Värska Püha Georgiuse kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Esthonos (arutelu | kaastöö)
P Lisatud viide raamatule
Esthonos (arutelu | kaastöö)
Täiendatud interjööri kirjeldust
26. rida: 26. rida:


==== Interjöör ====
==== Interjöör ====
Kiriku interjöör on terviklik ja rikkalik. Palvesaalil nagu kogudusesaalilgi on lame jõulise peegelvõlviga lagi. Interjööri väärtuslikeim osa on kirikuga samaaegne sügava vaimuliku sisuga ikonostaas ja palju teisi ikoone. [[Ikonostaas]] pärineb kiriku ehitusajast ja on kapitaalselt kinnitatud põranda külge.<ref name="eoc" />
Siseruumides on säilinud kõik puidust originaaluksed koos osaliselt säilinud manustega – [[Eeskoda|eeskoja]] ustele on hilisemal ajal lisatud käepidemeid ja riive. Eeskoja seinad on värvitud kahes toonis õlivärviga.


Peasaali ikonostaasiseina taga lõpetab kompositsiooni astme võrra kõrgema põrandaga lõigatud nurkadega apsiid, milles on hoone kõige püham ruum – kliiros ehk altariruum. Altariruum on samuti puitpõrandaga, madala krohvitud lae ja värvitud seintega.
[[Pikihoone]] seinad on 1950. aastatel värvitud õlivärviga ning sel ajal on tehtud ka praeguseni säilinud maalingud laes ja seintel. Kirikuruumides on mitu hilisemat ahju (kaks pikihoones ning üks altariruumis). Osa kirikuruumi laest on kumer, profileeritud [[Karniis|karniisiga]].


Siseruumides on säilinud kõik puidust originaaluksed koos osaliselt säilinud manustega – [[Eeskoda|eeskoja]] ustele on hilisemal ajal lisatud käepidemeid ja riive. Eeskoja seinad on värvitud kahes toonis õlivärviga. [[Pikihoone]] seinad on 1950. aastatel värvitud õlivärviga ning sel ajal on tehtud ka praeguseni säilinud maalingud laes ja seintel. Kirikuruumides on mitu hilisemat ahju (kaks pikihoones ning üks altariruumis). Osa kirikuruumi laest on kumer, profileeritud [[Karniis|karniisiga]].
Altariruum on samuti puitpõrandaga, madala krohvitud lae ja värvitud seintega. Kõik esimese korruse ruumide aknad on kaarjate [[Sillus|sillustega]], ustest on kaarsillusega vaid altariruumi viivad avad ning loodepoolne uks.


Kõik esimese korruse ruumide aknad on kaarjate [[Sillus|sillustega]], ustest on kaarsillusega vaid altariruumi viivad avad ning loodepoolne uks.
Pööningule viib eeskojast trepp. Tornis olevad kellad on kunstimälestistena kaitse all. Kirikus leidub mitmesugust kunstiväärtustena kaitse all olevat inventari. Kiriku pingid on lihtsad, värvitud puitpingid, mis pole ilmselt algupärased. <ref name=":1" />


Pööningule viib eeskojast trepp. Tornis olevad kellad on kunstimälestistena kaitse all. Kirikus leidub mitmesugust kunstiväärtustena kaitse all olevat inventari. Kiriku pingid on lihtsad, värvitud puitpingid, mis pole ilmselt algupärased. <ref name=":1" />
[[Ikonostaas]] pärineb kiriku ehitusajast.<ref name="eoc" />
== Viited ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=

Redaktsioon: 19. juuni 2020, kell 15:56

Värska Püha Georgiuse kirik
Riik Eesti Vabariik
Asukoht Värska alevik
Ehituse algus 1904
Ehituse lõpp 1907
Sissepühitsemine 2. juuli 1907
Esmamainimine 1759
Koordinaadid 57° 57′ 37″ N, 27° 37′ 47,6″ E
Kinnismälestis 23875
Vaade Värska Püha Georgiuse kirikule edelast
Värska Püha Georgiuse kirik (2017)
Vaade kogudusesaalist altari suunas
Värska Püha Georgiuse kiriku interjöör (2013)
Värska kiriku sisevaade altari poolt kogudusesaalile
Värska Püha Georgiuse kiriku interjöör (2017)

Värska Püha Georgiuse kirik on õigeusu kirik Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus aadressil Velna tee 1. Kirik kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) ja seda kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Värska Georgiuse Kogudus.

