Mäo mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
10. rida: 10. rida:
[[17. sajand]]il kuulus mõis kuulsale [[Rootsi]] väejuhile [[Lennart Torstenson]]ile. [[1669]]. sai omanikuks kindralmajor [[Hans von Fersen]]. Peale [[Põhjasõda]] kuulus mõis väga pikka aega [[Stackelberg]]idele ning mõnda aega ka [[Löwenstern]]idele ja [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]]itele.
[[17. sajand]]il kuulus mõis kuulsale [[Rootsi]] väejuhile [[Lennart Torstenson]]ile. [[1669]]. sai omanikuks kindralmajor [[Hans von Fersen]]. Peale [[Põhjasõda]] kuulus mõis väga pikka aega [[Stackelberg]]idele ning mõnda aega ka [[Löwenstern]]idele ja [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]]itele.


Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexandra von Grünewaldt, kes oli kuulsa Vene helilooja [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i vennatütar. Helilooja veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte.
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli [[Alexandra von Grünewaldt]], kes oli kuulsa Vene helilooja [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i vennatütar. Helilooja veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte.


==Mõisahoone==
==Mõisahoone==

Redaktsioon: 20. juuni 2020, kell 22:16

Peahoone
Valitsejamaja

Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb Mäo mõisa keskus Paide linna Järva maakonnas.

Mõisa peahoone koordinaadid on 58° 54′ 44″ N, 25° 36′ 44″ E.

Ajalugu

Mäo mõisat on esmakordselt mainitud 16. sajandil, mil mõis kuulus Meckside perekonnale. Nende järgi sai mõis ka oma saksakeelse nime.

17. sajandil kuulus mõis kuulsale Rootsi väejuhile Lennart Torstensonile. 1669. sai omanikuks kindralmajor Hans von Fersen. Peale Põhjasõda kuulus mõis väga pikka aega Stackelbergidele ning mõnda aega ka Löwensternidele ja Essenitele.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexandra von Grünewaldt, kes oli kuulsa Vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi vennatütar. Helilooja veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte.

Mõisahoone

Mäo mõisa kahekorruseline barokne kivist peahoone ehitati 17. sajandi lõpus. Hoone hävis Põhjasõjas ning selle säilinud müüridele rajati uus peahoone 18. sajandil. 19. sajandi esimesel kolmandikul ehitati hoone põhjalikult ümber klassitsistlikus stiilis. Mõisahoonet ehitati pikemaks ning sai endale kolmeosalised kaaraknad ehk veneetsia aknad, ning nelja sambaga portikuse.

1960.–1970. aastatel varemeteks muutunud peahoonet hakati 1980. aastate lõpul taastama. Paraku valmisid siis aga vaid uued laed ja katused, misjärel tööd katkes. Hoonest on säilinud vaid majakarp ning enamik arhitektuurseid detaile on hävinud. Ümberehitatuna on säilinud ka kõrvalhooneid.

Vaata ka

Välislingid