Liivimaa rüütelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Liivimaa rüütelkond
*Livländische Ritterschaft*
*Livonijas bruņniecība*
	Liivimaa rüütelkonna vapp
	Liivimaa rüütelkonna hoone, Riia vanalinnas
Asutatud	1561
Tegevuse lõpetanud	1920
Tüüp	territoriaalseisuslik omavalitsus
Peakorter	Riia
Tegevuspiirkond	Liivimaa
Juhtkond	Liivimaa Maanõunike Kolleegium; Liivimaa maamarssal
Peaorgan	Liivimaa Maapäev; aadlikonvent

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 14. juuli 2020, kell 04:22

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland^[1]) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Liivimaa rüütelkond moodustati pärast 1561. aastat Lõuna-Eestis lõpetasid rüütelkonnad tegevuse seisuste kaotamise seadusega 1920. aastal. Lätis saadeti Liivimaa rüütelkond laiali 1. juulil 1920 ja likvideeriti lõplikult Seimi otsusega 27. juunil 1923.

Rüütelkonna moodustumine

Liivimaa rüütelkonna riigiõiguslikuks aluseks olid Liivimaa aadlikele Poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt 28. novembrist 1561 antud privileegid. Sellega tagas ta Liivimaale Augsburgi usutunnistuse ja saksa õigusele rajaneva omavalitsuse.

1602. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl IX Võnnu, Tartu ja Pärnu kreisi rüütelkonna privileegid. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnitas Liivimaa aadli privileegid esialgselt 18. mail 1629 ja lõplikult kinnitas need kuninganna Kristiina 7. augustil 1648.

Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid

Liivimaa rüütelkonna kõrgeim organ oli Liivimaa Maapäev, mis kogunes iga 3 aasta järel. 1750. aastani olid selle liikmeteks kõik vähemalt 21-aastased ja eestkoste alla mittekuuluvad Liivimaa mõisaomanikud, pärast seda ainult Liivimaa aadlimatriklisse kantud isikud. 1866 loobus Liivimaa rüütelkond ainuõigusest rüütlimõisaid omada, mis tõi kaasa kõigi maaomanike maapäeval osalemise õiguse. Maapäevast osavõtt oli kohustuslik ja maapäeva otsustel oli pärast kinnitamist Rootsi kuninga või Venemaa tsaari poolt määratud Liivimaa kindralkuberneri poolt seaduse jõud.

17. sajandi lõpul toimunud mõisate reduktsiooni käigus tekkisid Rootsi kuninga ja maapäeva vahel ületamatud vastuolud. Karl XI muutis 20. detsembril 1694 maapäeva ainult nõuandvaks organiks kindralkuberneri juures ja likvideeris Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi, mis taastati 1710 pärast Liivimaa vallutamist Põhjasõja käigus ja Venemaa võimu tunnistamist Liivimaa rüütelkonna poolt.

1785–1796 katkestas Katariina II Liivimaa rüütelkonna tegevuse asehalduskorra ajal alates 30. detsembrist 1785. Liivimaa sai maamarssali asemel aadlimarssali nagu Venemaa sisekubermangudes, kuid Paul I taastas 1796 Liivimaa omavalitsusorganid.

Rüütelkonna keskus asus Riias, kus asus ka Liivimaa rüütelkonna maja. Viimases tegutseb tänapäeval Läti Vabariigi Seim. Rüütelkonna maapäevi korraldati erinevates Liivimaa kreisilinnades. Liivimaa rüütelkonna ülesanne oli Liivimaa haldamine Liivimaa kubermangu võimupiiridest ülejäävas osas. Rüütelkonna organitel oli seaduste algatamise õigus, ta võis määrata kohalikke makse ning osaleda luteri kiriku ja rahvakoolide valitsemises.

Aadlikonvent oli Liivimaa maapäeva poolt maapäeva liikmetest valitud ja kreisisaadikutest (2–3 esindajat igast kreisist), ja maanõunikest ja maamarssalitest moodustatud täitevorgan, mis täitis maapäeva istungite vaheajal maapäeva ülesandeid.

