Pas-de-Calais' departemang: erinevus redaktsioonide vahel
→Turism: asendasin puuduva pildi |
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Pas-de-CalaisFlag.gif pildiga Pas-de-Calais_proposed_Flag.gif. Põhjus: File renamed: this flag wa |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
| nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département de Pas-de-Calais |
| nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département de Pas-de-Calais |
||
| nimi2_keel = pikardi | nimi2 = Départémint dech Pas-d'Caleus |
| nimi2_keel = pikardi | nimi2 = Départémint dech Pas-d'Caleus |
||
| lipp = Pas-de- |
| lipp = Pas-de-Calais proposed Flag.gif |
||
| lipu_link = Lipp |
| lipu_link = Lipp |
||
| vapp = Pas de Calais Arms.svg |
| vapp = Pas de Calais Arms.svg |
Redaktsioon: 12. juuli 2020, kell 21:29
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2020) |
Pas-de-Calais' departemang | |||
---|---|---|---|
| |||
[ padökal'ee ] | |||
prantsuse Département de Pas-de-Calais | |||
pikardi Départémint dech Pas-d'Caleus | |||
| |||
| |||
Pindala: 6671 km² | |||
Elanikke: 1 461 441 (1.01.2021)[1] | |||
Rahvastikutihedus: 219 in/km² | |||
Departemangu number: 62
| |||
Keskus: Arras | |||
Pas-de-Calais' departemang ([padökal'ee], "Calais' väin"; pikardi: Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.
Ajalugu
Juba eelajaloolistest aegadest asustatud Pas-de-Calais' piirkonda asustasid omakorda keldi belgid, roomlased, germaani frangid ja alemannid. 4. ja 5. sajandil lõi Rooma tava valida germaani hõimud sõjaväe- ja kaitseteenuste osutamiseks marsruudil Boulogne-sur-Merist Kölnini, luues piirkonnas germaani-romaani keelepiiri, mis kestis kuni 8. sajandini.
Saksi kolonisatsioon piirkonda 5.-8. sajandil laiendas keelepiiri tõenäoliselt mõnevõrra lõunasse ja läände, nii et 9. sajandiks kõneles eamik asukaid sellest Béthune'i ja Bercki vahelisest joonest põhja pool keskhollandi keele murret, samas lõunapoolsed asukad kõnelesid pikardi keelt, mitmesuguseid romaani murdeid.
See keelepiir ilmneb tänapäevalgi piirkonna kohanimedes ja patronüümides. Alates 9. sajandist hakkas keelepiir ühtlaselt põhja ja itta liikuma ning 15. sajandi lõpuks olid romaani murded hollandi murded täielikult välja tõrjunud.
Pas-de-Calais on üks Prantsuse revolutsiooni ajal 4. märtsil 1790 loodud algsest 83 departemangust. See loodi endiste provintside Calaisis (varem Inglismaa valdus), Boulonnais, Ponthieu ja Artois (varem Hispaania Madalmaade osa) osadest.
Selles piirkonnas peeti mõned Esimese maailmasõja kulukaimad lahingud. Canadian National Vimy Memorial, 8 km Arrasist, tähistab Vimy kõrgendiku lahingut Arrasi lahingu (1917) ajal ja on Kanada kõige olulisem mälestusmärk Euroopas selle langenud sõduritele.
Pas-de-Calais oli ka operatsiooni Fortitude sihtmärk Teise maailmasõja| ajal, mis oli liitlaste plaan petta sakslasi, et sissetung Euroopasse pidi toimuma siin, mitte Normandias.
Geograafia
Pas-de-Calais on praeguses Hauts-de-France'i piirkonnas ning seda ümbritsevad Nordi ja Somme'i departemang, La Manche ja Põhjameri. Sellel on nominaalne piir Inglismaa Kenti krahvkonnaga Eurotunneli poolel teel.
Selle peamised linnad rannikul on Calais, Boulogne-sur-Mer ja Étaples ning Artois's Lens, Liévin, Arras ja Saint-Omer.
Kuigi departemang tervikuna on üks rahvarohkemaid Prantsusmaal, elab suurimas linnas vaid 80 000 inimest.
2016. aastani kuulus departemang Nord-Pas-de-Calais' piirkonda.
Peamised jõed on järgmised:
Departemang jaguneb halduslikult:
Ringkond | Elanike arv |
Pindala (km²) |
Kantoneid | Valdu |
---|---|---|---|---|
Arras | 251 082 | 2314,18 | 17 | 369 |
Béthune | 279 783 | 674,01 | 14 | 100 |
Boulogne-sur-Mer | 163 159 | 640,34 | 8 | 75 |
Calais | 118 239 | 309,96 | 5 | 28 |
Lens | 363 546 | 316,29 | 17 | 43 |
Montreuil | 106 789 | 1326,95 | 8 | 164 |
Saint-Omer | 153 523 | 1089,59 | 8 | 116 |
Majandus
Departemangu majandus sõltus pikka aega kaevandamisest, peamiselt söekaevandustest Lensi linna lähedal, kus kivisüsi avastati 1849. aastal. Kuid Teisest maailmasõjast alates on majandus muutunud mitmekesisemaks.
Haridus
Praegu on departemangus kaks avalik-õiguslikku ülikooli. Kuigi see on Prantsusmaa üks rahvarohkemaid departemange, ei olnud Pas-de-Calais's 1991. aastani ülikooli, kui Prantsusmaa valitsus asutas kaks ülikooli: Université du Littoral-Côte-d'Opale departemangu lääneosas ja Université d'Artois idaosas.
Turism
-
Rannakarpide vesiviljelus Wissantis
-
La Grand' Place, Arras
-
Louvre-Lensi muuseum, Lens
-
"Vabadus viib rahva barrikaadidele" väljapanek Louvre-Lensis aastast 2012
-
Todti patarei, Audinghen