Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Gauja viide
22. rida: 22. rida:
See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi ([[Daugava]]t voolab Lätis ligi 100 km vähem). Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe [[valgla]] on 9800 km² suur. Koiva [[jõe langus|langus]] on 234 meetrit, [[jõe lang|lang]] on 0,52 m/km.
See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi ([[Daugava]]t voolab Lätis ligi 100 km vähem). Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe [[valgla]] on 9800 km² suur. Koiva [[jõe langus|langus]] on 234 meetrit, [[jõe lang|lang]] on 0,52 m/km.


Koiva jõgi algab [[Vidzeme kõrgustik]]ul [[Cēsise rajoon]]is. [[Ülemjooks]]ul voolab ta itta, läbib mitu [[järv]]e ja [[Jaunpiebalga]] asula ning jõuab [[Gulbene rajoon]]i. [[Lejasciems]]is algab [[keskjooks]], jõgi suundub loodesse laias [[jõeorg|orus]], läbib [[Alūksne rajoon]]i ja [[Koivaliina]] ning 18 km voolab [[Eesti]] ja Läti [[riigipiir|piir]]ijõena. Seejärel keerab Koiva edelasse ning voolab läbi [[Valka rajoon]]i ja [[Strenči]], [[Valmiera rajoon]]i ja [[Valmiera]] (Volmari) ning jõuab tagasi Cēsise rajooni, kus läbib [[Jānmuiža]], [[Cēsis]]e (Võnnu) ja [[Ligatne]]. Jõe [[alamjooks]] kulgeb [[Riia rajoon]]is, kus Koiva läbib [[Turaida]] ja [[Sigulda]], {{kas|[[Gauja]]}} ja [[Ādaži]] ning suubub [[Carnikava]] lähedal [[Liivi laht]]e.
Koiva jõgi algab [[Vidzeme kõrgustik]]ul [[Cēsise rajoon]]is. [[Ülemjooks]]ul voolab ta itta, läbib mitu [[järv]]e ja [[Jaunpiebalga]] asula ning jõuab [[Gulbene rajoon]]i. [[Lejasciems]]is algab [[keskjooks]], jõgi suundub loodesse laias [[jõeorg|orus]], läbib [[Alūksne rajoon]]i ja [[Koivaliina]] ning 18 km voolab [[Eesti]] ja Läti [[riigipiir|piir]]ijõena. Seejärel keerab Koiva edelasse ning voolab läbi [[Valka rajoon]]i ja [[Strenči]], [[Valmiera rajoon]]i ja [[Valmiera]] (Volmari) ning jõuab tagasi Cēsise rajooni, kus läbib [[Jānmuiža]], [[Cēsis]]e (Võnnu) ja [[Ligatne]]. Jõe [[alamjooks]] kulgeb [[Riia rajoon]]is, kus Koiva läbib [[Turaida]] ja [[Sigulda]], [[Gauja_(Inčukalnsi_piirkond)|Gauja küla]] ja [[Ādaži]] ning suubub [[Carnikava]] lähedal [[Liivi laht]]e.


[[Suue|Suudmes]] on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.
[[Suue|Suudmes]] on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.

Redaktsioon: 15. juuli 2020, kell 10:28

 See artikkel räägib eestis voolavast Koiva jõest; samanimelise jõe kohta Uuralites vaata artiklit Koiva jõgi (Tšussovaja); samanimelise küla kohta vaata artiklit Koiva (Taheva).

Koiva jõgi
Koiva jõe keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Koiva jõe keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Lähe Vidzeme kõrgustik
Suubub Liivi lahte
Valgla maad Läti
Eesti
Valgla pindala 9800 km²
Pikkus 452 km
Langus 234 m
Lang 0,52 m/km
Parempoolsed lisajõed Tirza, Mustjõgi
Vasakpoolsed lisajõed Palsa, Vija, Amata
Koiva jõe valgla

Koiva (läti keeles Gauja, liivi keeles Koiva, saksa keeles Livländische Aa) on jõgi Lätis.

See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi (Daugavat voolab Lätis ligi 100 km vähem). Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe valgla on 9800 km² suur. Koiva langus on 234 meetrit, lang on 0,52 m/km.

Koiva jõgi algab Vidzeme kõrgustikul Cēsise rajoonis. Ülemjooksul voolab ta itta, läbib mitu järve ja Jaunpiebalga asula ning jõuab Gulbene rajooni. Lejasciemsis algab keskjooks, jõgi suundub loodesse laias orus, läbib Alūksne rajooni ja Koivaliina ning 18 km voolab Eesti ja Läti piirijõena. Seejärel keerab Koiva edelasse ning voolab läbi Valka rajooni ja Strenči, Valmiera rajooni ja Valmiera (Volmari) ning jõuab tagasi Cēsise rajooni, kus läbib Jānmuiža, Cēsise (Võnnu) ja Ligatne. Jõe alamjooks kulgeb Riia rajoonis, kus Koiva läbib Turaida ja Sigulda, Gauja küla ja Ādaži ning suubub Carnikava lähedal Liivi lahte.

Suudmes on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.

Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on Tirza (parempoolne), Palsa (vasakpoolne) ja Mustjõgi (parempoolne), Vija (vasakpoolne), Rauna (vasakpoolne), Amata (vasakpoolne) ja Brasla (parempoolne).

Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem- ja keskjooksul kiviseid lõike koos kärestikega, millest suurimad asuvad Strenči linna juures. Valmieras on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub 1973 rajatud Gauja rahvuspark. Jõe kaldal paljanduvad Devoni liivakivid, moodustades Sigulda juures kuni 85 m sügava oru. Rahvuspargis on ka Turaida, Sigulda ja Krimulda linnuse varemed.

Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.

Peaaegu kogu pikkuses kasvab Koiva kaldal okaspuumets (peamiselt mänd), kuid seal asub ka kaitsealune Koiva puisniit.

Lätis sündinud maadeavastaja Aleksandrs Laime andis Gauja nime ka ühele jõele, mis Venezuelas ülalpool Angeli juga.

Tänapäeval on Koiva jõel levinud kanuusõit.

Galerii