Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemia
Asutatud	1919
Tüüp	Avalik-õiguslik
Ülem	kolonel Enno Mõts
Asukoht	Riia 12, Tartu, Eesti
Fail:Kvuoa logo.png

"Sõjakool" suunab siia. Üldmõiste kohta vaata artiklit Sõjakool (üldmõiste).

Kaitseväe Akadeemia lühendatult KVA (kuni 1. maini 2019 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, lühendatult KVÜÕA) on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool. Kõrgkool tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses. Õppeasutuste eesmärk on ette valmistada professionaalseid allohvitsere ja ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda maaväe, õhuväe, mereväe erialale ja saada vastava väeliigi nooremohvitseri ettevalmistus. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, teostades oma eesmärke koostöös partneritega nii kodumaal kui ka NATO-s.

KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis õpivad tulevased ohvitserid ja KVÜÕA Lahingukoolis allohvitserid.

Asukoht

1919. aastal asus õppeasutus Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides. Õpilaste arvu suurenedes viidi kool 1920. aasta mais linnast välja Tondi kasarmute kompleksi. Tondil oldi kuni 1941. aastani.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1992. aastal alustas Tallinnas tööd Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledž. Tartusse kolis sõjakool 1999. aastal, asudes kesklinna endisse põllumajandusakadeemia hoonesse, mis enne sõda kuulus Kaitseliidule.

Õppeasutuse põhiülesanded

• Kõrghariduse andmine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel.
• Keskhariduse baasil kutsehariduse andmine kutseõppe õppekava alusel.
• Täiendusõppe, sealhulgas reservväelaste koolituse, läbiviimine.
• Riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud.
• Vastuvõtva riigi toetuse osutamine.

Õppeasutuse juhtimine ja struktuur

Õppeasutuse juhiks on ülem, kelle määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nõusolekul. Õppeasutuse ülema äraolekul asendab teda õppeosakonna ülem, viimase äraolekul aga Kõrgema Sõjakooli ülem või kaitseväe juhataja määratud isik.

Õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on õppeasutuse nõukogu, kelle liikmete arvu määrab õppeasutuse ülem.

Õppeasutust ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu on nõunike kogu, kes teeb nõukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ja annab hinnanguid õppeasutuse, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

Õppeasutuse struktuuriüksused on

• Rakendusuuringute keskus osaleb juba üle kümne aasta rahvusvahelises riigikaitsesüsteemide planeerimise ja rakendamise eksperdigrupis, mis kujundab kaitsepoliitikat, tegeleb kaitseplaneerimismeetodite ja operatsioonide kavandamisega ning töötab välja juhtimisstruktuuri ja -funktsioone.
• Täiendõppe keskus korraldab kaitseväele vajalike täienduskursusi. Täiendusõpe on õpe kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ning oskuste täiendamiseks.
• Väljaõppevahendite keskus vormistab ja valmistab kaitseväele vajalikke õppematerjale.
• Logistikaosakond korraldab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimist ja haldamist, sealhulgas toitlustamist, meditsiiniteenistust ja transporti.
• Õppeosakond vastutab õppetöö läbiviimise ja selle kvaliteedi eest. Õppeosakonna koosseisu kuulub neli õppetooli ning kaitseväe Keelekeskus ja planeerimisjaoskond. Õppetoolide tegevuse ühine eesmärk on koostöös Kõrgema Sõjakooliga koolitada kompetentseid sõjaväelisi juhte – anda neile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused nooremohvitseri ametikohal teenimiseks erinevates kaitseväe väeliikides ehk oskused oma alluvate juhtimiseks, õpetamiseks, hindamiseks ja hoiakute kujundamiseks.
• Üldosakond korraldab õppeasutuse personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja infotehnoloogilist teenindamist, julgeolekualast tegevust, kaplaniteenistust ning muuseumi (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseum) tööd.

Õppeasutuse juhid

Kõrgema Sõjakooli ülemad 1919–1940 Aleksander Simon, kapten (hilisem erukolonel) Villem Marder, kolonel Eduard Rüütel, kolonelleitnant Verner Trossi, kolonel August Kasekamp, kolonel Aleksander Jaakson, kolonel Artur Saueselg, kolonel Johannes Aleksander Raud, kolonel Johannes Soodla, kolonel Herbert Voldemar Raidna, kolonel

Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledž pärast 1991 Endel Hirvlaane, erukolonel Jaak Haud, major

Kõrgema Sõjakooli ülemad alates 1998. aastast Leo Kunnas, major Urmas Aal, kapten Urmas Leppmets, major Margus Koplimägi, major Jaanus Ainsalu, major Vahur Murulaid, major Mati Tikerpuu, kolonelleitnant Tarmo Luhaäär, major Marek Tiidrus, major Erkki Roosnurm, major

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemad alates 1998 Harri Ints, kolonel Ants Kiviselg, kolonel Ants Laaneots, kindralmajor Viljar Schiff, major (kt) Aarne Ermus, kolonel Martin Herem, kolonel Enno Mõts, kolonel

Kooliõppekavad

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool annab rakendusliku kõrghariduse järgmiste õppekavadega:

• maaväe õppekava võimaldab spetsialiseeruda jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika erialale;
• mereväe õppekava taktika- või tehnikaohvitseri erialale;
• õhuväe õppekava lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale.

Õppeaeg maaväe õppekaval on kolm aastat, õhuväe õppekaval kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning mereväe õppekaval koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.

Õppeaasta KVÜÕA-s on jaotatud kaheks eri pikkusega semestriks. Sügissemester kestab analoogselt teiste kõrgkoolidega septembrist detsembrini ja kevadsemester kestab jaanuarist augusti lõpuni.

Eelnevalt kõrghariduse omandatutel on võimalik kandideerida nooremohvitseride kursusele ja saada aastaga maaväeohvitseriks. Pärast kursuse lõpetamist on nooremohvitseridel vaja läbida järgmise kolme aasta jooksul viiekuuline erialakursus, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Kursuse läbinutele edasine karjäär on võrdne KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega.

Pärast mõneaastast teenistust on ohvitseridel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, kõrghariduse teisel astmel (magistriõpe). Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ja erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe. Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

KVÜÕA-s on 2012. aasta seisuga õppe edukalt lõpetanud 406 ohvitseri, magistriõppe 70 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kahe aasta jooksul lõpetanud 25 ohvitseri.

Kooli traditsioonid

Esimese semestri lõpus toimub kadetivande tseremoonia, mille järel Kadetikogu võtab nad vastu oma täieõiguslikuks liikmeks. Pärast tseremooniat toimub kadetiball.

Iga-aastasteks traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuriüksuse Kõrgema Sõjakooli aastapäeva tähistamine aprillis ja pidulik jalutuskäik septembris.

Sümboolika

Embleem kujutab kullavärviliselt ümbritsetud siniseid tähti "ÕA" riigivapikujulisel valgel kilbil. Kilp toetub kullavärvilisele leegitseva tungla kujutisele. Tähed "ÕA" on lühend sõnast õppeasutused, riigivapi kilp sümboliseerib riigiasutust ja leegitsev tungal haridusasutust.

Õppeasutuste hallatav kinnisvara

• Õppehooned Tartus Riia 12 ja 12a (Kaitseliidu hoone Tartus),
• Simulatsiooni- ja matkekeskus Tartus Kasarmu 11,
• Õppeasutuste hoonestatud välisterritoorium Tartus Puiestee 112,
• Ühiselamud Tartus Riia 12a, Rebase 9 ja Vaksali 31,
• Õppehooned ja kasarm Võru lähistel Meegomäel.

