Tiiu Erelt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
8. rida: 8. rida:
==Töökäik==
==Töökäik==
1965–2009 töötas ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]] (aastani 1993 Keele ja Kirjanduse Instituut). On töötanud vanemlaborandina ja nooremteadurina, 1990. aastast vanemteadurina, 2003–2008 peakeelekorraldajana.
1965–2009 töötas ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]] (aastani 1993 Keele ja Kirjanduse Instituut). On töötanud vanemlaborandina ja nooremteadurina, 1990. aastast vanemteadurina, 2003–2008 peakeelekorraldajana.
1977–1984 on ta lugenud [[Tartu Ülikool]]is terminoloogia- ning 1984 ja 1986 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] keelekorralduse kursust. 1993 pidas loenguid [[Helsingi Ülikool]]is.
1977–1984 on ta lugenud [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is terminoloogia- ning 1984 ja 1986 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] keelekorralduse kursust. 1993 pidas loenguid [[Helsingi Ülikool]]is.
Ta on töötanud patendinduse, ehituse, pedagoogika ja keeleteaduse terminoloogia ning kutse- ja ametinimetuste täpsustamisel. Osalenud õigekeelsussõnaraamatute koostamises, sh ka 1999. ja 2006. aasta ÕSide toimetaja ja kaaskoostaja ning 1976. ja 2013. aasta ÕSi koostajate seas. Toimetanud muuhulgas ka "Vene-eesti sõnaraamatu" 3. ja 4. köite. <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000</ref>
Ta on töötanud patendinduse, ehituse, pedagoogika ja keeleteaduse terminoloogia ning kutse- ja ametinimetuste täpsustamisel. Osalenud õigekeelsussõnaraamatute koostamises, sh ka 1999. ja 2006. aasta õigekeelsussõnaraamatu toimetaja ja kaaskoostaja ning üks 1976. ja 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu koostajaid. Toimetanud muuhulgas ka "Vene-eesti sõnaraamatu" 3. ja 4. köite. <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000</ref>


Tiiu Erelt on olnud [[Emakeele Selts]]i keeletoimkonna liige (1995–2000 toimkonna vanem) ning vabariikliku õigekeelsuskomisjoni liige (1972–78 teadussekretär).
Tiiu Erelt on olnud [[Emakeele Selts]]i keeletoimkonna liige (1995–2000 toimkonna vanem) ning vabariikliku õigekeelsuskomisjoni liige (1972–1978 teadussekretär).


Ta on avaldanud üle 270 publikatsiooni. <ref name="Oma Keel" />
Ta on avaldanud üle 270 publikatsiooni. <ref name="Oma Keel" />


==Tunnustused==
==Tunnustus==
* 1999 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]
* 1999 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]
* 2000 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]
* 2000 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]

Redaktsioon: 22. juuli 2020, kell 20:54

Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.

Tema erialase tegevuse põhialad on olnud keelekorraldus, terminoloogia ja leksikoloogia, lisaks paljude erialade oskuskeele kujundamine. [1]

Haridus

Tiiu Erelt õppis Tallinna 2. keskkoolis. 1960–1965 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonnas, kitsam eriala soome-ugri keeled. [1]

Töökäik

1965–2009 töötas ta Eesti Keele Instituudis (aastani 1993 Keele ja Kirjanduse Instituut). On töötanud vanemlaborandina ja nooremteadurina, 1990. aastast vanemteadurina, 2003–2008 peakeelekorraldajana. 1977–1984 on ta lugenud Tartu Riiklikus Ülikoolis terminoloogia- ning 1984 ja 1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis keelekorralduse kursust. 1993 pidas loenguid Helsingi Ülikoolis. Ta on töötanud patendinduse, ehituse, pedagoogika ja keeleteaduse terminoloogia ning kutse- ja ametinimetuste täpsustamisel. Osalenud õigekeelsussõnaraamatute koostamises, sh ka 1999. ja 2006. aasta õigekeelsussõnaraamatu toimetaja ja kaaskoostaja ning üks 1976. ja 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu koostajaid. Toimetanud muuhulgas ka "Vene-eesti sõnaraamatu" 3. ja 4. köite. [2]

Tiiu Erelt on olnud Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige (1995–2000 toimkonna vanem) ning vabariikliku õigekeelsuskomisjoni liige (1972–1978 teadussekretär).

Ta on avaldanud üle 270 publikatsiooni. [1]

Tunnustus

Teoseid

  • Vene-eesti kutse- ja ametinimetuste sõnastik (1979, koos Anna Argali ja Kristjan Toropiga)
  • Eesti oskuskeel (1982)
  • Väike uudissõnastik (1983, 1989)
  • Uudis- ja unarsõnu (1985, koos Rein Kulli ja Henno Meristega)
  • Eesti-soome keeleteaduse sõnastik (1992, 1995)
  • Nimekirjutusraamat (1993, autoreid)
  • Eesti ortograafia (1995, 2005)
  • Eesti keele käsiraamat (1997, 2007, koos Mati Erelti ja Kristiina Rossiga)
  • Eesti keelekorraldus (2002)
  • Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik (2003, koos Mati Erelti ja Enn Veldiga)
  • Eesti oskuskeelekorralduse seisund (2003, koos Arvi Tavastiga)
  • Terminiõpetus (2007)
  • Keelenõuanne soovitab 1–4 (1996–2008, autoreid)

Isiklikku

Tiiu Erelti abikaasa on Mati Erelt. Nende pojad on Pekka Erelt ja Jaan Erelt.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Maire Raadik. Oma Keel, 2012, nr 1
  2. Eesti teaduse biograafiline leksikon, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000

Välislingid