Katoliku kirik Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
P robot Adding: pl:Kościół katolicki w Estonii |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist [[13. sajand]]i alguses, kui siia tulid tsistertslased. Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda [[keskaeg]]a. [[16. sajand]]i algul toimunud reformatsiooni jooksul |
on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist [[13. sajand]]i alguses, kui siia tulid tsistertslased. Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda [[keskaeg]]a. [[16. sajand]]i algul toimunud reformatsiooni jooksul muutus valdavaks protestantism, [[vastureformatsioon]]i viidi läbi Poolale kuulunud Eesti aladel. Nende minemisel Rootsi võimu alla katoliiklus Eestist keelustati - arvatavasti olid katoliiklased vaid üksikud Poola või Leedu aadlisuguvõsade esindajad või juhuslikud sisserändajad. Kogudusi, piiskoppe ega preestreid ei olnud, kloostrid olid Rootsi võimu ajal hävitatud. |
||
Katoliku kiriku taastamine Eestis algas [[19. sajand]]il. Sajandi lõpul kujunesid kogudused Tallinnasse ja Tartusse, liikmed olid peamiselt poolakad ja leedulased. Ehitati Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik Tallinnasse ja Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartusse. Neist esimene on praegu ka [[katedraal|piiskopliku kiriku]] staatuses. |
Katoliku kiriku taastamine Eestis algas [[19. sajand]]il. Sajandi lõpul kujunesid kogudused Tallinnasse ja Tartusse, liikmed olid peamiselt poolakad ja leedulased. Ehitati Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik Tallinnasse ja Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartusse. Neist esimene on praegu ka [[katedraal|piiskopliku kiriku]] staatuses. |
||
Redaktsioon: 1. aprill 2007, kell 23:27
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Roomakatoliku kirik Eestis on katoliku kiriku, ülemaailmse, Rooma paavsti juhtimisel tegutseva maailma suurima usuorganisatsiooni Eesti alal tegutsev haru, mille ametlik nimetus on Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis.
Ajalugu
on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. 16. sajandi algul toimunud reformatsiooni jooksul muutus valdavaks protestantism, vastureformatsiooni viidi läbi Poolale kuulunud Eesti aladel. Nende minemisel Rootsi võimu alla katoliiklus Eestist keelustati - arvatavasti olid katoliiklased vaid üksikud Poola või Leedu aadlisuguvõsade esindajad või juhuslikud sisserändajad. Kogudusi, piiskoppe ega preestreid ei olnud, kloostrid olid Rootsi võimu ajal hävitatud.
Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil. Sajandi lõpul kujunesid kogudused Tallinnasse ja Tartusse, liikmed olid peamiselt poolakad ja leedulased. Ehitati Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik Tallinnasse ja Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartusse. Neist esimene on praegu ka piiskopliku kiriku staatuses.
1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodusati omaette apostellik administratuur. Esimeseks apostellikuks administraatoriks nimetati Püha Tooli diplomaatiline esindaja - nuntsius - asukohaga Tallinnas.
1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks. 1936. aasta 27. detsembril pühitseti Profittlich piiskopiks - tegu oli esimese katoliikliku piiskopiks pühitsemisega Eestis pärast ligi viiesaja-aastast vaheaega.
Katoliku kirik kannatas Eestis ka rängalt ka stalinistlike repressioonide all - teiste seas suri 1942. aastal vangistuses ka piiskop Profittlich.
Kaasaeg
Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon. Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni. Hinnanguliselt on 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. Tegutseb kaheksa kogudust, ametis on kuus diötseesipreestrit ja kaheksa ordupreestrit. Lisaks elab Eestis 15 nunna. Koguduste kõrval tegutseb Pirita klooster, üksikute liikmetega on esindatud mitmed teised ordud.
Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunaameeriklased või poolakad, nunnad pärinevad enamikus Indiast. Sellele vaatamata moodustavad eestlased suurima grupi koguduseliikmetest, suuruselt järgmised rühmad on poolakad, ukrainlased ja leedulased.
Eestis ei ole moodustatud oma diötseesi, küll aga on taas ametis piiskop: Opus Dei liige Philippe Jourdan (apostlik administraator alates 1. aprillist 2005, pühitseti sama aasta 10. septembril Oleviste kirikus toimunud tseremoonial piiskopiks).
Eesti apostlikud administraatorid
- Antonino Zecchini SJ (1924-1931)
- Eduard Profittlich SJ (1931-1942)
- Justo Mullor García (1992-1997)
- Erwin Josef Ender (1997-2001)
- Peter Stephan Zurbriggen (2001-2005)
- Philippe Jean-Charles Jourdan (alates 2005)