Orav: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muutisn veits
Eemaldatud muudatus 5674234, mille tegi 146.255.180.53 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
22. rida: 22. rida:
| levikukaardi_seletus =
| levikukaardi_seletus =
}}
}}
'''Orav''' ehk '''harilik orav''' ehk Jürks
'''Orav''' ehk '''harilik orav''' ehk '''punaorav''' (''Sciurus vulgaris'') on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].

(''Sciurus vulgaris'') on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].


See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik.
See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik.

Redaktsioon: 14. juuli 2020, kell 21:13

 See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond); perekonnanime kohta vaata Orav (perekonnanimi)

Harilik orav

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Oravlased Sciuridae
Perekond Orav Sciurus
Liik Harilik orav
Binaarne nimetus
Sciurus vulgaris
Linnaeus, 1758

Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.

Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.

Harilik orav
Foto: Sven Začek
Orava jäljed lumel
Foto: Kristian Pikner

Toitumine

Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need peidikutesse 20–30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab hiljem üles tänu suurepärasele haistmisele.

Eluviis

Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ning ta põgeneb väikseimagi harjumatu müra puhul.

Välislingid

  • Orav andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes