Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti suhted/3: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Carloskl (arutelu | kaastöö)
43 muudatust
PResümee puudub
25. rida: 25. rida:
Koos korraldati ka üritusi. Üldjuhul mitte ainult Eesti ja Poola vahel, vaid kaasatud olid mitmeid teised riigid, näiteks Läti või Soome. Üritustel osalemine oli tihtipeale aruteluteema Eesti kindralstaabis, sest kaaluti mitmeid aspekte. Vähe sellest, et Poola ja [[Leedu]] konfliktne olukord pani Balti riigid ebamugavasse olukorda küsimusega: “Kellega teha koostööd ja kui palju?” jäi mõnikord üritus ära ka puhtast konkurentsist. Nii näiteks jäeti Eesti delegatsioon 1928. aastal toimunud Poola rahvusvahelisest ratsavõistlusest kõrvale, sest kardeti Eesti riigi häbistamist tihedas konkurentsis, kus poolakad olla väga head ratsutajad<ref name="ERA.496.4.318, 5" />.
Koos korraldati ka üritusi. Üldjuhul mitte ainult Eesti ja Poola vahel, vaid kaasatud olid mitmeid teised riigid, näiteks Läti või Soome. Üritustel osalemine oli tihtipeale aruteluteema Eesti kindralstaabis, sest kaaluti mitmeid aspekte. Vähe sellest, et Poola ja [[Leedu]] konfliktne olukord pani Balti riigid ebamugavasse olukorda küsimusega: “Kellega teha koostööd ja kui palju?” jäi mõnikord üritus ära ka puhtast konkurentsist. Nii näiteks jäeti Eesti delegatsioon 1928. aastal toimunud Poola rahvusvahelisest ratsavõistlusest kõrvale, sest kardeti Eesti riigi häbistamist tihedas konkurentsis, kus poolakad olla väga head ratsutajad<ref name="ERA.496.4.318, 5" />.


=== Kasutatud materjalid ===
== Kasutatud materjalid ==
{{Viited|allikad=
{{Viited|allikad=
<ref name="Puss">Fred Puss, Agur Benno, Ivo Manfred Rebane ja Kalev Uustalu (koostajad) – Eesti tänab : 1919–2001 – Eesti Vabariigi Riigikantselei 2001.</ref>
<ref name="Puss">Fred Puss, Agur Benno, Ivo Manfred Rebane ja Kalev Uustalu (koostajad) – Eesti tänab : 1919–2001 – Eesti Vabariigi Riigikantselei 2001.</ref>

Redaktsioon: 13. juuli 2020, kell 21:32

Lugu 1   Lugu 2   Lugu 3   Lugu 4   Lugu 5   Lugu 6   Lugu 7   Lugu 8   Lugu 9   Lugu 10    

Poola ja Eesti suhted sõdadevahelisel perioodil

Sõdadevaheline periood algas võitlemisega vastloodud Nõukogude Liidu vastu ning oli ka Poola ja Eesti üheks esimeseks ühendajaks peale esimest maailmasõda. Seetõttu alustati püsivat kirjavahetust kahe riigi vahel juba 1918. aastal. Rindejoone paiknemise ja muu sõjaliselt olulise informatsiooni levitamise jaoks oli Eestis Poola peakorteri volitatud esindaja, kes tegi vastavaid ettekandeid Eesti Sõjaministeeriumile. Iseenesest oli informatsiooni liikumine kiire ning võttis aega vaid 2–4 päeva. Tasub tähele panna, et isegi kui mõlemal riigil oli ühisosa Vene Tsaaririigiga, siis toimis esindajate vaheline kirjavahetus prantsuse keeles. Eestlastel oli ministeeriumis tööl tõlk, kes prantsuskeelset kirjavahetust eesti keelde ümbertõlgituna edasi saatis. Ka hilisem kahe riigi vaheline ametlik keel oli valdavalt prantsuse keel.[1]

Erinevate riikide ohvitserid jälgimas Eestis toimunud sõjaväelisid õppuseid. Kõrvuti istuvad Eesti kolonel ja Poola ohvitser (vasakult esimene ja teine).

Eesti kõrgemat ordenit Vabadusrist jagati paljudele Poola kodanikele, kokku 45 inimesele[2]. Vabadusristide väljaandmiseks oli loodud eraldi komisjon ning ettepanekuid annetamiseks said teha nii Välisminister kui ka Sõjaminister[3]. Informatsiooni Poola kodanike kohta, kes olid oma koduriigis kuidagi Eesti Vabariiki toetanud, hangiti peamiselt saatkonna vahendusel. Eesti riigis asuvatel poolakatel, kes olid tihtipeale Poola riigi poolt või tegutsesid ärilistel eesmärkidel Eestis, hoiti samuti hoolas pilk peal. Seetõttu raporteeriti ka Poolaga seotud osakondade/inimeste saavutusi või ebaedu, et seda siis hiljem aumärkide kujul täheldada[4]. Esialgu jagati medaleid ja ordeneid peamiselt sõjaga seotud või sõjaliste teenete eest, kuid mida aeg edasi, seda enam hakati seda andma poliitikutele ja teadlastele[5]. Nii vabadusristide kui ka kotkaristide ja muude autasudega näidati kahe riigi poolseid häid suhteid ja koostööd. Siinjuures oli oluline iga pisidetail. Nii näiteks üritati hoida annetatud autasudega balanssi ka teiste riikide vaheliselt, et koostööpartnerid nagu Soome või Läti ei tunneks, et Eesti oleks ühtäkki Poolaga veelgi soojemaid suhteid loonud. Seda edastati dokumentides sõnadega “Välisministeeriumi arvates tuleks Poola sõjaväelastele aumärke anda mitte suuremas ulatuses, kui seni on antud Läti ja Soome sõjaväelastele”[6]. Viimaseks tähelepanekuks aumärkidega seonduvalt joonistuvad hästi välja Eesti-Poola omavahelised huvid. Alates kolmekümnendatest aastatest antakse neid peamiselt majandus suhetega seotud isikutele, sest see oli muutunud ka Eesti-Poola suhtes kõige olulisemaks aspektiks.

1930ndateks oli paljudele väikeriikidele selgeks saanud Rahvasteliidu suutmatus suuremaid konflikte lahendada. Seeläbi võiks eeldada, et aina enam tugevdati bilateraalset koostööd ning sõjalisi alliansse naabrite ja pikaajaliste koostööpartneritega. Arhiividokumentidest leitu põhjal tundub siiski, et julgeoleku koostöö kolmekümnendatel Poola-Eesti suhetes märkimisväärselt ei tõusnud. Eesti Sõjaministeeriumi ja Kaitseväe peastaapi huvitas püsivalt vaid Poola sõjaline õppeprotsess ja selle korraldus. Nii saadeti kõrgematele Eesti ohvitseridele Eestis, Poolas asuvate kaitseatašeede ja sõjaväelaste poolt kirju Poola väljaõppe kohta. Seda nii vaatluse kui ka erinevate dokumentide (brošüüride) kujul. Kirjeldati noorsõdurite väljaõpet, piirivalve tööd ja palju teisi taktikaid. Kuna teavet saatvad sõdurid olid kursis ka Eesti tingimuste ja oludega, on nende kirjade sisu väga konkreetne. Kirjad sisaldavad materjali vaid: “Seaduste, määruste, tegevuse kohta, mis meie(Eesti) korralduse juures kasulikud võiks olla.”[7].

Koos korraldati ka üritusi. Üldjuhul mitte ainult Eesti ja Poola vahel, vaid kaasatud olid mitmeid teised riigid, näiteks Läti või Soome. Üritustel osalemine oli tihtipeale aruteluteema Eesti kindralstaabis, sest kaaluti mitmeid aspekte. Vähe sellest, et Poola ja Leedu konfliktne olukord pani Balti riigid ebamugavasse olukorda küsimusega: “Kellega teha koostööd ja kui palju?” jäi mõnikord üritus ära ka puhtast konkurentsist. Nii näiteks jäeti Eesti delegatsioon 1928. aastal toimunud Poola rahvusvahelisest ratsavõistlusest kõrvale, sest kardeti Eesti riigi häbistamist tihedas konkurentsis, kus poolakad olla väga head ratsutajad[8].

Kasutatud materjalid

  1. ↑ Eesti Rahvusarhiiv, ERA.496.2.23, 170
  2. ↑ Fred Puss, Agur Benno, Ivo Manfred Rebane ja Kalev Uustalu (koostajad) – Eesti tänab : 1919–2001 – Eesti Vabariigi Riigikantselei 2001.
  3. ↑ Eesti rahvusarhiiv, ERA.957.7.100.
  4. ↑ Eesti Rahvusarhiiv, ERA.957.7.178, 4
  5. ↑ Eesti Rahvusarhiiv, ERA.957.7.178, 7–9
  6. ↑ Eesti Rahvusarhiiv, ERA.957.7.178, 19
  7. ↑ Eesti rahvusarhiiv, ERA.496.4.318, 3–5
  8. ↑ Eesti rahvusarhiiv, ERA.496.4.318, 5
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti_suhted/3&oldid=5673547"