Ajalugu

Õigeusu kogudus asus Värskas juba 1759. aastal. Sel ajal oli kogudusel puukirik, mille asukoht oli praegusest kivikirikust põhja pool kirikaias ja mis lammutati 20. sajandi alguses uue kirikiriku ehitamiseks. Praegune kirik ehitati aastatel 1904-1907 väiksema puukiriku kõrvale, mis pärast kivikiriku valmimist lammutati. Puukiriku altari koht praeguse kiriku kõrval loodes on tähistatud ristiga tornikesega.[1] Kiriku projekti teinud arhitekti nimi ei ole teada. Võib arvata, et selleks on keegi samal ajal maakirikute tüüpprojekte projekteerinud arhitektidest. Värska kirik ei erine oma suuruse ja arhitektuurse käsitluslaadi poolest tüüpprojektidest, kuigi ühtki teist sarnast selle projekti järele ehitatud ei ole. Kirikul on säilinud ehitusaegne väljanägemine.

Kirik ehitati rahva kogutud rahaga ning pühitseti arhimandriit Josifi poolt samuti püha suurkannataja Georgiuse (Jüri) auks 2. juulil 1907, nagu oli olnud ka puukirik.[2] Templipüha tähistatakse Juliuse kalendri (vana kalendri) jüripäeval ehk Gregoriuse kalendri (uue kalendri) 6. mail.

1999. aastal kanti kirik ehitismälestisena Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.[3]

Asukoht

Kirik asetseb Värska aleviku keskusest veidi põhja pool, mitte kaugel Värska lahest Pika tänava ja Velna tee ühinemiskohal. Kirik asetseb maakividest aiaga piiratud Värska kalmistu edelapoolses servas. Kiriku pikiteljel asub kolme kaarega põletatud savitellistest kirikuga ansambli moodustav väravaehitis mille juurest peaukseni viib munakivisillutisega tee. Paigutus ei ole klassikaliselt ida-lääne suunaline, vaid ilmselt looduslikust asukohast tingituna kirde-edela suunaline.

Arhitektuur

Eksterjöör

Kirik on pikliku põhiplaaniga tellistest ja maakividest historitsistlikus stiilis sakraalhoone. Tüpoloogiliselt sarnaste mahtude järjestusega kirikuid rajati Eestisse ajavahemikus 1870-1908 ligi nelikümmend. Suuruse ja arhitektuurikvaliteedi poolest on Värska oma tüübi keskmiste hulgas. Kahe torniga kirikuhoone mahuline kompositsioon koosneb neljast üksteisele järgnevast hoonemahust – kellatornist, kogudusesaalist, palvesaalist ja altarist. Kiriku mahud on mitme eri kõrgusega – edelaosas kõrge maakivist torn, siis pikihoones madalam kogudusesaali osa, millele järgneb kõrgem, kaarakendega palvesaali osa. Kirdes asub madalam apsiid. Maakivivundament on krohvimata.

Katusel on kaks torni – 8-tahuline telkkiivriga kellatorn ja sibulkupliga torn, millel on 6-ruuduse jaotusega aknad (sellesse torni ligipääs puudub). Kellatornil on puidust ning värvitud ehisvõre. Räästa all kulgeb profileeritud karniis, millele mõnel pool lisandub ka hammasõikeline friis – selliselt on kaunistatud ka hoone tellistest laotud korstnad ja kupliga torni räästaalune. Maja nurgad, akende ja uste raamistikud on laotud tellistest. Katus on vaskplekk-kattega, vihmaveetorude ja vihmavee rennidega.

Kirikuhoonel on kaks kahepoolset ning poolkaarekujulise valgmikuga ust – üks edelaküljel ning üks loodeküljel. Puituksed on väljastpoolt üle löödud plekiga ja värvitud. Edelapoolse ukse ees on nelja astmega betoonist valatud trepp kahe metallist käsipuuga, loodepoolse ees kaheastmeline käsipuudeta trepp. Edelapoolse ukse kohal on plekist kaarekujuline varikatus.

Akende ümber on dekoratiivsed tellisraamistused, kus lukukivi on laotud heledamatest tellistest. Kõik aknad on kahekordsete raamidega (v.a. tornide aknad), säilinud on ka ehitusaegsed käsitsi valmistatud aknaklaase, vaskplekist veelauad, algupärased aknahinged, kinnitused ning käepidemed. Mõnede akende vahele on pandud vitraaži meenutavat paberit. Kõik aknad (v.a. torni aknad) on algupäraste, rõngamotiiviga raudtrellidega, apsiidiosas on trellidele hiljem tugevdusi juurde lisatud. Erinevatel aknatüüpidel on ka mõnevõrra erineva kujundusega trellid. Apsiidiosas on kolm petikakent, mis värvitud väljastpoolt pärisakendega sarnaseks. [4]

Interjöör

Kiriku interjöör on terviklik ja rikkalik. Palvesaalil nagu kogudusesaalilgi on lame jõulise peegelvõlviga lagi. Interjööri väärtuslikeim osa on kirikuga samaaegne sügava vaimuliku sisuga ikonostaas ja palju teisi ikoone. Ikonostaas pärineb kiriku ehitusajast ja on kapitaalselt kinnitatud põranda külge.[5]

Peasaali ikonostaasiseina taga lõpetab kompositsiooni astme võrra kõrgema põrandaga lõigatud nurkadega apsiid, milles on hoone kõige püham ruum – kliiros ehk altariruum. Altariruum on samuti puitpõrandaga, madala krohvitud lae ja värvitud seintega.

Siseruumides on säilinud kõik puidust originaaluksed koos osaliselt säilinud manustega – eeskoja ustele on hilisemal ajal lisatud käepidemeid ja riive. Eeskoja seinad on värvitud kahes toonis õlivärviga. Pikihoone seinad on 1950. aastatel värvitud õlivärviga ning sel ajal on tehtud ka praeguseni säilinud maalingud laes ja seintel. Kirikuruumides on mitu hilisemat ahju (kaks pikihoones ning üks altariruumis). Osa kirikuruumi laest on kumer, profileeritud karniisiga.

Kõik esimese korruse ruumide aknad on kaarjate sillustega, ustest on kaarsillusega vaid altariruumi viivad avad ning loodepoolne uks.

Pööningule viib eeskojast trepp. Tornis olevad kellad on kunstimälestistena kaitse all. Kirikus leidub mitmesugust kunstiväärtustena kaitse all olevat inventari. Kiriku pingid on lihtsad, värvitud puitpingid, mis pole ilmselt algupärased. [4]

Viited

  1. Põlva rajooni apostliku õigeusu kirikud. Apostliku õigeusu kirikute arhitektuuriajalooline inventariseerimine. Köide XVII. A. Pantelejev, 1987. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-1902
  2. Jaanus Plaat, Arne Maasik (2011). Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 752-755.
  3. Kultuurimälestiste Riiklik Register
  4. 4,0 4,1 Värska Püha Georgiuse kirik. Muinsuskaitse eritingimused hoone remondiks ja restaureerimiseks. Koostas M. Kallaste. Töö nr T-30-08. Oktoober 2008
  5. Värska Püha Georgiuse kogudus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku veebisaidil

Välislingid

{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi