Carl Borchardt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ümbersuunamine lehele Charles Borchardt
 
pooleli - jätkan peagi
Märgis: Ümbersuunamine eemaldatud
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib 1816–1899 elanud fotograafist, teiste samanimeliste fotograafide kohta vaata [[Charles Borchardt]] ja [[Carl Amandus Borchardt]].}}
#suuna [[Charles Borchardt]]
'''Carl Friedrich Wilhelm Borchardt''' (2. september 1816 Paide – 1899 Tallinn) oli Eesti esimesi fotograafe.

==Päritolu==
Carl Borchardt sündis 2. septembril 1816 Paides tislermeister Daniel Friedrich Borchardti (1777–1848) ja tema abikaasa Henriette Wilhelmine Elisabethi (sünd. Lemser) ainsa lapsena. Ta ristiti 11. septembril ja tema vaderiteks olid kaupmees ning Paide bürgermeister [[Wilhelm Friedrich Luppian]] (1759–1821), kindakuduja-meister Johann Gottlieb Borchardt (1764–1838; Daniel Friedrichi vanem vend) ning kapteniproua Wendula Karoline von Westenreyck (sünd. von Handtwig; 1762–1825). Carl Borchardti isa oli pärit [[Pommeri]]maalt [[Pasewalk]]ist ning Eestimaale saabus 19. sajandi alguses.

Carli lapspõlve ja hariduse kohta ei ole palju teada, kuid isa eeskujul tisleriks ta siiski ei ole ilmselt õppinud – puuduvad märked, et ta oleks olnud tislerisell.

==Tegevus fotograafina==
Iseenda väidete kohaselt omandas ta hariduse [[Viini Polütehnikum]]is õppejõud [[Carl Reisser]]i juures. Reisserit teatakse kui üht Euroopa esimest dagerrotüpisti, kes töötas rändpiltnikuna mitmetes Saksa linnades.

1840. aastate alguses tegutses Carl Borchardt juba Peterburis. Oma hilisemates reklaamides nimetas ta end [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] Optika ja Mehaanika Instituudi õpilaseks.

Carl Borchardt naasis Eestimaale 1843. aasta suvel kui asus Tallinnas tööle mehaanikuna. Järgmisel aastal avaldas ta kuulutuse, milles teatas, et tema juures saab nüüdsest teha ka [[dagerrotüüp]]-ülesvõtteid, mis olevat paremad kui seni pakutud.

Borchardt ei olnud esimene fotograaf Eestis, kuid kindlasti oli ta esimene statsionaarne fotograaf nii Tallinnas kui ilmselt kogu Eestimaal. Fotograafia ei olnud siiski tema põhitöö, 1840. aastate lõpul tegutses ta põhiliselt optikuna. Suviti, mil oli parim pildistamisaeg, käis ta välismaal oma optikatagavarasid täiendamas. Tallinnas ei peatunud ta kaua ühel aadressil, vaid vahetas pea iga-aastaselt elukohti.
Alles 1856. aastal teatas ta, et enam ei toimu pildistamine vabas õhus, vaid erilises paviljonis – kuni selle ajani toimusid pildistamised välitingimustes, et saavutada vajalik valgustase.
Aadressid, millel Carl Borchardt töötas:
*05.1844 – Schwanbergi maja, Vene tn. 16, Tallinn
*11.1844 – Krause maja, Pikk tn. 41, Tallinn
*1845-1846 – lühiajaliselt erinevad aadressid Tallinnas
*06.1847 – Huldemanni maja, Lossi plats 6, Tallinn
*06.1847 – Meyeri naise maja (ka Peterseni maja), Pikk tn. 90, Tallinn
*08.1847 – Nestleri maja, Lühike jalg, Tallinn
*06.1848 – Eylandti maja, Niguliste ja Rataskaevu tn. nurgal, Tallinn
*02.1849–06.1850 – Teichi maja, Viru tn. 11
*04.1850 – Saeffingeni maja, Harju tn., Tallinn
*05.1853 – Butzke maja, Pikk tn. 64, Tallinn
*1854 – Tallinn, koos fotograaf Carl Lohmeieriga (1809-1872)
*09.1856–1867 – Heinrichseni maja, Viru tn. 380, Tallinn

Oma karjääri esimesel 6-8 aastal ei olnud tal Tallinnas konkurente, kuid uute fotomenetluste kasutuselevõtu tõttu hääbus dagerrotüüpia 1860. aastate alguseks ning Borchardt lõpetas oma fotograafia-alase tegevuse oma sõnul 1867. aastal.

Eesti vanim dagerrotüüp-portree, mida säilitakse Järvamaa Muuseumis ja millel on kujutatud Tallinna raehärra [[Alexander Hoeppener]]i (1805–1873), on tõenäoliselt üles võetud just Carl Borchardti poolt.

==Abielu ja surm==
1846. aastal abiellus Carl Borchardt oma arvatava sugulase, Tallinna kindameistri Carl Gottlob Borchardti tütre Sophie Dorotheaga (1818–1881). Abielust sündis kolm tütart.

Carl Borchardt suri 1899. aastal Tallinnas.

Borchardtite suguvõsast sirgus koguni neli olulist 19. sajandi fotograafi. Lisaks Carlile tegutsesid veel [[Charles Borchardt]] (1812-1887) ning vennad [[Carl Amandus Borchardt|Carl Amandus]] ja [[Robert Borchardt]].

{{JÄRJESTA:Borchardt, Carl}}
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Sündinud 1816]]
[[Kategooria:Surnud 1899]]

Redaktsioon: 26. juuni 2020, kell 16:28

 See artikkel räägib 1816–1899 elanud fotograafist, teiste samanimeliste fotograafide kohta vaata Charles Borchardt ja Carl Amandus Borchardt.

Carl Friedrich Wilhelm Borchardt (2. september 1816 Paide – 1899 Tallinn) oli Eesti esimesi fotograafe.

Päritolu

Carl Borchardt sündis 2. septembril 1816 Paides tislermeister Daniel Friedrich Borchardti (1777–1848) ja tema abikaasa Henriette Wilhelmine Elisabethi (sünd. Lemser) ainsa lapsena. Ta ristiti 11. septembril ja tema vaderiteks olid kaupmees ning Paide bürgermeister Wilhelm Friedrich Luppian (1759–1821), kindakuduja-meister Johann Gottlieb Borchardt (1764–1838; Daniel Friedrichi vanem vend) ning kapteniproua Wendula Karoline von Westenreyck (sünd. von Handtwig; 1762–1825). Carl Borchardti isa oli pärit Pommerimaalt Pasewalkist ning Eestimaale saabus 19. sajandi alguses.

Carli lapspõlve ja hariduse kohta ei ole palju teada, kuid isa eeskujul tisleriks ta siiski ei ole ilmselt õppinud – puuduvad märked, et ta oleks olnud tislerisell.

Tegevus fotograafina

Iseenda väidete kohaselt omandas ta hariduse Viini Polütehnikumis õppejõud Carl Reisseri juures. Reisserit teatakse kui üht Euroopa esimest dagerrotüpisti, kes töötas rändpiltnikuna mitmetes Saksa linnades.

1840. aastate alguses tegutses Carl Borchardt juba Peterburis. Oma hilisemates reklaamides nimetas ta end Peterburi Teaduste Akadeemia Optika ja Mehaanika Instituudi õpilaseks.

Carl Borchardt naasis Eestimaale 1843. aasta suvel kui asus Tallinnas tööle mehaanikuna. Järgmisel aastal avaldas ta kuulutuse, milles teatas, et tema juures saab nüüdsest teha ka dagerrotüüp-ülesvõtteid, mis olevat paremad kui seni pakutud.

Borchardt ei olnud esimene fotograaf Eestis, kuid kindlasti oli ta esimene statsionaarne fotograaf nii Tallinnas kui ilmselt kogu Eestimaal. Fotograafia ei olnud siiski tema põhitöö, 1840. aastate lõpul tegutses ta põhiliselt optikuna. Suviti, mil oli parim pildistamisaeg, käis ta välismaal oma optikatagavarasid täiendamas. Tallinnas ei peatunud ta kaua ühel aadressil, vaid vahetas pea iga-aastaselt elukohti. Alles 1856. aastal teatas ta, et enam ei toimu pildistamine vabas õhus, vaid erilises paviljonis – kuni selle ajani toimusid pildistamised välitingimustes, et saavutada vajalik valgustase. Aadressid, millel Carl Borchardt töötas:

  • 05.1844 – Schwanbergi maja, Vene tn. 16, Tallinn
  • 11.1844 – Krause maja, Pikk tn. 41, Tallinn
  • 1845-1846 – lühiajaliselt erinevad aadressid Tallinnas
  • 06.1847 – Huldemanni maja, Lossi plats 6, Tallinn
  • 06.1847 – Meyeri naise maja (ka Peterseni maja), Pikk tn. 90, Tallinn
  • 08.1847 – Nestleri maja, Lühike jalg, Tallinn
  • 06.1848 – Eylandti maja, Niguliste ja Rataskaevu tn. nurgal, Tallinn
  • 02.1849–06.1850 – Teichi maja, Viru tn. 11
  • 04.1850 – Saeffingeni maja, Harju tn., Tallinn
  • 05.1853 – Butzke maja, Pikk tn. 64, Tallinn
  • 1854 – Tallinn, koos fotograaf Carl Lohmeieriga (1809-1872)
  • 09.1856–1867 – Heinrichseni maja, Viru tn. 380, Tallinn

Oma karjääri esimesel 6-8 aastal ei olnud tal Tallinnas konkurente, kuid uute fotomenetluste kasutuselevõtu tõttu hääbus dagerrotüüpia 1860. aastate alguseks ning Borchardt lõpetas oma fotograafia-alase tegevuse oma sõnul 1867. aastal.

Eesti vanim dagerrotüüp-portree, mida säilitakse Järvamaa Muuseumis ja millel on kujutatud Tallinna raehärra Alexander Hoeppeneri (1805–1873), on tõenäoliselt üles võetud just Carl Borchardti poolt.

Abielu ja surm

1846. aastal abiellus Carl Borchardt oma arvatava sugulase, Tallinna kindameistri Carl Gottlob Borchardti tütre Sophie Dorotheaga (1818–1881). Abielust sündis kolm tütart.

Carl Borchardt suri 1899. aastal Tallinnas.

Borchardtite suguvõsast sirgus koguni neli olulist 19. sajandi fotograafi. Lisaks Carlile tegutsesid veel Charles Borchardt (1812-1887) ning vennad Carl Amandus ja Robert Borchardt.