Rannakaitsepatarei nr 315: erinevus redaktsioonide vahel
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Patarei oli relvastatud kahe 180 mm paarissuurtükiga (laskekaugus 38 km) kinnises tornis, nagu ka [[Hiiumaa]]l [[rannakaitsepatarei nr 316]] ja [[Osmussaar]]el [[rannakaitsepatarei nr 314]].<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/2003_12_12_kukeraba/index.html Politsei tabas ajaloolise suurtükitoru vargad]</ref> |
Patarei oli relvastatud kahe 180 mm paarissuurtükiga (laskekaugus 38 km) kinnises tornis, nagu ka [[Hiiumaa]]l [[rannakaitsepatarei nr 316]] ja [[Osmussaar]]el [[rannakaitsepatarei nr 314]].<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/2003_12_12_kukeraba/index.html Politsei tabas ajaloolise suurtükitoru vargad]</ref> |
||
Patarei juurde pöörab tee [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]]–[[Kaugatuma]] maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub patarei komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist [[obelisk]]. Seal on [[Sääre–Jamaja tee]] ääres säilinud kaheksa meetri kõrgune patarei tulejuhtimistorn/kaugusmõõdiku betoontorn, mis väliselt sarnaneb [[tuulik]]uga. Seal on ka mitmesuguste muude hoonete varemeid.<ref>[http://www.livoniamaritima.eu/index.php?product_id=12&page=60&action=show_product_details&&group_id= "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"]</ref> Hiljem ehitati tulejuhtimiseks veel [[Sääre mõis]]a puuviljaaeda puust torn. |
Patarei juurde pöörab tee [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]]–[[Kaugatuma]] maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub patarei komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist [[obelisk]]. Seal on [[Läätsa–Jämaja–Sääre–Mäebe tee|Sääre–Jamaja tee]] ääres säilinud kaheksa meetri kõrgune patarei tulejuhtimistorn/kaugusmõõdiku betoontorn, mis väliselt sarnaneb [[tuulik]]uga. Seal on ka mitmesuguste muude hoonete varemeid.<ref>[http://www.livoniamaritima.eu/index.php?product_id=12&page=60&action=show_product_details&&group_id= "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"]</ref> Hiljem ehitati tulejuhtimiseks veel [[Sääre mõis]]a puuviljaaeda puust torn. |
||
Patareis oli komandopunkt, kaks suurtükitorni, tulejuhtimistorn, katlamaja ja sõjaväelinnak. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 meetri paksusest [[raudbetoon]]ist ning uksed [[soomusteras]]est. Varjenditele paigaldati vaatlusteks 230-mm soomusterasest periskoobikuplid. Suurtükikompleks mahutas lahingute ajal 55 meest, kelle kasutuses olid eluruumid ja eraldi ohvitseride toad, duširuumid, söökla ja köök<ref>Bruno Pao, [https://dea.digar.ee/article/nadalalopp/2016/09/02/11 Sõrve sääre otsa lood 13], Nädalalõpp: ajalehtede [[Hiiu Leht]] ja [[Meie Maa]] lisa, nr. 22, 2 september 2016</ref>. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele. |
Patareis oli komandopunkt, kaks suurtükitorni, tulejuhtimistorn, katlamaja ja sõjaväelinnak. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 meetri paksusest [[raudbetoon]]ist ning uksed [[soomusteras]]est. Varjenditele paigaldati vaatlusteks 230-mm soomusterasest periskoobikuplid. Suurtükikompleks mahutas lahingute ajal 55 meest, kelle kasutuses olid eluruumid ja eraldi ohvitseride toad, duširuumid, söökla ja köök<ref>Bruno Pao, [https://dea.digar.ee/article/nadalalopp/2016/09/02/11 Sõrve sääre otsa lood 13], Nädalalõpp: ajalehtede [[Hiiu Leht]] ja [[Meie Maa]] lisa, nr. 22, 2 september 2016</ref>. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele. |
||
Redaktsioon: 21. juuni 2020, kell 13:33
Rannakaitsepatarei nr 315 on 1941. aastal Saaremaale Sõrve poolsaarele Sõrve säärde rajatud rannakaitsepatarei, mis kuulus Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi.
Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka Stebeli patareiks kapten Aleksandr Stebeli järgi, kes oli selle patarei esimene komandör.[1]
Patareipositsioon
1939. aasta sügisel baaside lepingu alusel Saaremaal uute rannakaitsesuurtükipatareide asukohtade valimist, et uute Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse patareide positsiooni ei kavandatud endise Sääre patarei alustele, vaid valiti soine ala ligi kaks kilomeetrit loode pool, Kuura talu heinamaal ja mistõttu rajatist esialgu nimetati kohalike poolt Kuura patareiks[2]. 1940. aastal ehituste ajal evakueeriti ümbruskonnast ligi 300 majapidamist koos elanikega. Patareipositsioon ehitasid sõjaväe ehituspataljonid, kes majutati Maantee külla, kuhu püstitati kasarmud ja söökla ning osa puidust kasarmuid, klubi ja haigla ehitati Hänga küla lähedale Lopsigu metsa.
Rannakaitsepatarei nr 315
Patarei oli relvastatud kahe 180 mm paarissuurtükiga (laskekaugus 38 km) kinnises tornis, nagu ka Hiiumaal rannakaitsepatarei nr 316 ja Osmussaarel rannakaitsepatarei nr 314.[3]
Patarei juurde pöörab tee Sääre–Kaugatuma maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub patarei komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist obelisk. Seal on Sääre–Jamaja tee ääres säilinud kaheksa meetri kõrgune patarei tulejuhtimistorn/kaugusmõõdiku betoontorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka mitmesuguste muude hoonete varemeid.[4] Hiljem ehitati tulejuhtimiseks veel Sääre mõisa puuviljaaeda puust torn.
Patareis oli komandopunkt, kaks suurtükitorni, tulejuhtimistorn, katlamaja ja sõjaväelinnak. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 meetri paksusest raudbetoonist ning uksed soomusterasest. Varjenditele paigaldati vaatlusteks 230-mm soomusterasest periskoobikuplid. Suurtükikompleks mahutas lahingute ajal 55 meest, kelle kasutuses olid eluruumid ja eraldi ohvitseride toad, duširuumid, söökla ja köök[5]. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele.
Patarei võttis osa lahingutest Kura kurgus ja Sõrve poolsaare kaitsmisest Nõukogude vägede poolt 1941. aastal ning patarei suurtükitorud lasti enne taganemist lõhki.
Kui Nõukogude väed hülgasid patarei ehitised, lakkas töötamast veeärastussüsteem ja ehitised täitusid veega.[6] 1945. aastal tehti endisest rannikupatareist nr 315 ilma relvadeta õppepatarei nr 360.
Vaata ka
- Peeter Suure merekindluse rannapatarei nr 43
- Türju rannapatarei (1940) (IV-305 mm suurtükkidega)
- Rannapatarei nr 470 (IV-180 mm suurtükkidega)
Viited
- ↑ "Torgu vald käib kahuriaugu pärast kohtunikuga kohut", Postimees, 8. aprill 2004
- ↑ Bruno Pao, Sõrve sääre otsa lood 12, Nädalalõpp: ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa, nr. 21, 27 mai 2016
- ↑ Politsei tabas ajaloolise suurtükitoru vargad
- ↑ "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"
- ↑ Bruno Pao, Sõrve sääre otsa lood 13, Nädalalõpp: ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa, nr. 22, 2 september 2016
- ↑ "FOTOD: Stebeli patarei komandopunkt valgub taas vett täis". 11. september 2010
Arhivaalid Eesti Riigiarhiivi Saare Maa-arhiivis
- SAMA.451.2.100427. 6914 Sääre küla, Stebeli patarei
Välislingid
- Pilte Stebeli rannakaitsepatareist
- "Huvi Stebeli patarei rentimise vastu on väike" Meie Maa, 25. aprill 2000
- Ain Lember: "Torgu vald rendib Stebeli patarei Alver Sagurile" Oma Saar, 13. veebruar 2009
- Oliver Rand: "Sõrvest leiti I maailmasõja aegne haruldane kahurialus" Meie Maa, 24. juuli 2009
- Alver Kivi: "Tühjaks pumbatud Stebeli komandopunkt kummutas müüdid" Meie Maa, 13. september 2010
- Rita Loel: "Stebeli patarei võib minna militaarmuuseumile" Saarte Hääl, 21. aprill 2011