Märjamaa kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus
14. rida: 14. rida:
| asendikaardi_pilt = [[Fail:Märjamaa kirik, 2009, regnr 15265.jpg|pisi|püsti|[[Märjamaa kirik]]]]
| asendikaardi_pilt = [[Fail:Märjamaa kirik, 2009, regnr 15265.jpg|pisi|püsti|[[Märjamaa kirik]]]]
}}
}}
'''Märjamaa kihelkond''' (lühend '''Mär'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Merjama'') oli [[kihelkond]] [[Läänemaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]is.
'''Märjamaa kihelkond''' ([[lühend]] '''Mär'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Merjama'') oli [[kihelkond]] [[Läänemaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]is.
[[Pilt:Atlas von Liefland 14.tif|pisi|[[Haapsalu kreis]], [[Eestimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]
[[Pilt:Atlas von Liefland 14.tif|pisi|[[Haapsalu kreis]], [[Eestimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]



Redaktsioon: 25. juuli 2020, kell 17:30

Märjamaa kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Merjama

kihelkonnakirik: Märjamaa kirik
Märjamaa kirik

Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Piirkonna ajalugu

Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]

1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]

1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]

Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.[4]

Märjamaa kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat[1], läbi ajaloo aga rohkemgi[5]

Märjamaa kihelkonna vallad

  • Haimre vald (1866–1917)
  • Kasti vald (1866–1891)
  • Konuvere vald (1866–1891)
  • Kõrvetaguse vald (1866–1891)
  • Lümandu vald (1866–1868)
  • Lümandu vald (1868–1891)
  • Mõisamaa vald (1866–1891)
  • Märjamaa vald (1866–1917)
  • Orgita vald (1866–1891)
  • Paeküla vald (1866–1891)
  • Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
  • Sõtke vald (1866–1891)
  • Tolli vald (1866–1891)
  • Vaimõisa vald (1866–1896)[15]

Märjamaa kihelkonna pärand

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[16]

Kihelkonna alad tänapäeval

Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Rapla valda.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
  2. Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
  3. "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem" Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011
  4. "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002
  5. Maakond: Järva, Kihelkond: Märjamaa, Eesti ala mõisate register
  6. Kastma mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  7. Katlepa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  8. Ketu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  9. Kinnita mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  10. Mõisaküla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  11. Ollewe mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  12. Paisumaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  13. Ringuta mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  14. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 96-97. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  15. Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  16. Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)

Välislingid