Allan Murdmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 [[Eesti Projekt]]is, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1968–1970 [[Viljandi]] TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is.
Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 [[Eesti Projekt]]is, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1968–1970 [[Viljandi]] TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is.


Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevad elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad aga mitmesugused monumendid – [[Amandus Adamson]]i, [[Eduard Vilde]], [[Heino Eller]]i ja [[Oskar Luts]]u mälestussammas, [[Tehumardi mälestussammas]], [[Rakvere]] stalinismiohvrite monument ning [[Maarjamäe memoriaal]]. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori [[Mariann Raisma]] arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis{{lisa viide}}. [[1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monument|1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumendi]] teostamise eest pälvis ta koos skulptor [[Matti Varik|uga]] 1976. aastal [[Kristjan Raua preemia]].
Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevad elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad aga mitmesugused monumendid – [[Amandus Adamson]]i, [[Eduard Vilde]], [[Heino Eller]]i ja [[Oskar Luts]]u mälestussammas, [[Tehumardi mälestussammas]], [[Rakvere]] stalinismiohvrite monument ning [[Maarjamäe memoriaal]]. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori [[Mariann Raisma]] arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis{{lisa viide}}. [[1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestusmärk|1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumendi]] teostamise eest pälvis ta koos skulptor [[Matti Varik|uga]] 1976. aastal [[Kristjan Raua preemia]].


Murdmaa oli [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.
Murdmaa oli [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

Redaktsioon: 5. juuli 2020, kell 10:04

Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn15. november 2009) oli eesti arhitekt.

Murdmaa lõpetas Tallinna 22. Keskkooli 1952. aastal. Ta õppis aastatel 1952–1958 Moskva Arhitektuuriinstituudis.

Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 Eesti Projektis, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, 1968–1970 Viljandi TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 Eesti Maaehitusprojektis.

Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevad elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad aga mitmesugused monumendid – Amandus Adamsoni, Eduard Vilde, Heino Elleri ja Oskar Lutsu mälestussammas, Tehumardi mälestussammas, Rakvere stalinismiohvrite monument ning Maarjamäe memoriaal. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori Mariann Raisma arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis[viide?]. 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumendi teostamise eest pälvis ta koos skulptor uga 1976. aastal Kristjan Raua preemia.

Murdmaa oli Eesti Arhitektide Liidu liige.

Isiklikku

Allan Murdmaa isa oli kunstnik Oskar Martinson ning ema Elsa Pinkowska. Tema vend Ivar Murdmaa on meregeoloog, üks õde Mai-Ester Murdmaa on ballettmeister ja teine õde Kai Murdmaa on füüsik.

Allikad

  1. Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1996. Lk lk 324. ISBN 5-89900-049-x. {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)

Välislingid