Jüriöö ülestõus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. aprill 2007, kell 21:53

Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343.

Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25. aprill.

Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28 munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks. Ülestõusu asus peagi maha suruma Liivi ordu, mis parajasti sõdis Pihkva vürstiriigiga. Orduväed toodi kiiresti idast ära Kesk-Eestisse.

Neli kuningat läksid 4. mail Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga, kus nad rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiuti.

11. mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel.

Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Lisaks pöördusid eestlased teisel pool Soome lahte võimul olnud Rootsi maapealike, Turu ja Viiburi foogti poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai 14. mail Sõjamäe lahingus orduväelt lüüa.

18. mail saabus Viiburi foogt Tallinnasse eestlastele appi, ent eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi.

26. mail algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda

24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati Pöide linnus.

1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse. Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel.

Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest.

Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas — Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Jüriöö ülestõus''' oli eestlaste ülestõus, mis  algas jüriööl ([[23. aprill]]il) [[1343]].
-Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal [[Põhja-Eesti]]s kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti [[Läänemaa|Lääne-]] ja [[Saaremaa]]d, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud [[25. aprill]].
+Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal [[Põhja-Eesti]]s, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti [[Läänemaa|Lääne-]] ja [[Saaremaa]]d, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud [[25. aprill]].
 Eestlased rüüstasid [[Padise klooster|Padise kloostri]] ja tapsid seal 28 [[munk|munka]], samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid [[kuningas|kuningateks]]. Ülestõusu asus peagi maha suruma Liivi ordu, mis parajasti sõdis Pihkva vürstiriigiga. Orduväed toodi kiiresti idast ära Kesk-Eestisse.
@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 Talupoegade vägi piiras [[Harjumaa]]l [[Tallinn]]a ning Läänemaal [[piiskop]]i residentsi [[Haapsalu]]t. Lisaks pöördusid eestlased teisel pool [[Soome laht]]e võimul olnud [[Rootsi]] maapealike, [[Turu]] ja [[Viiburi]] [[foogt]]i poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai [[14. mai]]l [[Sõjamäe lahing|Sõjamäe lahingus]] orduväelt lüüa.
-[[18. mai]]l saabus Viiburi foogti Tallinna, eestlastele appi, ent eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi.
+[[18. mai]]l saabus Viiburi foogt Tallinnasse eestlastele appi, ent eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi.
 [[26. mai]]l algas Pihkva väe sissetung [[Tartu piiskopkond]]a
@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 [[24. juuli]]l algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati [[Pöide linnus]].
-[[1344]]. aasta veeburaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema [[Vesse]]. Ülestõus suruti lõplikult maha [[1345]]. aasta talvel.
+[[1344]]. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema [[Vesse]]. Ülestõus suruti lõplikult maha [[1345]]. aasta talvel.
 Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest.