Lendur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} |
|||
[[Fail:Marie-stridh-ask-the-pilot-1140x619.jpg|alt=|pisi|Piloot kokpitis]] |
[[Fail:Marie-stridh-ask-the-pilot-1140x619.jpg|alt=|pisi|Piloot kokpitis]] |
||
[[Pilt:Lt Mike Hunter 1.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide lendur [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal (1942)]] |
[[Pilt:Lt Mike Hunter 1.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide lendur [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal (1942)]] |
||
''' |
'''Lendur''' ehk '''piloot''' ([[itaalia keel|itaalia]] ''pilota'') on spetsiaalse väljaõppega töötaja, kes juhib jäiga tiivakinnitusega [[õhusõiduk]]it ehk [[lennuk]]it, [[helikopter]]it või nende vahepealset õhusõidukit, osutades nii reisijate kui ka kaubaveoteenust või juhtides muid eriotstarbelisi õhusõidukeid. |
||
Lendur töötab lennufirmas või lennutranspordi ettevõttes. Lennufirmas töötavad liinipiloodid, eralende või spetsiifilisi lende sooritavad ametipiloodid. Erapiloodi loaga saab juhtida õhusõidukit, aga mitte kasumi teenimise eesmärgil.<ref>{{Netiviide|autor=Neuvoo|url=https://neuvoo.ca/neuvooPedia/en/pilot/|pealkiri=What does a pilot do?|väljaanne=Neuvoo|vaadatud=23.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Enne tööle asumist peab piloot olema lennanud |
||
| ⚫ | Lenduriks saab õppida ülikoolis või piloodikoolitusel. Enne õppetööle asumist peab sooritama ametisse sobivuse kontrolli. Tavaliselt läbitakse psühholoogilised testid; mälu, kiirust ja teadmisi kontrollivad testid; tervisekontroll ning intervjuu. Lendurikoolitust pakkuvates asutustes toimub õpe tavaliselt poolteist kuni kaks aastat, ülikoolides neli aastat.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Job Monkey|url=https://www.jobmonkey.com/airline/duties1/|pealkiri=Airline Pilot Duties|väljaanne=Job Monkey|vaadatud=23.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> |
||
| ⚫ | Enne tööle asumist peab piloot olema lennanud kindla arvu tunde, mille ta on sooritanud õppe käigus. Tavaliselt on algtase 1500 lennutundi, millest vähemalt 40 tundi peab olema instrumentaallendu. Instrumentaallend tähendab lendamist kokpitis asuvate paneelinäidikute järgi halva nähtavusega ilmastikuoludes. Selle vastand on visuaallend, mis vajab piisavalt head nähtavust, et lendamine saaks toimuda silma järgi kokpitist välja vaadates.<ref name=":0" /> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Enne lendamist toimub infotund ehk lennuinfoga tutvumine. Kapten jagab nii esimesele ohvitserile kui ka stjuuarditele ja stjuardessidele informatsiooni, kordab üle kohustused ja reeglid, et kõik sujuks plaanipäraselt. Kapten kontrollib lennu eel õhusõidukit. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Enne lendamist toimub infotund ehk lennuinfoga tutvumine. Kapten jagab nii esimesele ohvitserile kui ka stjuuarditele ja stjuardessidele informatsiooni, kordab üle kohustused ja reeglid, et kõik sujuks plaanipäraselt. Kapten kontrollib lennu eel õhusõidukit. Lendurid peavad terve lennu vältel tegelema järgnevaga: |
||
* raporteerima süsteemi või lennuki vead; |
* raporteerima süsteemi või lennuki vead; |
||
| 18. rida: | 21. rida: | ||
* vahetama kaaspiloodiga tööülesandeid, et püsida värske ja ergas.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=SKYbrary|url=ttps://www.skybrary.aero/index.php/Pilot_Workload|pealkiri=Pilot Workload|väljaanne=|aeg=5. detsember 2018|vaadatud=23.03.2020|keel=inglise keeles|väljaandja=SKYbrary}}</ref> |
* vahetama kaaspiloodiga tööülesandeid, et püsida värske ja ergas.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=SKYbrary|url=ttps://www.skybrary.aero/index.php/Pilot_Workload|pealkiri=Pilot Workload|väljaanne=|aeg=5. detsember 2018|vaadatud=23.03.2020|keel=inglise keeles|väljaandja=SKYbrary}}</ref> |
||
Lenduri töö on väga keeruline ja vastutusrikas. Lennuprotseduurid vajavad erialateadmisi, keskendumist ja kiirust. Lisaks töökohustustele peab piloot reisijate, meeskonna ja kalli tehnika eest vastutama.<ref name=":1" /> |
|||
== |
== Lenduri auaste == |
||
Lendurite auastmed sarnanevad sõjaväeliste auastmetega. Pilootide asuastmed asuvad vormirõivastuse õla peal. Kahe triibuga pagunikate tähendab, et tegemist on juuniori esimese ohvitseriga. Tema pole lendamisõiguslik piloot, sest treenib alles või on paberitega piloot, kellel pole tööle asumiseks piisavalt lennutunde. Kolme triibuga pagunikate on esimesel ohvitseril, kes lendab kokpitis parempoolsel toolil. Nelja triibuga on kapten, kes istub kokpitis vasakul pool ja on terve lennu eest vastutav. Kapten seab paika reeglid, kohutused ja teda peab kõige kohta informeerima.<ref>{{Netiviide|autor=Biedenkapp, Patrick|url=https://pilotpatrick.com/what-are-the-differences-between-captain-and-first-officer/|pealkiri=What are the differences between Captain and First Officer?|väljaanne=|aeg=16. veebruar 2020|vaadatud=23.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> |
|||
Nõukogude sõjaväes pidi piloodiks saamiseks olema vähemalt [[alamleitnant]] |
Nõukogude sõjaväes pidi piloodiks saamiseks olema vähemalt [[alamleitnant|alamleitnandi]] auaste.<ref>{{Netiviide|autor=[[Jekaterina Minkova]]|url=https://leht.postimees.ee/6990475/leitud-soduri-viimane-lend|pealkiri=Leitud sõduri viimane lend|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=6. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200606051154/https://leht.postimees.ee/6990475/leitud-soduri-viimane-lend}}</ref> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Katselendur]] |
* [[Katselendur]] |
||
*[[Lennundus|Lendamine]] |
* [[Lennundus|Lendamine]] |
||
*[[Lennujuht]] |
* [[Lennujuht]] |
||
*[[Õhuäss]] |
* [[Õhuäss]] |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 16. juuni 2020, kell 10:57
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2020) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2020) |
Lendur ehk piloot (itaalia pilota) on spetsiaalse väljaõppega töötaja, kes juhib jäiga tiivakinnitusega õhusõidukit ehk lennukit, helikopterit või nende vahepealset õhusõidukit, osutades nii reisijate kui ka kaubaveoteenust või juhtides muid eriotstarbelisi õhusõidukeid.
