Liiva raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt
35. rida: 35. rida:


==Välislingid==
==Välislingid==
{{Commons|Category:Liiva railway station}}

*[http://raudtee.eu/?main=1&sub=22&stat=107&tlink=81 Liiva jaam Eesti kitsarööpmeliste raudteede lehel] (allikas)
* [http://raudtee.eu/?main=1&sub=22&stat=107&tlink=81 Liiva jaam Eesti kitsarööpmeliste raudteede lehel] (allikas)
* [http://railwayz.info/photolines/station/6122 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [http://railwayz.info/photolines/station/6122 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8771 Jaamahoone kultuurimälestiste riiklikus registris]
* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8771 Jaamahoone kultuurimälestiste riiklikus registris]

Redaktsioon: 25. juuni 2020, kell 22:07

Liiva jaamahoone
Reisirong Liiva jaamas

Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.

Liiva raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 7 kilomeetri kaugusel. Jaamas peatuvad Elroni reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi, Pärnu, Lelle ja Rapla suunas), kokku umbes 20 väljumist päevas. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Liiva peatusele eelneb kõikidel Tallinnast väljuvatel rongiliinidel Tallinn-Väike ning järgneb Männiku (välja arvatud Viljandi kiirrongide puhul, kus järgnev on Saku). Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta, ja II tsooni.[1]

Jaamas paikneb seitse raudteeharu. Tõsi, aegade jooksul on nende koguarv vähenenud (näiteks harutee Liiva jaamast üle Kalmistu tee laoplatsile).

Ajalugu

Kuni 1971. aastani oli jaamas kitsarööpmeline raudtee.

19131971 algas jaamahoone ja veetorni vahelt Liiva–Nõmme-Väikse raudteelõik, mis oli kuni 1962 aastani osa Liiva–Vääna raudteest. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli Rahumäe viadukt üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu Rahumäe kitsarööpmelise jaama juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena ja sellel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.

Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel Valdeku raudteepeatus, mis vahepeal likvideeriti, ent taastati aastal 2017.

Jaamahoone

Liiva jaamahoone valmis 1917. aastal Peeter Suure Merekindluse raudtee tüüpkavandi järgi. Praeguse laiarööpmelise raudtee lääneküljel asub ühes jaamahoonega ka 1917. aastal valminud veetorn. Jaamahoone kuulub Edelaraudteele ja on tänaseni kasutuses.

Pilte

Viited

Välislingid

Eelnev peatus
Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Tallinn-Väike
Liiva
Valdeku