Arseen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. juuli 2020, kell 17:50

33	5 18 8 2
As 74,9216
Arseen

Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.

Nimetus on tulnud kreekakeelsest sõnast arsenikon 'mehelik, tugev', millega Dioskurides 1. sajandil nimetas auripigmenti selle tugeva mürgisuse pärast. Nimetust mõjutas nähtavasti selle mineraali pärsiakeelne nimetus zarnik 'kuldkollane', mis oli teada semi keelte vahendusel (praegu زرنيخ ).

Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. Keemilise elemendina määratles arseeni Antoine Lavoisier aastal 1789.

Arseenil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75.

Omadustelt on arseen poolmetall.

Ta esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahke aine tihedusega 5,7 g/cm³. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen ei sula, vaid sublimeerub temperatuuril 614 °C. Kõrgemal rõhul sulab arseen temperatuuril 817 °C.

Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Lihtainena esineb arseen harva.

Kõik vees lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As₄O₆ ehk rahvapäraselt arseenik. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Pikka aega arvati, et Napoleon I suri arseenimürgistusse. Arseeni kasutatakse ka rotimürkide koostises.

Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega pooljuhte, mille elektrilised parameetrid ja temperatuuritaluvus on tunduvalt paremad kui räni (Si) baasil loodud pooljuhtidel. Galliumarseniid (GaAs) on pooljuhtseadiste uuema põlvkonna materjal.

Vaata ka

GFAJ-1

Välislingid

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid	Poolmetallid	Väärisgaasid	Mittemetallid	Leelismetallid	Leelismuldmetallid	Lantanoidid	Aktinoidid
Germaanium - Arseen - Antimon - Telluur - Astaat

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Arseen''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 33.
-Nimi tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''arsenikon'' 'mehelik, tugev', millega [[Dioskurides]] [[1. sajand]]il nimetas [[auripigment]]i tema tugeva mürgisuse pärast. Nimetust mõjutas nähtavasti selle [[mineraal]]i [[pärsia keel|pärsiakeelne]] nimetus ''zarnik'' 'kuldkollane', mis oli teada [[semi keeled|semi keelte]] vahendusel (praegu زرنيخ ).
+Nimetus on tulnud [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''arsenikon'' 'mehelik, tugev', millega [[Dioskurides]] [[1. sajand]]il nimetas [[auripigment]]i selle tugeva mürgisuse pärast. Nimetust mõjutas nähtavasti selle [[mineraal]]i [[pärsia keel|pärsiakeelne]] nimetus ''zarnik'' 'kuldkollane', mis oli teada [[semi keeled|semi keelte]] vahendusel (praegu زرنيخ ).
 Arseeniühendid on tuntud juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Keemilise elemendina määratles arseeni [[Antoine Lavoisier]] aastal [[1789]].
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Lihtainena esineb arseen harva.
-Kõik vees lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As<sub>4</sub>O<sub>6</sub> ehk rahvapäraselt [[arseenik]]. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Pikka aega arvati, et [[Napoleon I]] suri arseenimürgitusse. Arseeni kasutatakse ka [[rotimürk]]ide koostises.
+Kõik vees lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As<sub>4</sub>O<sub>6</sub> ehk rahvapäraselt [[arseenik]]. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Pikka aega arvati, et [[Napoleon I]] suri arseenimürgistusse. Arseeni kasutatakse ka [[rotimürk]]ide koostises.
 [[Gallium]]i ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega [[pooljuht]]e, mille elektrilised parameetrid ja [[temperatuuritaluvus]] on tunduvalt paremad kui [[räni]] (Si) baasil loodud pooljuhtidel. [[Galliumarseniid]] (GaAs) on pooljuhtseadiste uuema põlvkonna materjal.