Maapäev valis Liivimaa maamarssali, maanõunikud, sillakohtunikud ja teised kõrged kreiside omavalitsusametnikud.

Liivimaa rüütelkonna juht liivimaa maamarssal valiti kuni 1870. aastani 3 aastaks, edaspidi aga määramata ajaks ja kinnitati ametisse kindralkuberneri või kuberneri poolt.

Liivimaa Maanõunike Kolleegium oli rüütelkonna kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Maanõunikke oli algul 6, hiljem 12. 1710–1721 olid 2 maanõunikku püsivalt ametis Riias kindralkuberneri juures, hiljem täitis nende ülesandeid 1 niinimetatud resideeriv maanõunik, kes ajas jooksvaid ülesandeid ja vahetus rotatsiooni korras 3 kuu tagant. Liivimaa Maanõunike Kolleegium kui aadli alaline täidesaatev organ alustas tegevust 1634 ja koosnes algselt 6, hiljem 12 liikmest, maanõunikust. Karl XI poolt Liivimaale määratud kindralkubernerile 1678 antud juhistes oli nõue pidada maanõunikega nõu kõigis provintside tsiviil- ja sõjalistes küsimustes. Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna kantselei, maanõunike kolleegiumi statistikabüroo, aadli maavaeslastekohtud, ülemkirikueestseisjad ja kreisivalitsused.

Rüütelkonna kantselei juht rüütelkonna sekretär pidas kirjavahetust, protokolle ja Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi dokumentatsiooni.

Rüütelkonna notar valvas tavaliste notarikohuste täitmise kõrval ka rüütelkonna kassa üle.

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Pikemalt artiklis Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonda kuuluvad aadlikud (172 aadlisuguvõsa) kanti rüütelkonna aadlimatriklisse kronoloogilises järjekorras Liivimaale saabumise või aadlitiitli saamise perioodide järgi:

1. klass, ordu- ja piiskoppide aeg (kuni 1561), (52 Liivimaa aadlisuguvõsa);
2. klass, Poola valitsusaeg (1561–1629), (16);
3. klass, Rootsi valitsusaeg (1629–1710),(45) ;
4. klass, Vene valitsusaeg (alates 1710. aastast) (59).

Vaata ka

Viited

↑ Die Capitulationen der livländischen Ritter- und Landschaft und der Stadt Riga vom 4. Juli 1710 nebst deren Confirmationen. Dorpat, E. J. Karow, 1865, S. 51.

Kirjandus

Ritterschaftliche Matrikel des Herzogthums Liefland. / Magazin für die neue Historie und Geographie, angelegt von Anton Friedrich Büsching, Teil 3, Hamburg 1769 lk.231–240
August Wilhelm Hupel: Materialen zu einer liefländischen Adelsgeschichte ("Nordische Miscellaneen" St. 15–17, lk. 11-732.), Riga: 1788
Carl Arvid Klingspor: Baltisches Wappenbuch, Stockholm 1882 lk.31-

Välislingid

[1] Die Capitulationen der livländischen Ritter- und Landschaft und der Stadt Riga vom 4. Juli 1710 nebst deren Confirmationen. Dorpat, E. J. Karow, 1865, S. 51.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Organisatsioon
 |Nimi            = Liivimaa rüütelkond<br>''Livländische Ritterschaft''<br>''Livonijas bruņniecība''
-|Embleem         = [[Pilt:vapp_liv.gif|150px|Liivimaa rüütelkonna vapp]]
+|Embleem         = [[Pilt:Coat of arms of Governorate of Livonia.svg|150px|Liivimaa rüütelkonna vapp]]
 |Embleemiallkiri = [[Liivimaa rüütelkonna vapp]]
 |Pilt            = [[Pilt:Saeima.JPG|250px|Liivimaa rüütelkonna hoone]]