Ajalugu

Vabariigi Sõjakool

Õppeasutuse ajalugu algab 3. aprillil 1919. Kindralmajor Johan Laidoneri korraldusel loodud õppeasutus Vabariigi Sõjakool koolitas nooremohvitsere jala-, suurtüki- ja ratsaväeklassides. Sõjakooli ülemaks määrati kapten Aleksander Simon. Sõjakooli koosseisus oli staap, jalaväekompanii, suurtükipatarei ja ratsaeskadron. Sõjakooli adjutandiks määrati leitnant Magnus Siiak, majandusülemaks sv.-ametnik Metsküla, jalaväe kompanii ülemaks kapten Ludvig Jakobsen, 1. rühma ülemaks leitnant Karl Metti, 2. rühma ülemaks leitnant Leo Freiberg-Talving, 3. rühma ülemaks leitnant Kaasik, 4. rühma ülemaks nooremleitnant Richard Voldemar Kent. Suurtükiväe patarei ülemaks määrati kapten Karl Aleksander Kool, 1. rühma ülemaks leitnant Karl Terras, 2. rühma ülemaks leitnant Karl Rostfeld; ratsaeskadroni ülemaks rittmeister Alfons Parrison. Mereväe klassi ülemaks määrati vanemleitnant Maasik. Lektoriteks olid: taktika alal kapten Roman Pavian, topograafia — kapten Eduard Bach, fortifikatsioon — kapten Voldemar Riiberg, kuulipilduja — leitnant Leonhard Murrik, transheiasjandus — kapten August Steinberg, õigusteadus — Andrejev.

Sõjakoolis õpetati taktikat, topograafiat, administreerimist, fortifikatsiooni, kuulipilduja-asjandust, sõjaväe seadusi ja määrustikke, tervishoidu, eesti keelt, suurtükiteadust ja võimlemist. Esimesed sõjakooli jalaväekursused kestsid 4 kuud ja kursuse eduka lõpetamise järel ülendati kadetid lipniku auastmesse. Ratsa- ja suurtükiväekursused kujunesid viiekuuliseks. Sõjakooli teise lennu õppekursuse lõpp langes kokku Vabadussõja lõpuga, millest tingitult langes ära kiire ettevalmistamise vajadus ja õppekursust pikendati ühe aastani. Mõlema sõjaaegse lennu klassides lõpetas sõjakooli kokku ligi 400 lipnikku. Aastail 1921-1940 lõpetas sõjakooli kokku alla 1000 kaadriohvitseri. Aspirantideüksustes lõpetas sõjakooli aastail 1923–1940 22 lennus ligi 4000 erineva väeliigilise ettevalmistusega reservohvitseri.

Vabariigi Sõjakool
Asutatud	3. aprill 1919
Tüüp	Avalik-õiguslik
Ülem	kapten (hilisem erukolonel) Aleksander Simon (1919–1920) kolonel Villem Marder (1920–1924) kolonelleitnant Eduard Rüütel (1925–1926) kolonel Verner Trossi (1926–1930) kolonel Artur Saueselg (1934–1935) kolonel Johannes Aleksander Raud ülema kt ja ülem (1936–1939) kolonel Johannes Soodla (1940)
Asukoht	Tehnika tänav 18 Tallinn, Eesti Tondi tänav 55/57 Tallinn, Eesti

1921. aastal muudeti õppetöö Sõjakoolis kolmeaastaseks ja kolmeklassiliseks: üldklass, I eriklass ja II eriklass. Üldklassi võeti kuueklassilise haridusega noormehi, kellele õpetati peale sõjaliste õppeainete ka gümnaasiumiaineid. Keskharidusega noormehi võeti I eriklassi, II eriklass kujutas endast reservohvitseride kursust.

Sõjakool asus algselt Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides.

Sõjaväe Tehnikakool

Sõjaväe Tehnikakoolis õpetati välja tehnilise haridusega ohvitsere, kes tundsid sõjaväe relvastuse ja varustuse temaatikat. Tehnikakool valmistas ette kaadriohvitsere ja sõjaväe tehnikuid mitmel erialal (käsirelva- ja suurtükitehnikud, raadio- ja elektrotehnikud, pürotehnikud ning auto-tankieriala spetsialistid). 1923 lõpetas kooli I lend ja seejärel kool suleti, kuid taasavati 1936. aastal.

Mereväekadettide klass

Sõjakoolis avati 1921. aastal mereväekadettide klass, mille õppeaeg kestis kolm aastat. Mereväekadettide klassi lõpetas kaks lendu ja 1928. aastal lõpetas mereväekadettide klass oma tegevuse. Mereväe kaadriohvitseride ettevalmistamine taastati sõjakoolis 1938. aastal.

Kindralstaabi kursused

1921. aasta septembrist algas õppetöö nn Kindralstaabi kursustel, mille eesmärgiks oli valmistada ette isikkoosseisu noorematele Kindralstaabi ametitele ning anda täiendavat õpet väeosade ülematele. 1. oktoobril 1923 viidi kindralstaabi kursused sõjaväe ühendatud õppeasutuste koosseisu (koos sõjakooli ja allohvitseride kooliga). Kõrgemate kursuste juht ühtlasi kõigi sõjaväe õppe-asutuste kõrgem ülem. Kindralstaabi kursused nimetati 1. augustil 1925 ümber kõrgemaks sõjakooliks.

Tagavaraväe ohvitseride ettevalmistamise klass

1922. aastal hakati ette valmistama tagavaraväe (reserv)ohvitsere, sõjakooli juures avati vastav eriklass. Sellesse klassi saadeti väe-osadest noorsõdureid, kellel oli täielik kesk- või kõrgem haridus. 1923. aasta alul vabariigi valitsuse antud seadusega nimetati tagavaraväe ohvitseride ettevalmistamise klass ümber aspirantide kursuseks. 1928. aastast hakkas sõjakool töötama kolme klassiga: aspirantide klass, kadettide noorem klass ja kadettide vanem klass. Kooli võeti vastu vaid täieliku keskharidusega noormehi. Kaadriohvitseri kutse omandamise eelduseks sai nüüd aspirantide klassi eelnev lõpetamine.

Kõrgem Sõjakool

Kõrgem Sõjakool
Tondi 51, Tallinn. Endine Kõrgema Sõjakooli peasissepääs
Asutatud	12. september 1925
Tüüp	Avalik-õiguslik
Ülem:	kolonel Jaan Rink (1923–1927) kolonel August Kasekamp (1930–1934) kolonel Karl-Johann Laurits (1936–1939) kolonel Herbert Voldemar Raidna (1939–1940)
Asukoht	Tondi tänav, Tallinn, Eesti

1. augustil 1925 Kindralstaabi kursustest, kõrgemaks sõjakooliks ümber nimetatud Kõrgema Sõjakooli eesmärk oli noorematele kindralstaabi ametikohtadele ohvitseride ettevalmistamine ja väeosade ülematele täiendava sõjalise hariduse andmine. Eesmärk oli anda kogu ohvitseride kaadrile, kes teenisid pataljoniülema või sellele vastaval ametikohal rahu- või sõjaajal ning sealt kõrgemal, ühtlane ettevalmistus. Ettevalmistamisel rakendati sel ajal Eestis olevat endiste Venemaa keisririigi kindralstaabi ettevalmistusega õppejõudude-ohvitseride kaadrit. 1920. aastate algusest alates valiti staabiohvitseride ettevalmistamisel põhimõte, mille kohaselt läbisid ohvitserid kõrgema tasandi väljaõppe kodumaal, misjärel mõnel avanes võimalus täiendada end välisriikide vastavates õppeasutustes, peamiselt Prantsusmaal, Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis, üksikud veel Poolas, Belgias ja Saksamaal.

 Pikemalt artiklis Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride loend

Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused

Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused, 1923–1929 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 1929–1937 Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused, 1937–1940
Tondi 51, Tallinn. Endine Kõrgema Sõjakooli peasissepääs
Asutatud	29. august 1923
Tüüp	Avalik-õiguslik
Ülem:	kolonel Jaan Rink (1923–1927) kolonel Aleksander Jaakson kt ja ülem (1933–1936) kolonel Karl-Johann Laurits (1939–1940)
Asukoht	Tondi tänav 55, Tallinn, Eesti

1923. aasta sügisel liideti kõik sõjaväe õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks, endise Peeter Suure merekindluse sõjaväelinnaku kasarmutes, mille koosseisu kuulusid:

• Kõrgem Sõjakool, asutati 1. augustil 1925, eellane Kindralstaabi kursus (1921)
• Allohvitseride kool, asutati 22. jaanuaril 1921, jala-, suurtüki- ja ratsaväe koolide ühendamisel üheks väeosaks ning reorganiseeriti 1936. aastal lahingukooliks
• Sõjakool, asutati 3. aprillil 1919
  • Sõjakooli reservohvitseride koolitus aspirantide kursus (alates 1928 klass), kursused aastast 1923, eellane tagavaraväe (reservohvitseri) klass (1922)
  • Sõjakooli täiendõpe pataljoni-, kompanii- ja patareiülemate ühendatud kursused (alates 1928), eellane alalisväe ohvitseride kursused (1920–1927)
• Sõjaväe Tehnikakool, kursused iseseisva koolina 1920–1923 ja 1936–1940

Kasarm, Tondi tänav 55, Tallinn.

Vabariigi Valitsuse otsusega 29. augustil 1923 koondati Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste alla Sõjakool, Kõrgem Sõjakool, Tehnikakool ja Allohvitseride kool. 1936. aastal Ülemjuhataja käskkirjaga nimetati senine Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema abi Kõrgema sõjakooli ülemaks. Kõrgema sõjakooli ülema koha loomisega, kaotati ära Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema abi koht. Oma esialgsel kujul tegutses Tallinnas Tondil kuni õppeasutuste sulgemiseni.

Sõjakool asus Tallinna Tondi kasarmute III-s blokis (Tondi tänav 57) ja kooli staap Tondi kasarmute staabimajas. Allohvitseride Kool paigutati Juhkentalist Ülemiste kasarmutest Tondile II blokki. Sõjaväe Tehnikakooli staap, klassiruumid ja töökojad asusid Tondi kasarmute I-s blokis. Tehnikakooli kadettide magamisruumid asusid Tondi kasarmute Valges majas.

Valdeki õnnetus

14. juunil 1934. Sõjakooli korraldatud taktikalistel õppustel Valdeki laskeväljal, sai aspirantide käes plahvatanud mürsu tõttu surma 10 sõjakooli aspiranti. Surma said Heino Eerits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Pärl, Johannes Kattai, Endel Uulist, Hugo Juhkam; 17. juunil suri haavadesse Ferdinand Hausenberg. 16. juunil korraldati Tondil 1. dets. langenud kadettide mälestussamba juures aktus õnnetuse ohvrite mälestamiseks. Leinaaktusest võtsid osa sõjakool ja naiskodukaitse juhid. Aktusel viibis ka kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoner.

1935. toimus Tallinnas Sõjaringkonnakohtu istung, kus süüalusteks olid õppeasutuse ülem kolonel Artur Saueselg ja kapten Voldemar Tepper. Kohtuotsusega leiti V. Tepper süüdi olevat hooletus järelevalves ja võimu mittetarvitamises ning teda karistati ühekuise arestiga peavahis. A. Saueselg mõisteti õigeks.

Taasasutamine

Sisekaitseakadeemia
Deviis	Verbis aut Re
Asutatud	1992
Tüüp	Avalik-õiguslik kõrgkool
Asukoht	Tallinn

Esimesed lühiajalised ohvitserikursused taasiseseisvunud Eestis käivitati 1991. aastal, kui loodi Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledž . 1993. aastal, kui Eesti Sisekaitse Akadeemia nimeks sai Eesti Riigikaitse Akadeemia, formuleeriti ka Kaitsekolledž ümber Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutusteks. 1992. aastal sai alguse ka välismaal, peamiselt Soome Vabariigis toimuv ohvitserikoolitus.

