Nikolai Buzulukov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Bogdanov-62 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Bogdanov-62 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
1953. aastal aga „avastas” EKP KK tema teaduslikes töödes „tõsiseid poliitilisi vigu”. Tegelikult oli see „süüdimõistmine” seotud asjaoluga, et N. Buzulukov oli oma uurimustes viidanud ka selleks ajaks
1953. aastal aga „avastas” EKP KK tema teaduslikes töödes „tõsiseid poliitilisi vigu”. Tegelikult oli see „süüdimõistmine” seotud asjaoluga, et N. Buzulukov oli oma uurimustes viidanud ka selleks ajaks
põlu alla sattunud N. Karotamme sõnavõtte. See toetus sai talle ka saatuslikuks. 1953. aastal kaotas ta oma koha TA-s
põlu alla sattunud N. Karotamme sõnavõtte. See toetus sai talle ka saatuslikuks. 1953. aastal kaotas ta oma koha TA-s
ja mõne aasta pärast oli ta üldse sunnitud Eestist lahkuma<ref>Olaf Kuuli, Stalini-aja võimukaader ja
ja mõne aasta pärast oli ta üldse sunnitud Eestist lahkuma<ref>Olaf Kuuli, Stalini-aja võimukaader ja
kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954) (Tallinn: O. Kuuli, 2007), 138).</ref>
kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954) (Tallinn: O. Kuuli, 2007), 138).</ref>


N. Buzulukovi juhtum on küllalt kõnekaks näiteks, kuidas Johannes Käbin tegutses ja kaadripoliitikat teostas.
N. Buzulukovi juhtum on küllalt kõnekaks näiteks, kuidas [[Johannes Käbin]] tegutses ja kaadripoliitikat teostas.


<references />
<references />

Redaktsioon: 3. juuli 2020, kell 12:48

Nikolai Buzulukov (4. mai 190515. september 1979) oli vene majandusteadlane.

N. Buzulukov oli Eestisse tulnud 1946. aastal. ÜK(b)P KK Eesti Büroo likvideerimise järel töötas ta Eesti NSV TA Majanduse Instituudis valmistades ette oma doktoritöö põllumajanduse kollektiviseerimise teemal. 1951. aastal valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks[1], kuid naasis juba 1955. aastal Venemaale.

1953. aastal aga „avastas” EKP KK tema teaduslikes töödes „tõsiseid poliitilisi vigu”. Tegelikult oli see „süüdimõistmine” seotud asjaoluga, et N. Buzulukov oli oma uurimustes viidanud ka selleks ajaks põlu alla sattunud N. Karotamme sõnavõtte. See toetus sai talle ka saatuslikuks. 1953. aastal kaotas ta oma koha TA-s ja mõne aasta pärast oli ta üldse sunnitud Eestist lahkuma[2]

N. Buzulukovi juhtum on küllalt kõnekaks näiteks, kuidas Johannes Käbin tegutses ja kaadripoliitikat teostas.

  1. Eesti Teaduste Akadeemia. Facts of history
  2. Olaf Kuuli, Stalini-aja võimukaader ja kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954) (Tallinn: O. Kuuli, 2007), 138).