näinud kohukesepakendit, millel oleks kunstniku nime mainitud. Ainsa juhtumina, kus ma ise seda nimetada oskaks, meenub Raivo Järvi - ja see on puhtalt tema stiili küsimus. Seega on praktiliselt võimatu teada, millal täitub maiustuse pakendi kujundanud kunstniku surmast 70 aastat. Ja kuna kohuke on suhteliselt hiline leiutis, ei ole põhjust eeldada, et isegi kõige esimeste Eestis toodetud kohukeste pakendite kujundajad tingimata surnud peaks olema, ammugi veel 70 aastat tagasi. Teoreetiliselt võimalik, kuid väga vähetõenäoline. Võiks muidugi mängida usule, et toote kujunduse autoriõigus kuulub tootjale ning autori enda õigusi võib ignoreerida, aga sel juhul piirduma tootjatega, kes pandi kinni üle 70 aasta tagasi ilma õigusliku järjepidevuse alusel potentsiaalsete pärijateta. Selliseid on, ent ka nende jahtimine on vaevaline. --Ehitaja (arutelu) 2. juuli 2020, kell 14:51 (EEST)[vasta]
Eestimees94, Melilac, Ehitaja, WikedKentaur, raskete juhtumite puhul saab kasutada ka trikke, et autoriõigustega kõik seaduse silmis korras oleks. Näiteks kohukese pakend võib olla pildil kuskil nurgas ja pilt keskendub millelegi muule. Rakendub commons:de minimis. V-o küll libe tee, ent hädalahendus nt panoraamivabaduse ja nt kohukese piltide juures--Estopedist1 (arutelu) 6. juuli 2020, kell 10:23 (EEST)[vasta]
Ja siis võtab keegi Commonsis foto ja lõikab kõik peale kohukese pildilt välja. Geniaalne lahendus! Kaniivel (arutelu) 6. juuli 2020, kell 11:32 (EEST)[vasta]

Kaasaegsete tänavavaadete keelamine puhtalt selle pärast, et sealt saab midagi kaitstut välja lõigata oleks ka imelik. --WikedKentaur (arutelu) 13. juuli 2020, kell 20:44 (EEST)[vasta]

Jah, see on üks põhjus, miks nii teha ei maksa. Teine on see, et de minimis'e rakendus on praktiliselt kõikjal sisuline: kui tühja lõuendi all paremal nurgas on pisike kukk, siis on see Karlssoni kukepilt ja kuke illustreerimiseks vaba ei ole. De minimis käib vaid pildil tõesti ebaoluliste kunstiteoste kohta. Kui kedagi pildistatakse monumendi taustal ja on näha, et pildistamise põhjus on monument kui taust, siis de mininis ei rakendu, kasutajat monumendi autoriõigustest ei vabastata. Seda ei mõõdeta mehaaniliselt pinnaprotsendi järgi. Commonsisse teoreetiliselt saaks muidugi panna hoiatusmalli, et pilt on mõeldud X üldiseks illustreerimiseks ning on vaba vaid sellisena, Y ja Z pildil on kaitstud elemendid ja neid esile tõsta ei ole lubatud, kuna siis de minimis-õigustus kaob. Aga ma kahtlen, kas usin kroppija seda seal loeb või aru saab. Pildistage kohukesi ilma paberita ja lahtilõigatult, seda vähemalt praeguse seisuga Eesti autoriõigus ei paista kaitsvat (ehkki teoreetiliselt on ka niisugune areng võimalik). --Ehitaja (arutelu) 6. juuli 2020, kell 13:20 (EEST)[vasta]
Kaniivel, tubli, kasutaja:Ehitaja! Mu mõned varjatud eeldused osutusid vigasteks (nt tuletatud teose keeld). Enwikis on selliste juhtumite puhul võimalik toetuda fair use põhimõttele-Estopedist1 (arutelu) 13. juuli 2020, kell 14:12 (EEST)[vasta]
Jah, mõnel juhul ongi pakend kaubamärk ja õigused kuuluvad firmale. (Jänks, Nurr, Anneke, Vana Tallinn, Mulinaad, Jõmmu, Viru Valge, Kalevi pähklitega pakendid, Kiss spritzer, Matmazel, Neda, purgidžinnide kaanekujundus, Serbia No problem dražeed, ZaZa, Sanda Napolitanke, erinevad Ferrerod, Najlepše Xelje, Prima küpsised, liköörikommid Cherry, Fazon, Anguse konservid, Sweet Sweet, Kyorin, Kodusai, Valio, Maag, Röstipala, Siesta, Vavsotkin). Neile kehtib Madridi lepe. Taolisel puhul ei saa pilti Commonsisse pista isegi siis, kui tead, et kujundaja surmast 70 aastat möödus. - Melilac (arutelu) 13. juuli 2020, kell 19:28 (EEST)[vasta]
See on see, miks mulle õigustatud kasutuse erand inglise vikis vastukarva on. Esiteks on see kasutajatele kogu muus maailmas alatu lõks, kuna inimestel pasundatakse üldiselt kõrvad täis juttu, nagu Vikipeediast võiks kõike võtta, ja siis tuleb kõige popimast vikist järsku tüng. Ja teiseks ajab see vikipedistide endi jaoks segaseks, mida siis võib või ei või, ning tekitab kiusatuse mingi sarnane üleüldine erand leiutada - aga selle käigus unustatakse enamasti nii see, et õigustatud kasutuse puhul peab rangelt võttes olema mingi õigustus, miks kellegi omandis olev pilt sealt "laenatakse", kui ka see, et kohalik õigus sellele enamasti alust ei paku. Rääkimata muidugi kurvast tõigast, et isegi USAs ulatub õigustatud kasutus täpselt sinnamaale, kus tuleb keegi, kel on rohkem raha. Ebamäärasuse tõttu on see lai, aga samas pakub kasutajale palju vähem tegelikku kaitset kui ELi konkreetsed kasutuserandid. Nii et igatepidi halb harjumus. --Ehitaja (arutelu) 13. juuli 2020, kell 19:30 (EEST)[vasta]

iseenesest on ka konkreetse lubaküsimise alusel lisatud tootefotosid: --WikedKentaur (arutelu) 13. juuli 2020, kell 21:03 (EEST)[vasta]

Sel viimasel puhul käis see kusjuures sedakaudu, et Eesti Toiduainetööstuse Liitu läks pakkumine selle kohta, et Eesti toidust Vikipeedias rohkem juttu teha ja (vist ainukesena) reageeris üleskutsele Liviko.
Aga muidu on jah suht ainsaks lahenduseks tootjate poole pöörduda, sest neile kuulub kogu see disain ikkagi koos kogu naha ja karvadega. Samuti on neil olemas korralik pildimaterjal enda toodetest. Ivo (arutelu) 14. juuli 2020, kell 00:02 (EEST)[vasta]

Vikidata probleem?

Paar päeva on mul Wikidatas eesti viki artikli linki lisades vastus:
Could not save due to an error.
Invalid CSRF token.
Kas probleem on Wikidatas, minu arvutis/ühenduses või milleski kolmandas? --Ave Maria (arutelu) 26. mai 2020, kell 09:22 (EEST)[vasta]

Probleem on Wikidatas, välislinkidega saab opereerida, aga ümber nurga. - Melilac (arutelu) 26. mai 2020, kell 17:56 (EEST)[vasta]
Mul sama asi tänagi:
"Invalid CSRF token." on sõnum, mille saan vastuseks, kui püüan lisada lehte jälgimisloendisse... (FF ja GC),
MS Edge ei lase sissegi logida («Näib, et sinu sisselogimisseanss on probleemne. Seansiärandamise vastase ettevaatusabinõuna on see toiming tühistatud. Palun saada vorm uuesti.»)...
Selle siin (esmakordsel?) salvestamisel: «Vabandust! Meil ei õnnestunud seansiandmete kaotuse tõttu sinu muudatust töödelda.
Võimalik, et oled välja loginud. Palun veendu, et oled endiselt sisse logitud ja proovi uuesti. Kui see ei toimi, siis proovi logida välja ja seejärel tagasi sisse ning kontrolli, kas brauser lubab sellest võrgukohast küpsiseid.»—Pietadè (arutelu) 11. juuni 2020, kell 22:06 (EEST)[vasta]
Ja just äsja õnnestus ITA pandeemia art muudatused salvestada alles teisel katsel...;-( —Pietadè (arutelu) 11. juuni 2020, kell 22:12 (EEST)[vasta]
Mul oli ka täna sarnaseid probleeme Commonsis ja eestikeelses Vikipeedias. Ivo (arutelu) 12. juuni 2020, kell 03:18 (EEST)[vasta]

Wikimedia Eesti

Nüüd sel laupäeval (13. juunil) on MTÜ Wikimedia Eesti üldkoosolek [elektroonilisel kujul]. Kui keegi soovib MTÜ-ga liituda, siis kõik huvilised on igati oodatud. Samuti on kavas uue juhatuse valimine... ehk kui keegi tahab tulla ja osaleda Wikimedia Eesti tegevuse suunamisel, siis selleks avaneb väga hea võimalus. Ivo (arutelu) 12. juuni 2020, kell 03:18 (EEST)[vasta]

Leedukeelne Vikipeedia

Täna õhtuks jõuab leedukeelne Vikipeedia vast ka 200 000 artiklini. Ivo (arutelu) 12. juuni 2020, kell 11:22 (EEST)[vasta]

Mall:Teekaart lisamine

Kas keegi oskab aidata, kuidas malli lisata et see töötaks? Leidsin numbrit (Q25522253) Wikidatast, lisasin seda Open Street Mapis, lisasin malli artiklis. Kahjuks ei tööta. Mida ma tegin valesti ja kuidas õigesti teha? Geonarva (arutelu) 20. juuni 2020, kell 20:03 (EEST)[vasta]

Praegu paraku saab dünaamilisel kaardil esile tõsta ainult neid OSM-i ruumikujusid, millel juures on Wikidata ID juba varasemast olemas. Wikimedia kaardiandmebaasi pole mitu kuud uuendatud ja pole selge, kas see saab lähiajal korda (vt phab:T243609). Varem kulus OSM-i muutmise järel nii umbes päev või kaks, enne kui objekti sai siin kaardil esile tõsta. Pikne 20. juuni 2020, kell 21:24 (EEST)[vasta]

Прошу помочь с дополнением списка.--Kaiyr (arutelu) 25. juuni 2020, kell 12:37 (EEST)[vasta]

Sellega on seotud: Kasahstani suursaadik Eestis ja Eesti suursaadik Kasahstanis.
Saatkonna enda lehel on kirjas ainult, et "Suursaadik Heiti Mäemees andis oma volikirja üle president Nursultan Nazarbajevile 18. oktoobril 2017". Augustist 2014 oli seal suursaadikuks Jaan Reinhold. Ivo (arutelu) 25. juuni 2020, kell 18:22 (EEST)[vasta]

Wikimedia kaubamärgi asendamine

Wikimedia Foundation plaanib asendada Wikimedia kaubamärgi Wikipedia kaubamärgiga, selle protsessi peatamiseks kogutakse allkirju avalikule kirjale. MTÜ Wikimedia Eesti juhatus arutab chapteri nimel allkirja andmist, toetusallkirju saavad soovijad anda ka eraisikust kogukonnaliikmena. Adeliine 30. juuni 2020, kell 16:27 (EEST)[vasta]

Arendamisel on vidindus uutele kasutajatele

Marshall Miller WMF-ist demos täna Poola vikikonverentsil väga põnevat asja. WMF arendab ja katsetab juba mõnes vikis uut vidinate komplekti uutele kasutajatele, mille eesmärk on vastregistreerunuid nende esimeste muudatuste teel paremini aidata ja ka edaspidiseks meeldival viisil viki külge siduda. Näiteks, et asjakohasemat tuge pakkuda, küsitakse registreerunult esmalt, mis põhjusel ta registreerus (nt artikli kirjutamiseks, pildi lisamiseks vms), ja palutakse valida huvivaldkonnad (nt ajalugu vms) ja määratakse talle mentor (kogenud kasutajad saavad end mentorite nimekirja lisada), kellele ta saab otse oma kodulehelt (lisanduv kaart kasutajalehe ja arutelu kõrvale) küsimusi saata. Oma kodulehel näidatakse talle mh linke abilehtedele, aga võib-olla kõige olulisem osa on muudatuste soovituste paneel. See näitab artikleid kasutaja huvivaldkondade põhjal, kuhu tal oleks alustuseks kõige lihtsam muudatusi teha. See töötab toimetusmallide põhjal. Soovitatud artikli avamisel muutmiseks annab abipaneel lisajuhiseid muudatuste tegemiseks ja võimaldab saata jooksvalt küsimusi otse kesksesse helpdeski. Lisaks näitab koduleht kasutaja loodud/muudetud artiklite vaatamiste arvu (nö mõju paneel). Järgneva aasta jooksul loodetakse see vidindus rakendada 70-100 vikis. Kogu see värk on uuele kasutajale vabatahtlik, tahtmise korral saab ta sellest ka mööda minna. Projekti leht. Adeliine 3. juuli 2020, kell 19:25 (EEST)[vasta]

Veel haldusreformist

Avastasin Nedsaja küla artiklit vaadates, et kaart kajastab maakonda valesti, haldusreformieelselt. Tõenäoliselt on selliseid talgutest jäänud pisivigasid infokastides veelgi. - Melilac (arutelu) 18. juuli 2020, kell 22:43 (EEST)[vasta]

"99-66" kujulised jutumärgid

Pietadè kirjutab: "99-66" jutumärgid (vt nt https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=54) on Eestis ametlik norm.

Kui nii, siis miks see meie Vikipeedias normiks ei ole saanud ja üldine kasutuseelistus paistab olevat sirgjutumärgid [" "]? Muuseas, minu telefoni klaviatuur ei võimaldagi "99-66" kujulisi jutumärke. Samal teemal vt ka Jutumärkide kuju. Ursus scribens (arutelu) 19. juuli 2020, kell 13:05 (EEST)[vasta]
────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────
Erimärke saab ka „märkhaaval“ sisse toksida. Vt Special Characters in HTML[1]
────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────
See oli pigem/samuti kontekstis “ametliku kirjandusega”, kui pidada eestikeelseid direktiive, määrusi jne ja nende kirja/keelekasutust millekski; järjekindlalt ühe kuju vahetamine teise vastu ei näi olevat produktiivne tegevus (vt nt ka Maire Raadik. Jutumärgid „“), või siis teha nii, et kõiki võimalikke kujusid oleks proportsionaalselt, et keegi ei saaks viidata V-le kui autoriteetsele eeskujule...;-)
‘sirgjutumärgid’ võivad olla ka kujul ['' '']...
«"» on omal kohal nt kui <ref name= või <gallery caption= sisaldavad võrdusmärgi järel mitut elementi (nt <ref name="„Kännu kuke“ vanus"> <gallery caption="„Tõde ja Õigus“ kaanepildid">) —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2020, kell 13:30 (EEST)[vasta]
Sellest on mitu korda juttu olnud. Jutumärkide kuju kohta ei ole "Eestis ametlikku normi". Siit (lk 183): Jutumärkidel on eesti keeles eri kujusid /.../ Mida eelistada, on seega osalt kokkuleppe asi, kuid ühes väljaandes vms tuleks kindlasti rakendada ühesuguseid märke. Vikipeedias on kasutatud enamvähem läbivalt sirgjutumärke. Püüda seda mõnes artiklis ilma selge kokkuleppeta muuta, pole kuigi konstruktiivne. Nende muutmine kõigis artiklites oleks tõenäoliselt üle jõu käiv ning kuna saksapäraseid jutumärke (99-66) on tõesti üsna keeruline sisestada, siis võib arvata, et edaspidi oleks märksa juhuslikum, milliseid jutumärke kasutatakse. Seetõttu maksab minu meelest jääda seniste sirgjutumärkide juurde. Pikne 19. juuli 2020, kell 14:07 (EEST)[vasta]
Loen ülalt vasemast nurgast: „Vaba entsüklopeedia“ ja mõte läheb sellele: kui paljude siia kirjutajate jaoks on see põhitegevus ja kui palju on nt neid, kelle poolt siia kirjutatu moodustab vaid murdosa mujale kirjutatust, sageli tasulise teenusena. Näiteks, võib ju olla et häälekandja „Noorte Hääl“ (pea)toimetaja soosib ühte “fassongi”, „Rahva Hääl“ (pea)toimetaja teist, „Marsi Hääl“ (pea)toimetaja kolmandat jne ja siia tulles peab tollimärgile üle minema...—Pietadè (arutelu) 19. juuli 2020, kell 15:41 (EEST)[vasta]

  1. "Special Characters in HTML". degraeve.com (inglise). Vaadatud 29.7.2020.

Interviki keelte järjestus

Viimasel ajal on keelte järjestus arusamaatu, kas keegi oskab aidata? --Morel (arutelu) 23. juuli 2020, kell 17:04 (EEST)[vasta]

Eelistustes lehel "Ilme" kõige lõpus jaotises "Keeled" saab linnukese ära võtta, siis läks normaalsemaks tagasi. Asjast pikemalt: [4]. Adeliine 23. juuli 2020, kell 23:23 (EEST)[vasta]
Mõlemal juhul, linnukesega ja ilma, peaks olema ja olid lingid tähestikulises järjekorras, aga järjestamise süsteem on olnud viimased paar nädalat katki (phab:T257625). Mõnes artiklis on järjekord jätkuvalt õige, kuna lingid on puhvris. Pikne 24. juuli 2020, kell 17:23 (EEST)[vasta]
Nüüd korras jälle.--Morel (arutelu) 28. juuli 2020, kell 15:43 (EEST)[vasta]
Jäi mulje, et kuvas keeli artiklite lisamise järjekorras.
Ja teeb seda senini, vt nt näitena toodud Hamburg..., mis siiski tundub olevat korras (praegu: 28. juuli 2020, kell 16:19 (EEST)) —Pietadè (arutelu) 28. juuli 2020, kell 16:15 (EEST)[vasta]

marihuaana

palun toimetada, tundub et 10-aastane on artikli kokku pand. muuseas, kas legaliseerimise pooldajatele ei võiks/peaks selle austava ülesande andma? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelukaastöö) 28. juuli 2020, kell 05:38.

Mille poolest need legaliseerimise pooldajad siis nii hissandast äravalitud on, et nemad ainsana artiklit kokku panna võivad?

87.119.179.23 28. juuli 2020, kell 18:41 (EEST)[vasta]

eesti kanepi legaliseerimiskogukond koosneb üldiselt haritud inimesest. neil on info ja kogemus. ma pakun et adekvaatse ja kontrollitud info saab just neilt.

– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelukaastöö) 30. juuli 2020, kell 17:18.

Arvan siiski, et ka kanepi legaliseerimise vastaste või selles küsimuses erapooletute hulgas on piisavalt haritud inimesi ning juhul kui ainult ühel huvirühmal lasta kirjutada, kujuneks tulemuseks äärmiselt erapoolik propagandaartikkel. Minu teada on Vikipeedia üheks nõudeks artiklitele ikkagi nende neutraalsus. Sinu loogika järgi võiks lasta kirjutada Eesti NSV ajaloost ainult kommunistidel ja Savisaarest ainult keskerakondlastest. Ärme nüüd päris nalja ka hakka tegema, härra Konn! :)

87.119.179.23 31. juuli 2020, kell 14:03 (EEST)[vasta]

Universaalne käitumisjuhend (tõlgitud saatkonnast: "The Universal Code of Conduct (UCoC): we want to hear from you.")

Aeg-ajalt on meie kaastööliste kogukonnad ja projektid kannatanud selle all, et pole piisavalt juhiseid sellise keskkonna loomiseks, milles vabasid teadmisi saab jagada ilma hirmuta. Eri kogukondades on arutatud üleüldise käitumisjuhendi vajalikkuse üle.

Hiljuti avaldas Wikimedia Foundationi juhatus seisukoha kogukonnakultuurist, milles kutsus üles kestestama kõigis vikiprojektides uued standardid ahistamisele vastu astumiseks ja kaasamise edendamiseks.

Üleüldine käitumisjuhend (universal code of conduct) saab koosnema miinimumstandarditest ja olema siduv kõigile vikiprojektidele, nii vabatahtlikele kaastöölistele kui ka töötajatele üle maailma. On väga tähtis, et me kõik avaldame oma arvamust üleüldise käitumisjuhendi kohta. Me peaksime mõtlema sellele, mida see käitumisjuhend peab hõlmama ja sisaldama ning mida mitte, samuti sellele, kuidas see võib meid aidata või hoopis luua keerukust juurde.

Praegu on aeg sellest rääkida. Enne, kui loome käitumisjuhendi mustandi, tahame kuulda sinu ja su kaastöötajate arvamust ja tagasisidet. Et sinu hääl kuuldavaks teha, julgustame ja kutsume sind lugema üleüldise käitumisjuhendi koostamise protsessi kohta ja jagama oma mõtteid arutelulehel.

Et vähendada selles protsessis keelebarjääre, oled teretulnud tõlkima üleüldise käitumisjuhendi infolehe inglise keelest oma kohalikku keelde. Sina ja sinu kogukond olete lisaks teretulnud avaldama oma arvamust oma keeles.

Täname tähelepanu ja panuse eest

The Trust and Safety team at Wikimedia Foundation 22. juuli 2020, kell 19:42 (EEST)