KVÜÕA moodustati uuesti Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel 17. märtsil 1998 Kaitseväe peastaabi väljaõppekeskuse ning Eesti Riigikaitse Akadeemias paikneva Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. KVÜÕA tegutses aastatel 1997–1998 ilma selge arengukavata.

Alates 1998. aastast andis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused väljaõpet kahe õppekava alusel. Esimene alusel anti kutsekõrgharidusõpet, mille laiemaks eesmärgiks oli üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine ning valmistas tulevasi ohvitsere ette teenima Eesti kaitseväes esmajärjekorras rühmaülematena. Õppe nominaalaeg oli 3,5 aastat ning see koosnes üld- ja põhiõppeainete plokist, tehnikakooli erialakursusest, teenistuspraktikast ja lõputööst (kokku kuni 129 ainepunkti). Sisuliselt anti õppuritele alusteadmised ajaloost ja politoloogiast, sotsiaal-, käitumis- ja humanitaarteadustest, loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, ema- ja võõrkeelest. Põhifookus oli suunatud õppurite juhtimisoskuste ja taktikaalaste (sh erialaste teadmiste) teadmiste ning oskuste (rühma- ja kompanii tase) arendamisele.

Teine – diplomiõppe õppekava – oli ülesehituslikult eelmisega põhimõtteliselt sarnane, kuid kuna selle eesmärgiks oli anda õppuritele rahuaja kompaniiülema ja sõjaaja pataljoniülema teadmised ja oskused, sisaldas see lisaks kutsekõrgharidusõppe õppekavas olevale väljaõpet ka pataljoni tasemel. Õppeaeg oli samuti 3,5 aastat ja õppekava kogumaht 151 ainepunkti. Erinevus kutse- ja diplomiõppe õppekavade vahel seisnes selles, et viimase raames ei saanud õppurid erialast väljaõpet ja õppekava oli mõeldud juba kaitseväes teenivate ohvitseridele kõrgemal tasemel hariduse andmiseks.

Aastatel 1998–1999 tegutses KVÜÕA Tallinnas Eesti Riigikaitse Akadeemia territooriumil kuni ületoomiseni Tartusse 1999. aasta sügisel.

1998. aastal hakkas KVÜÕA uuesti maaväe ohvitseridele rakenduskõrgharidust andma.

KVÜÕA korraldas aastatel 2001–2002 Soome abiga logistika, pioneeri, side ja suurtükiväe eriala kursused. Soomelt on saadud abi ka aastatel 2003–2004 logistika, suurtükiväe ja õhutõrje eriala kursuste korraldamisel.

2003. aastal otsustas KVÜÕA liituda Bologna kõrgharidussüsteemiga. 3+2 süsteemis 3-aastase põhikursuse õppekava kinnitati kaitseministri 24.09.2004 käskkirjaga ja selle õppekava järgi hakati õpetama 2004. aastast.

2004. aastast õpetati Eestis juba kõiki erialasid, mida varem õpiti välisriikides, põhiliselt Soomes. Rakenduskõrgkooli seaduse alusel andis 21.07.2005 Vabariigi Valitsus välja korralduse, mille alusel nimetati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda magistriõpe. Esimene magistriõppe ehk keskastmekursus KVÜÕA-s algas 2005. aasta septembris.

2006. aastal sai KVÜÕA esimese akrediteeringu rahvusvahelise eksperditest koosnevalt komisjonilt maaväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavale täies mahus ja tingimisi akrediteeringu magistriõppele (tingimisi selle tõttu, et esimene magistrikursus polnud veel lõpetanud).