Lendur töötab lennufirmas või lennutranspordi ettevõttes. Lennufirmas töötavad liinipiloodid, eralende või spetsiifilisi lende sooritavad ametipiloodid. Erapiloodi loaga saab juhtida õhusõidukit, aga mitte kasumi teenimise eesmärgil.[1]
Lenduriks õppimine
Lenduriks saab õppida ülikoolis või piloodikoolitusel. Enne õppetööle asumist peab sooritama ametisse sobivuse kontrolli. Tavaliselt läbitakse psühholoogilised testid; mälu, kiirust ja teadmisi kontrollivad testid; tervisekontroll ning intervjuu. Lendurikoolitust pakkuvates asutustes toimub õpe tavaliselt poolteist kuni kaks aastat, ülikoolides neli aastat.[2]
Enne tööle asumist peab piloot olema lennanud kindla arvu tunde, mille ta on sooritanud õppe käigus. Tavaliselt on algtase 1500 lennutundi, millest vähemalt 40 tundi peab olema instrumentaallendu. Instrumentaallend tähendab lendamist kokpitis asuvate paneelinäidikute järgi halva nähtavusega ilmastikuoludes. Selle vastand on visuaallend, mis vajab piisavalt head nähtavust, et lendamine saaks toimuda silma järgi kokpitist välja vaadates.[2]
Lenduri töökohustused
Enne lendamist toimub infotund ehk lennuinfoga tutvumine. Kapten jagab nii esimesele ohvitserile kui ka stjuuarditele ja stjuardessidele informatsiooni, kordab üle kohustused ja reeglid, et kõik sujuks plaanipäraselt. Kapten kontrollib lennu eel õhusõidukit. Lendurid peavad terve lennu vältel tegelema järgnevaga:
- raporteerima süsteemi või lennuki vead;
- taotlema õhkutõusmis- ja maandumisluba lennujuhilt;
- piloteerima lennukit ja/või seirama süsteeme;
- täitma logifaile ja koostama teateid;
- hoidma pidevat ühendust ja infovahetust lennujuhtidega ning ümbritsevate lennukitega;
- vahetama kaaspiloodiga tööülesandeid, et püsida värske ja ergas.[3]
Lenduri töö on väga keeruline ja vastutusrikas. Lennuprotseduurid vajavad erialateadmisi, keskendumist ja kiirust. Lisaks töökohustustele peab piloot reisijate, meeskonna ja kalli tehnika eest vastutama.[3]
Lenduri auaste
Lendurite auastmed sarnanevad sõjaväeliste auastmetega. Pilootide asuastmed asuvad vormirõivastuse õla peal. Kahe triibuga pagunikate tähendab, et tegemist on juuniori esimese ohvitseriga. Tema pole lendamisõiguslik piloot, sest treenib alles või on paberitega piloot, kellel pole tööle asumiseks piisavalt lennutunde. Kolme triibuga pagunikate on esimesel ohvitseril, kes lendab kokpitis parempoolsel toolil. Nelja triibuga on kapten, kes istub kokpitis vasakul pool ja on terve lennu eest vastutav. Kapten seab paika reeglid, kohutused ja teda peab kõige kohta informeerima.[4]
Nõukogude sõjaväes pidi piloodiks saamiseks olema vähemalt alamleitnandi auaste.[5]
Vaata ka
Viited
- ↑ Neuvoo. "What does a pilot do?". Neuvoo (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 Job Monkey. "Airline Pilot Duties". Job Monkey (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 SKYbrary (5. detsember 2018). [ttps://www.skybrary.aero/index.php/Pilot_Workload "Pilot Workload"] (inglise keeles). SKYbrary. Vaadatud 23.03.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Biedenkapp, Patrick (16. veebruar 2020). "What are the differences between Captain and First Officer?" (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Jekaterina Minkova (6. juuni 2020). "Leitud sõduri viimane lend". Postimees. Postimees Grupp.
{{netiviide}}:|arhiivimisurl=nõuab parameetrit|arhiivimisaeg=(juhend)