Muskaat

Muskaat on vürts, mida jahvatatakse muskaatpähklist või muskaatõiest. Neid vilju saadakse omakorda troopilisest ja igihaljast muskaadipuust (Myristica fragrans). Puu pärineb Maluku saartelt ehk Vürtsisaartelt, kus seda ka peamiselt kasvatatakse. Teine tähtis kasvatuspaik on Lääne-India saarestik. Oluline on teha vahet, et muskaatpähkel on puu seemne tuum, kuid muskaatõis seemet ümbritsev kest.

Muskaadipuu vili

Ajalugu

Riivitud muskaat on eelnevalt olnud kasutusel lõhnakottides ning Vana-Roomas viirukina. Umbes 1600. aastatel omandas see suure tähtsuse läänemaailma vürtsikaubanduses.

Muskaadipuu

Muskaadipuu on lehtpuude perekonnast ja kuulub muskaadiliste sugukonda. Puud võivad kasvada kuni 20 meetri kõrguseks ning on suutelised vilja kandma 60 aastat või isegi kauem.

Kulinaaria

Muskaadile on omane terav aroom ning soe ja kergelt magus maitse. Seda kasutatakse nii soolaste kui ka magusate roogade maitsestamiseks. Seega võib seda vürtsainet lisada küpsetistele, pudingitele ja kompottidele, aga ka kartulitele, lihale, kastmetele ning köögi- ja aedviljadele. Samuti saab seda kasutada jookides nagu munaliköör või punš.

Muud kasutused

Peale vürtsi on veel võimalik toota muskaatvõid ehk rasva, mida saadakse samuti seemneist. Seda võid tarvitatakse parfümeerias (annab meeldiva aroomi juuksetoodetele, palsamitele). Vili sisaldab ka eeterlikke õlisid, mis leiavad kasutust parfüümides ning seepides, kuid nende abil ravitakse ka liigese- ja lihasvalu. Manustades suurtes kogustes on muskaatpäklil psühhoaktiive mõju, mis võib tekitada hallutsionatsioon. Muskaatpähkli mürgistus on harva fataalne kuid võib põhjustada krampe, südamerütmihäireid, hingamisraskusi ning valu.