Aastal 2008 avas KVÜÕA rakenduskõrghariduse õppekava õhuväeohvitseridele ja 2011. aastal ka mereväeohvitseridele.

2008–2009 hakati KVÜÕA-s õppekavu muutma väljundipõhiseks, mis sisuliselt tähendas senise õppejõukeskse lähenemise muutmist õppurikeskseks, sätestades õppekava läbinu teadmised, oskused ja hoiakud.

2008. aastal allkirjastati Euroopa Liidu kaitseministrite koostöökokkulepe Euroopa Liidu sõjakoolide vahelise koostöö arendamiseks. Eeskuju võeti üle Euroopa levinud õpirändeprogrammist Erasmus, mis võimaldab KVÜÕA õppuritel ja õppejõududel õppida või õpetada mõnes välisriigi sõjakoolis. Samuti annab kokkulepe KVÜÕA-le omakorda võimaluse võtta vastu välisriigi õppureid ja õppejõude.

Kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS osaleb KVÜÕA alates 2008. aastast. Programm on võimaldanud KVÜÕA-l tegelda eelkõige õppetöö ja selle kvaliteedi arendamise küsimustega, muuhulgas panustada õppejõudude pedagoogiliste pädevuste arendamisele, rakendada mentorlust ja VÕTAt (varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamine), arendada õppekavasid, viia läbi strateegilist arendustegevust ja arendada üliõpilaste õpioskusi.

2009. aastal läbis KVÜÕA magistriõppe õppekava akrediteerimisprotsess positiivse tulemusega.

Lahingukool liideti õppeasutustega 2010. aastal.

2010. aastal algas esimene nooremohvitseride kursus, mis on üheaastane kursus kõrgharidusega õppuritele.

Eksternõpet hakati andma KVÜÕA-s 2010. aastast nendele ohvitseridele, kes on juba pikemalt kaitseväes olnud ja kelle teenistus ei võimalda osaleda KVÜÕA päevases õppes.

2010. aastal tehti üleminekuhindamine, mil hinnati kõrgkoole üle terve Eesti, et vähendada õppekavade/erialade dubleerimist ja hinnata kõrgkoolide jätkusuutlikkust. KVÜÕA sai kõikidele õppekavadele positiivse hinnangu ja õiguse tegutseda kõrgharidust (sh rakenduskõrgharidus ja magistriõpe) andva õppeasutusena.

Vaata ka

• Ajakiri Sõjateadlane
• KVÜÕA toimetised
• Sõjakooli ohvitserideklasside jalaväeklassi I lennu lõpetanud ohvitseride loend
• Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride loend
• 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument

Kirjandus

• Raske kaotus Tartule ja Tartumaale. / Postimees 16. juuni 1934. Lk 3
• Leitud kuul külvas aspirantidele surma. / Postimees 16. juuni 1934. Lk 3
• Õppeasutuste ülem ja vägede ülemjuhataja jutustavad. / Postimees 16. juuni 1934. Lk 3
• Valdeki õnnetuse ohvrid saadeti kodupaikadesse. / Postimees 17. juuni 1934. Lk 3
• Sõjakooli leinaaktus Valdeki ohvrite mälestamiseks. / Postimees 18. juuni 1934. Lk 5
• Sõjakooli katastroof kohtus arutusel. / Postimees 15. märts 1935. Lk 4
• Otsus Valdeki katastroofi protsessis. / Postimees 16. märts 1935. Lk 1
• Seaver, Urmas. Kaitsejõud on valmis Akadeemiast välja kolima. / Õhtuleht 26.03.1998
• Palli, Ilmar. Kadetid rataste vahel. / Luup nr 7 (64); 6. aprill 1998

Välislingid

• Kooli koduleht
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus Kaitseministri 23. detsembri 2008. a määrus nr 38. – Elektrooniline Riigi Teataja
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste moodustamine Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrus nr 52. – Elektrooniline Riigi Teataja
• Kõrgem Sõjakool Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR