Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti suhted/5

Lugu 1

Lugu 2

Lugu 3

Lugu 4

Lugu 5

Lugu 6

Lugu 7

Lugu 8

Lugu 9

Lugu 10

Poola ja Eesti suhted vahetult enne teist maailmasõda

1939. aasta kevadeks olid Saksamaa nõudmised Poola suhtes muutunud äärmiselt intensiivseks ja kahe riigi vahelised suhted konfliktseks. Eesti saatkond Poolas saatis Eesti välisministrile tihedalt salajasi dokumente sündmuste kirjelduste näol. Kui 30. märtsil räägitakse poliitiliste pingete vähenemisest ja peetakse Saksa sõjalisi aktsioone Poola vastu pea võimatuks, siis lühikese aja möödudes muutus olustik ärevaks. Eesti saadikutele Poolas muutus 1939. aastal suureks probleemiks informatsiooni hankimine ja selle usaldusväärsus. Eesti välisministrile saadeti kirjades peegeldub segadus, infosulg ja kuulujutud. Palju informatsiooni hangitakse kahtlase väärtusega kolmandatelt isikutelt ning tihti kurdetakse Poola kolleegide salatsemist. Seda põhjustas tõsiasi, et Läti ja Eesti, keda Poola pidas olulisteks partneriteks, alustasid Saksamaaga erinevaid koostööprojekte. Nii ütleb näiteks näiteks tolleaegne Poola välisministri abi Tomasz Arciszewski: “Lätlased lähevad ühest äärmusest teise, tehes kõigepealt liigset koostööd Nõukogude Liiduga ja nüüd sakslastega. Praeguseks ujuvad nad juba täielikult Saksa sõiduvees”. Sama kriitiliselt hindas Poola valitsus ka Eesti käitumist. Arvati, et Eesti on Saksamaa ja Venemaaga suhetes läinud palju kaugemale, kui Balti riikide neutraliteedipoliitika peaks minema. Pinged jäid õhku kuni sõja puhkemiseni 1. septembril 1939. Kokkuvõtlikult oli selle põhjuseks see, et Poola uskus Eesti ja Läti täielikku toetusesse lootes, et kui nemad oma suhteid Saksamaa vastu muutsid, teevad seda nendega koos ka kaks ülalnimetatud Balti riiki. Vastupidiselt oodatule, suurendasid Läti ja Eesti hoopis Saksamaaga koostööd.

Esialgu tundus Eesti diplomaatidele, et hetkelise sündmuste deeskalatsiooni toob Suurbritannia ja Poola alliansi läbirääkimised, mis algasid 6. aprillil, kuid teostus alles 25. augustil. Samuti 1934 sõlmitud Poola-Saksa mittekallaletungileping. Hetkeks nähti lootust isegi selles, et kahe osapoole Saksamaa ja Poola mediaatoriks pakkus ennast Jaapan. Millegi tõttu oldi Eesti poolel Poola suhtes veidi isegi naiivselt positiivselt meelestatud. Eesti diplomaadid kirjeldasid vaid erinevaid lootustandvaid kohtumisi ja variante, kuid ignoreerisid suuresti tõusvat sõjaohtu.

Kuna selleks ajaks olid ka Eestis tekkinud julgeolekuohud idanaabriga ja pingeline õhkkond valitses ka Poolas, siis pea kogu kirjavahetus kandis pealkirja “salajane” ning tollaks populaarseks saanud telegraafide kasutamine toimus rangete eeskirjade järgi. Eesti valitsus saatis diplomaatidele šiffri, mis tuli selgeks õppida ja peale seda ära põletada.

Sõja puhkedes, suurem osa Eesti saatkonna töötajatest põgenes kodumaale. Saatkonnas hävitati salajane arhiiv “Schmidt” ning veel Poolas viibivad Eesti saatkonna töötajad andsid ülevaate olukorra kriitilisusest.

Viited

Kasutatud materjalid

• Eesti Rahvusarhiiv: ERA.957.14.698

Järgmine lugu →